2-11-53654/73 - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust kokku summas 1 278.22 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 639.11 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 639.11 eurot) ja lepingulise esindaja tasust 6 291.00 eurot (käibemaksuga, hageja ei ole käibemaksukohustuslane), kokku summas 7 569.22 eurot. Ühtlasi palub hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastus Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning esitas alljärgnevad vastuväited. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavate dokumentidena arved, millest nähtuvalt on kõik arved esitatud Aktsiaseltsile XXX(registrikood XXX). Käesoleval juhul ei ole hagejale mistahes õigusabiarveid esitatud. Esitatud arvetel puudub igasugune viide käesolevale tsiviilasjale. Ka hageja esitatud arvete tasumise maksekorraldustest ei nähtu, kelle eest on arved tasutud. Kostja on seisukohal, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku menetluskulud ei ole teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavad ning põhjendatud ja vajalikud kulud. Kostja leiab ka, et hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kulud õigusabile ei ole piisaval määral põhjendatud ega vajalikud ning arvestades asja keerukust ilmselgelt ülepaisutatud. Ka hagejale Viru Platsi Õigusbüroo OÜ poolt osundatud õigusteenuse tunnihind summas 90.00 (lisandub käibemaks) on põhjendamatult kõrge, ega vasta õigusteenuste turul samaväärse teenuse eest tavapäraselt makstavale tasule. Mõistlik tunnihind oleks 60.00 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esitatud arvetest nähtub, et hageja õigusabiarved on tasunud Aktsiaselts XXX, kes on käibemaksukohustuslane (nr XXX). Kostja on seisukohal, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleks jätta käibemaksu hõlmavas osas seega täielikult rahuldamata. Hageja on menetluskulude nimekirjas (õigusabi spetsifikatsioonis) välja toonud 03.12.2014.a teostatud tööna menetluskulude nimekirja koostamise. Nimetatud kulu on kostja hinnangul põhjendamatu. Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas riigilõivu ettenähtust rohkem. Hageja taotlus mõista kostjalt välja tasutud riigilõiv summas 1 278.22 eurot tuleb jätta osaliselt, s.o summas 639.12 eurot rahuldamata.

Kohtu põhjendused Kuni 01.01.2015.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohus tegi lahendi 05.11.2014.a. Hageja esindaja esitas 03.12.2014.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu. Esmalt analüüsib kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid TsMS § 138 lg 2 mõttes. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639.11 eurot (I kd, tlk 18-19) ning apellatsioonkaebuse esitamisel samuti 639.11 eurot (I kd, tlk 151 ja 155). Kokku tasus hageja riigilõivu 1 278.22 eurot. Nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 5 799.95 eurot tasumisele riigilõiv 639.11 eurot. Hageja on tasunud seega riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kokku summas 1 278.22 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale osutas õigusabi nii esimese kui ka teise astme kohtumenetluses Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, tunnimääraga 90.00 eurot tunnis), kassatsioonimenetluses aga vandeadvokaat Toivo Viilup (Pohla ja Hallmägi Advokaadibüroo OÜ, tunnimääraga 120.00 eurot tunnis). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist kokku summas 6 291.00 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast ja arvetest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 53.00 tundi. Esindaja teenust kasutas hageja alljärgnevalt: Viru Platsi Õigusbüroo OÜ poolt osutatud õigusabi - 28.09.2011.a - nõupidamine kliendiga; hagi materjalide analüüs, kõned kliendiga,

