Martin Soni Investments OÜ hagi Andrus Milleri vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Martin Soni Investments OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04.märts 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5799,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Martin Soni Investments OÜ (registrikood 10587584), esindaja Kaspar Kamsakann Kostja: Andrus Miller (isikukood 36208210385), esindaja advokaat Kristo Teder
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.mai 2012 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Andrus Millerilt põhivõlg 5538,32 eurot, seisuga 20.03.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 1348,94 eurot ja alates 21.03.2014 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt suurusega 5538,32 eurot kuni põhivõla tasumiseni Martin Soni Investments OÜ kasuks.
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, Andrus Milleri kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Martin Soni Investments OÜ esitas 04.11.2011 Harju Maakohtule hagi Andrus Milleri vastu põhivõla 5538,22 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 11.04.2007 ja 08.02.2008 kostja kontole Sampo Pangas kaks ülekannet, 40 000 krooni selgitusega ”laenu andmine” ja 4400 krooni selgitusega ”laen”. Hageja eriõiguseellane Priit Pihelpuu tegi kostjale 2007.a ühe laenuülekande ning 2006.a ja 2008.a tasus kostjale antud laenu arvel kostja korraldusel viimase eest liikmemaksu MTÜ-le Neeme Sadam ja kostja arvele. Kokku oli Priit Pihelpuu nõue kostja vastu 2700,64 eurot.
3.21.03.2011 loovutas P. Pihelpuu oma nõude kostja vastu hagejale. Kogu kostja põhivõlgnevus hageja ees on 5538,32 eurot (2837,68 + 2700,64). 21.02.2011 esitasid nii hageja kui ka P. Pihelpuu kostjale nõuded, milles nõudsid rahaliste kohustuste täitmist kahe nädala jooksul, seega oli laenu tagasimakse viimaseks tähtajaks 05.03.2011. Kostja nõudele ei vastanud. Hageja nõudis laenu tagasimaksmisega viivitamise eest ka viivist. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel puudub laenusuhe. Poolte vahel oli käsundisuhe, mille kohaselt osutas kostja põhiliselt läbi Uitro Saar OÜ hagejale ja viimasega samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele (AS Vana Viru TT, AS Martin Soni Grupp) juhtimisteenuseid. Käsundussuhete ajal ja peale nende lõppemist täitis kostja käsundiandjate ülesandeid ka eraviisiliselt. Peamiseks käsundussuhtest väljuvaks ülesandeks, mida kostja lisaks eraviisiliselt täitis, oli AS Vana Viru TT omandis olnud Tallinnas Lossi plats 4 asuva korteriomandi suurendamine pööningukorruse arvel ning naabritega kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppimine. Arvestades naabrite isiksusi, kõikvõimalikke erisoove ja asjaolusid, et AS Vana Viru TT soovis oma ainukasutusse jääva kaasomandiosa maksimaalset suurenemist, kuid ei olnud nõus selle eest tasuma rahas, vaid ehitus- ja heakorratöödes, kestsid läbirääkimised naabritega rohkem kui aasta ja kasutuskorra kokkulepe sõlmiti alles 16.05.2008.
5.Kõik summad, mida hageja võis 2007. või 2008. a kostja pangakontole kanda, olid käsundisaaja tasu. Kui hageja märkis makse selgitusse „laen“ vms, tehti see tõenäoliselt võimaliku maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Makse vastuvõtja ei saa mõjutada, mida makse teostaja oma selgitusse kirjutab ning ainuüksi asjaolu, et makse selgituseks oli märgitud „laen“, ei tähenda, et osapoolte vahel tekiks laenusuhe. Ka asjaolust, et P. Pihelpuu tasus väidetavalt kostja eest MTÜ Neeme Sadam liikmemaksu, ei saa tuleneda, et poolte vahel tekkis laenusuhe. Sellist olukorda
reguleerib VÕS § 1041. Kostja ei ole tema eest liikmemaksu väidetava tasumise tõttu rikastunud ning seetõttu puudub tal kohustus seda hüvitada. Samuti ei palunud kostja P. Pihelpuul tasuda enda eest mõne MTÜ liikmemakse ning sellisest võimalikust nõudest sai kostja teada alles 2011. kevadel.
6.Arvestades kostja ja P. Pihelpuu ning tema ettevõtete vahelist pikemaajalist koostööd, võib poolte vahel olla mittetäielikke kohustusi VÕS § 4 lg 1 tähenduses, mille võimalik täitmine saab toimuda vastavalt poole äranägemisele lähtuvalt tema soovidest ja võimalustest. Olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel hageja oma hagiavalduses toodud väidetavaid nõudeid esitab või kuidas neid tõendada üritab, on need aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja väited tähtajatu laenulepingu sõlmimise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Üksnes maksekorraldusel tehtud märke järgi ei saa lugeda tähtajatut laenulepingut sõlmituks. Hageja võib sellise märkega maksekorraldusega täita ükskõik millist muud täitmata kohustust rahasumma saaja ees. Samuti ei tähista sõna „laen“ laenu andmist, vaid seda võib mõista ka kui laenu tagastamist. Ka sõna „kokkuleppel“ ei tähista kohtu hinnangul laenulepingu sõlmimist. Hageja väited kostjale rahasummade laenuna andmise kohta muudab ebausaldusväärseks ka asjaolu, et juhul, kui kostja väidetavat laenu ei tagastanud, puudus hagejal igasugune mõistlik põhjus kostjale raha juurde anda. 2006.a – 2008.a kostjale ülekantud rahasummasid asus hageja tagasi nõudma alles 2011. aastal. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid vastastikku teinud tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks.
8.Kostja hinnangul oli poolte vahel käsundisuhe ja kõikvõimalikud rahasummad, mida hageja võis kostja pangakontole kanda, olid käsundisaaja tasu. Kohtule esitatud arvetest ja e-kirjadest nähtub, et kostja osutas läbi Uitro Saar OÜ Vana Viru TT AS-le haldusteenust ning täitis käsundit ka isiklikult Vana Viru TT AS-le kuulunud korteriomandi asukohaga Lossi plats 4-6 reaalosa suurendamise eesmärgil. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue ka aegunud, käsundusleping lõppes 16.05.2008, mil sõlmiti Lossi plats 4-6 kasutuskorra kokkulepe.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lõike 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Käsundisaaja käsunduslepingu järgne tasu maksmise nõue muutub VÕS § 628 lg 1 järgi sissenõutavaks teenuse osutamise järel, käesoleval juhul alates 17.05.2008. Seega aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 17.05.2011. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 04.11.2011, so hilinenult. Aegumine ei katkenud nõude tunnustamisega kostja poolt. Kohtule esitatud e-kirjast P. Pihelpuule nähtub, et tegemist oli pakkumusega kompromissiks ja see sisaldas vastastikuseid kohustusi ja tingimusi, mistõttu ei saa seda nimetada nõude õigeksvõtuks.
10.Hageja väitel tasus esialgne võlausaldaja P. Pihelpuu kostjale antud laenu arvelt, kostja juhiste alusel MTÜ-le Neeme Sadam liikmemaksu 40 000 krooni. Ainuüksi makse teostamine MTÜ-le Neeme Sadam ei loo laenusuhet kostja ja P. Pihelpuu vahel. Käesolevas menetluses ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja andis juhiseid MTÜle Neeme Sadam raha maksmise kohta. Hageja leidis, et makstud rahasummad tuleb tagastada sõltumata sellest, kas tegemist oli lepingulise suhte või alusetu rikastumisega. Kohtu hinnangul oleks ka hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue
kostja vastu TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud 30.12.2006 teostatud makse osas 31.12.2009 ja 17.02.2008 teostatud makse osas 18.02.2011. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja on tõendanud pooltevahelise laenusuhte olemasolu ja P. Pihelpuu ning kostja vahelise laenusuhte või vähemalt tähtajatu lepingulise suhte olemasolu. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Olukorras, kus hageja sõlmis suulise laenulepingu, saab maksekorraldusel märgitud selgitusi lugeda tõendiks sellekohase suhte olemasolust ning selgitust samuti kokkuleppe olemasoluks raha ülekandja ja raha saaja vahel. Laenusuhet tõendavaks saab lugeda ka asjaolu, et kostja ei ole sellise selgitusega maksekorraldustele mõistliku aja jooksul vastu vaielnud, millest järeldub, et rahasumma saamisega andis kostja ka omapoolse laenulepingu sõlmimiseks vajaliku konkludentse tahteavalduse TsÜS § 68 lg 3 tähenduses.
13.Olukorras, kus hageja ja P. Pihelpuu kandsid kostjale ja viimase korraldusel kolmandale isikule korduvalt erinevaid summasid, märkides ülekande selgitusse viite pooltevahelisele laenusuhtele ning kus kostja ei esitanud kuni kohtumenetluseni ülekantud summade osas mis tahes laenusuhet eitavat vastuväidet, saab ja tuleb hageja tasutud summasid käsitleda antud laenuna. Poolte vahelist õigussuhet tuleb käsitleda laenulepinguna ning ka P. Pihelpuu poolt kostja arveldusarvele kantud ühte ülekannet vähemalt lepingulisel alusel kantud summadena. P. Pihelpuu 20.09.2007 tehtud ülekande osas ei võtnud kohus sisulist seisukohta. Ka kostja ei esitanud nimetatud ülekande osas hagile mistahes vastuväiteid. Vaatamata sellele jättis kohus ka nimetatud 2255,80 krooni suuruse ülekande osas hagi rahuldamata.
14.Kohtu käsitlus hageja poolt kostja pangakontole kantud summade hindamiseks käsundisaaja tasuna, on põhjendamatu ja ei tugine asjas kogutud tõenditele. Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus pooltevahelise käsundisuhte olemasolu kinnitavale seisukohale jõudis. Kohus ei vastanud otsuses ühelegi hageja käsundussuhte olemasolu eitavale vastuväitele.
15.Hagejale ei ole mõistetav kohtu järeldus, mille kohaselt juhul, kui kostja väidetavat laenu ei tagastanud, puudus hagejal igasugune mõistlik põhjus kostjale raha veel juurde anda. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja andis kostjale laenu kahel korral (40 000 krooni ja 4400 krooni). Kolm ülejäänud ülekannet kogusummas 42 255,80 krooni teostas kostjale ja MTÜ-le Neeme Sadam hageja eriõiguseellase P. Pihelpuu, kelle käitumisega ei saa sisustada hageja käitumist laenude väljastamisel vahetult kostjale. Nii hageja kui tema eriõiguseellase poolt kostjaga sõlmitud laenulepingud olid tähtajatud ja seetõttu ei saa rääkida laenude juurdeandmisest olukorras, kus antud laenude tagasimakse kohustus oli täitmata, kuivõrd tähtajatu laenulepingu puhul tekib tagasimakse kohustus laenu tagastamise nõude esitamisega.
16.Kohus kohaldas nõudele aegumist, tuginedes käsundisuhtest tulenevale lepingulise nõude aegumisele, jättes tähelepanuta, et käsundisuhte olemasolu korral oleks nõude esitajaks käsundisaaja, mitte käsundiandja ning et kostja viidatud käsundisuhtes oleks käsundisuhtest tuleneva nõude esitajaks ehk käsundisaajaks mitte hageja, vaid kostja.
17.Kohus leidis ekslikult, et hageja nõue oleks tulenevalt TsÜS § 151 lg-st 1 aegunud ka alusetu rikastumise õigussuhte korral. Hageja sai kostjapoolsest laenusuhte mittetunnustamisest teada käesoleva tsiviilasja menetluse käigus, kuivõrd kostja esitanud enne kohtumenetlust (sealhulgas ka laenu tagastamise nõudeid saades) ühtegi vastuväidet laenusuhte puudumisele. Seetõttu puudus nii hagejal kui ka P. Pihelpuul
mis tahes mõistlik põhjus eeldada, et tema nõue ei ole tegelikkuses lepinguline, vaid lepinguväline.
18.Ka hageja eriõiguseellase P. Pihelpuu poolt MTÜ Neeme Sadam arvelduskontole kantud summade osas esitatud nõuded ei ole aegunud, kuivõrd ka nimetatud nõuete osas saab aegumine kulgema hakata hetkest, mil P. Pihelpuu enesel alusetu rikastumise nõude olemasolust teada sai. Olukorras, kus P. Pihelpuu kandis summad MTÜ Neeme Sadam kontole kokkuleppel kostjaga viimasele antud krediidina, sai P. Pihelpuu alusetu rikastumise nõude olemasolust teada alles siis, kui sai teada kostja poolt lepingulisel alusel nõude mittetunnustamisest.
19.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa 03.03.2011 e-kirja käsitleda kostja poolt oma kohustuste tunnistamisena hageja ees. Nimetatud e-kirjas sisaldub selgesõnaline nõusolek 10 000 euro korvamiseks. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda ka muus teos, milleks võib olla ka võlgnevuse suuruse määratlemine võlgniku poolt. Seejuures on e-kirja punktis 1 sisalduv kinnitus nn sadamaraha tagastamise kohta iseseisev kinnitus, mis ei ole sõltuvuses mistahes hagejapoolsetest vastusooritustest ning on käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena, mis on kehtiv olenemata esialgse kohustuse olemasolust või aegumisest. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
21.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.12.2012 otsusega Harju Maakohtu 10.05.2012 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus tühistas 15.05.2013 otsusega ringkonnakohtu 20.12.2012 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab teisiti menetluskulud.
23.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet, mis põhineb kostja kontole kantud rahasummadel. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja tegi 11.04.2007 kostja kontole 40 000 krooni suuruse ülekande selgitusega "laenu andmine" ja 08.02.2008 4400 krooni suuruse ülekande selgitusega "laen". 20.09.2007 kandis hageja õiguseellane P. Pihelpuu kostja kontole 2255,80 krooni selgitusega „kokkuleppel“. 21.03.2011 nõude loovutamise lepinguga loovutas P. Pihelpuu eelnimetatud nõude hagejale.
24.Olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega pidi kostja käesolevas asjas tõendama, et tal oli alus hagejalt raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma.
25.Kostja väitel ei olnud poolte vahel laenusuhet, vaid käsundisuhe, mille kohaselt osutas ta äriühingu Uitro Saar OÜ vahendusel hagejale ja viimasega samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele (AS Vana Viru TT, AS Martin Soni Grupp) juhtimisteenuseid. Eelnimetatud käsundisuhte ajal ja pärast seda täitis käsundiandjate ülesandeid kostja eraviisiliselt. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, viidates kohtule esitatud arvetele ja e-kirjadele, kuid kohtuotsusest ei selgu, kuidas kohus nende tõendite põhjal sellisele järeldusele jõudis.
26.Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Käsundisuhtele on omane see, et tasu käsundi täitmise eest saab käsundisaaja. Kohtule esitatud arvetelt (I kd lk 53-61) nähtub, et need on esitatud Uitro Saar OÜ poolt Vana Viru TT AS-le haldusteenuste eest. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Vana Viru TT AS on arvetele märgitud summad Uitro Saar OÜ-le tasunud (I kd lk 34, II kd lk 64). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli Uitro Saar OÜ juhatuse liige.
27.Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks täitnud isiklikult käsundit AS-le Vana Viru TT kuulunud Lossi plats 4–6 korteriomandi reaalosa suurendamise eesmärgil. Kohtule esitatud e-kirjad (I kd lk 91-108) on kostja kirjutanud Vana Viru TT AS nimel ja need ei tõenda kostja isiklikku käsundi täitmist hagejale või tema õiguseellasele. AS Vana Viru TT pangakonto väljavõttega (I kd lk 179) on tõendatud, et kostja sai ajavahemikul aprill 2007.a kuni jaanuar 2008.a nimetatud äriühingult töötasu. Eeltoodust järeldub, et kostja tegi toiminguid seoses Lossi plats 4-6 korteriomandiga AS Vana Viru TT töötajana. See asjaolu on tõendatud ka tunnistaja P.Pihelpuu ütlustega (II kd lk 4).
28.Tunnistaja P. Pihelpuu ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et tunnistaja laenas kostjale sageli isiklikku raha ja vahel lasi teha ülekande mõne äriühingu kontolt. Tunnistaja ütlused on kooskõlas raha ülekannetele märgitud selgitustega. Hageja ja tema õiguseellane esitasid kostjale 21.02.2011 nõuded laenude tagastamiseks (I kd lk 16,17). Kostja nõustus 03.03.2011 e-kirjas (I kd lk 72) tagastama 10 000 eurot (mis sisaldab ka sadamaraha 40 000 krooni). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta andis selles e-kirjas nõusoleku korvata Maariba OÜ ja OÜ Neeme Kala, millega olid seotud kostja ja tema elukaaslane, ebaeduka majandustegevuse. E-kirjast eeltoodut ei nähtu. Eeltoodud asjaoludega on ümber lükatud kostja väide, et ta ei ole hagejaga (või tema õiguseellasega) mitte kunagi laenulepinguid sõlminud ega hagejalt laenu saanud. Seega on poolte vahel laenusuhe VÕS § 396 lg 1 tähenduses.
29.Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja nõue on selles osas aegunud. 11.04.2007, 20.09.2007 ja 08.02.2008 laenuna üle kantud raha tagastamise tähtaega ei olnud kindlaks määratud. Hageja ja tema õiguseellane esitasid 21.02.2011 kostjale nõuded laenude tagastamiseks ja andsid selleks tähtaja 05.03.2011. Seega algas aegumine 06.03.2011 ja hagi esitamise ajaks 04.11.2011 ei olnud TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg möödunud. Hagi kuulub selles osas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 2981,85 eurot (40 000 + 4400 + 2255,80 = 46 655,80 krooni).
30.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet, mis põhineb tema väidetel kostja eest liikmemaksu tasumise kohta MTÜ-le Neeme Sadam. Maksekorraldustega on tõendatud, et P.Pihelpuu tasus 30.12.2006 MTÜ-le Neeme Sadam kostja nimel liikmemaksu 25 000 krooni (I kd lk 123) ja 17.02.2008 15 000 krooni (I kd lk 125), kokku 40 000 krooni. 21.03.2011 loovutas P. Pihelpuu eelnimetatud nõude hagejale. Hageja leidis, et makstud raha tuleb tagastada sõltumata sellest, kas tegemist on lepingulise suhtega või alusetu rikastumisega. Kostja leidis, et sellest, et P. Pihelpuu on tasunud kostja eest MTÜ Neeme Sadam liikmemaksu, ei saa tuleneda, et poolte vahel oli tekkinud laenusuhe. Kostja arvates reguleerib sellist olukorda VÕS § 1041. Kostja ei ole tema eest liikmemaksu väidetava tasumise tõttu rikastanud ja ei ole kunagi palunud P. Pihelpuul tasuda enda eest liikmemaksu.
31.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et ainuüksi makse tegemine MTÜ-le Neeme Sadam ei loonud laenusuhet kostja ja P. Pihelpuu vahel, kuid
maakohtu otsusest ei selgu, milline õiguslik suhe võis esiletoodud asjaoludest tekkida ja kas need asjaolud on tõendatud. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, st kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega tuli maakohtul hageja poolt esiletoodud asjaolude alusel tema nõue kvalifitseerida ning seda pooltega arutada, sest õiguslik kvalifikatsioon ei tohi tulla pooltele üllatuslikult. See tuleneb mh TsMS § 351 lg-st 1, § 400 lg-st 5 ja § 436 lg 4 teisest lausest.
32.Ringkonnakohtu 03.09.2013 istungil arutas kohus pooltega hageja nõude kvalifikatsiooni. Hageja leidis, et kostja liikmemaksu tasumist saab käsitleda käsundita asjaajamisena. Kostja sellega ei nõustunud ja leidis jätkuvalt, et tal ei olnud liikmemaksu tasumise kohustust, seda ei ole tasutud tema eest ja tema korraldusel.
33.Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esiletoodud asjaoludel tekkis kostja ja P. Pihelpuu vahel sellest, et P. Pihelpuu tasus kostja liikmemaksu MTÜ-le Neeme Sadam, käsundita asjaajamise suhe VÕS § 1018 lg 1 tähenduses, sest P. Pihelpuu täitis antud juhul kolmanda isikuna teise isiku kohustuse raha maksmise kohta (VÕS § 78). Asjaolu, et kostja oli MTÜ Neeme Sadam liige, vaidlust ei ole.
34.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. MTÜ Neeme Sadam 2006.a ja 2008.a kehtinud põhikirjade p 2.7 kohaselt oli ühingu liikmelisus seotud osamaksuga ja sisseastumismaksuga, mille määrab üldkoosolek ning p 3.3.2 järgi oli ühingu liige kohustatud õigeaegselt tasuma makseid ühingu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal (II kd lk 101, 102, 110, 111). MTÜ Neeme Sadam üldkoosolekute otsuseid liikmemaksu suuruse kohta, milliseid ringkonnakohus oleks saanud tõendina arvestada, hageja ei esitanud (esitati allkirjastamata koopiad, mida ringkonnakohus ei võtnud tõendina asja juurde). Samas on tõendatud vastavate üldkoosolekute otsuste olemasolu muude tõenditega.
35.MTÜ Neeme Sadam 2006.a majandusaasta aruande tegevusaruandest (II kd lk 136) nähtub, et liikmemaksu suurendati üldkoosoleku otsusega 25 000 kroonini. Tunnistaja Triinu Kipperi ütlustega on tõendatud, et 2008.a veebruari alguses toimus üldkoosolek, kus tehti otsus liikmemaksude tasumise kohta tagantjärele 2007.a eest. Liikmemaks oli 25 000 krooni, mida võis tasuda kas osade kaupa selliselt, et 15 000 krooni tasutakse 16.veebruariks ja 10 000 krooni juunis või ühe summana. Liikmete poolt liikmemaksude tasumist tõendab MTÜ Neeme Sadam arvelduskonto väljavõte perioodi 01.01.2005-22.02.2008 kohta (II kd lk 101-108) ja selle alusel koostatud tabel liikmemaksude tasumise kohta (II kd lk 109). Liikmemaksude laekumised on kajastatud 2007. ja 2008.a majandusaasta aruannete osaks olevates tulemi aruannetes (II kd lk 145 (korrigeeritud 2006.a veerg, tulude rida) ja lk 166 muude tulude rida). Tunnistaja T. Kipperi ütlused on kooskõlas eelnimetatud kirjalike tõendite ja tunnistaja P. Pihelpuu ütlustega liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kohta (II kd lk 4,5). Kostja nõustus 03.03.2011 e-kirjas sadamaraha 40 000 krooni tagastama (I kd lk 72).
36.MTÜ Neeme Sadam põhikirja järgi oli liikmemaksu tasumise kohustus seotud liikmelisusega, mitte muude tingimustega. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, mitut ujuvvahendit keegi MTÜ liikmetest sadamas hoidis. Eeltoodud asjaoludel ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja esitatud kinnistusraamatu väljavõte registriosa nr 418002 kohta, kust nähtub MTÜ Neeme Sadam õigus kasutusvalduse alusel sadama kinnistut vallata ja kasutada (II kd lk 74-76). Ringkonnakohus jätab tõendina arvestamata ka MTÜ Neeme Sadam 14.10.2013 vastuse kostja päringule (II kd lk 77), milles on märgitud, et 2006.a oli igal MTÜ liikmel õigus hoida Neeme sadama
akvatooriumis ühte veesõidukit eeldusel, et MTÜ liige oli tasunud vastava aasta liikmemaksu ning et P. Pihelpuu hoidis sadamas kahte alust. Kostja ei ole tõendanud, et MTÜ üldkoosolek või juhatus oleks kehtestanud kirjas märgitud tingimuse. Samuti ei oma tähtsust hageja esitatud tõendid kostja elukaaslase ja viimasele kuulunud mootorpaadi kohta (II kd lk 121, 122, 123, 126), mille vastutav kasutaja oli kostja.
37.Käesoleva otsuse p-des 34 ja 35 analüüsitud tõendite alusel teeb ringkonnakohus järelduse, et MTÜ-l Neeme Sadam oli kostja vastu liikmemaksu nõudeõigus. P. Pihelpuul tekkis kostja liikmemaksu tasumisega VÕS § 78 lg-st 4 tulenevalt hüvitisnõue kostja vastu. Hagejal on õigus VÕS § 1023 lg 1 järgi nõuda, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused, so 40 000 krooni ehk kulutused, mida kostja säästis seetõttu, et P. Pihelpuu kandis need tema eest. Kuna liikmemaksu tasumine 40 000 krooni suuruses summas oli liikmetele kohustuslik, võis P. Pihelpuu pidada selliste kulutuste tegemist mõistlikult vajalikuks. Hageja käsundita asjaajamisest tulenev nõue 2556,47 eurot (40 000 krooni) tuleb rahuldada. Nõue ei ole aegunud, sest sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
38.Rahuldamisele kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel ka hageja viivisenõue VÕS §-s 94 sätestatud määra arvestades. Hageja esitas ringkonnakohtule viivisearvestuse seisuga 31.12.2013, mille kohaselt oli