hagiavalduse koostamine Harju Maakohtule, 2 h 25 min; 29.09.2011.a - hagiavalduse redigeerimine, viivisarvestuse koostamine, hagi lisade komplekteerimine, 1 h 15 min; 30.01.2012.a - kostja hagi vastusega tutvumine, 0,10 min; 03.02.2012.a - telefoninõupidamine kliendiga seoses kostja vastusega hagile, 0,10 min; 15.02.2012.a - 20.02.2012.a seisukohtade koostamine kostja hagi vastusele, 1 h 20 min; 16.02.2012.a - 20.02.2012.a seisukohtade koostamine kostja hagi vastusele, 3 h 15 min; 17.02.2012.a - 20.02.2012.a seisukohtade koostamine kostja hagi vastusele, 0,25 min; 20.02.2012.a - 20.02.2012.a seisukohtade koostamine kostja hagi vastusele, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine, 0,20 min; 16.03.2012.a - kostja 05.03.2012.a seisukohtadega tutvumine ja seisukohtade ning nende lisade analüüs, telefoninõupidamine kliendiga, 1 h 35 min; 09.04.2012.a - taotluse koostamine maksekorralduste asja materjali juurde võtmiseks ühes lisade komplekteerimisega, 0,35 min; 18.04.2012.a - ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil, istungijärgne nõupidamine kliendiga, 1 h 45 min; 19.04.2012.a - tutvumine kohtuistungi protokolliga, 0,10 min; 17.05.2012.a - Harju Maakohtu 10.05.2012.a otsusega tutvumine ja otsuse analüüs, apellatsiooni koostamine, 1 h 30 min; 07.06.2012.a - apellatsioonkaebuse koostamine, 3 h 40 min; 11.06.2012.a - apellatsioonkaebuse koostamine, 1 h 15 min; 10.07.2012.a - apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine, 0,15 min; 19.10.2012.a - kostja apellatsioonkaebuse vastusele seisukohtade koostamine kohtuistungiks, 1 h; 22.10.2012.a - osalemine ja esindus Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2012.a kohtuistungil, kohtuistungieelne nõupidamine kliendiga, kirjalike seisukohtade koostamine apellatsioonmenetluses, 1 h; 01.11.2012.a - kirjalike seisukohtade koostamine apellatsioonmenetluses, 0,20 min; 02.11.2012.a - kirjalike seisukohtade koostamine apellatsioonmenetluses, 0,15 min; 12.11.2012.a - ettevalmistus, osalemine ja esindus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil ühes istungijärgse nõupidamisega kliendiga, 1 h 40 min; 03.12.2012.a - lõplike seisukohtade koostamine Tallinna Ringkonnakohtule 1 h 45 min;

Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi OÜ osutatud õigusabi - 11.08.2014.a - kostja kassatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine sellele, 3 h 25 min; Viru Platsi Õigusbüroo OÜ poolt osutatud õigusabi - 03.12.2014.a - menetluskulude nimekirja koostamine, 0,35 min. Kohus ei pea põhjendatuks kostja väidet, et käesoleval juhul ei ole hagejale mistahes õigusabi osutatud ning esitatud õigusabiarvetel puudub igasugune viide käesolevale tsiviilasjale. Hageja on kohtule teatanud, et tema eest on menetluskulud kandnud Aktsiaselts XXX. Ka kassatsiooniastmete kulutuste kandmine toimus läbi õigusabikulude tasumise Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-le, kes omakorda arveldas Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ-ga. TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri ja kohtule esitatud arved piisavalt selged, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, kas menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid on üldse kantud. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Kohtu hinnangul ei saa olla põhjendatud 03.12.2014.a menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,35 min, summas 84.00 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud hageja esindajate toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.

Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 105.00 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu)) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Hageja esitatud arvetest nähtub, et hageja õigusabiarved on tasunud Aktsiaselts XXX, kes on registreeritud ka käibemaksukohustuslasena. Kostja on seisukohal, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleks jätta käibemaksu hõlmavas osas seega täielikult rahuldamata. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et vaatamata sellele, et hageja arved on tasunud Aktsiaselts XXX, kes on küll käibemaksukohustuslane, kuid kuivõrd asjaga seotud tasu osutatud õigusabi eest ei olnud tasu Aktsiaseltsi XXX enda maksutatava käibe tarvis ostetud teenuse eest, vaid arvete tasumisega krediteeriti hagejat, ei ole Aktsiaseltsil XXX ka sellega seonduvat käibemaksu tagasiarvestamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 7 485.22 eurot (riigilõiv summas 1 278.22 eurot + lepingulise esindaja kulu 6 207.00 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 84.00 eurot (taotletud summa 7 569.22 eurot – taotluse rahuldatud osa 7 485.22 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7 485.22 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale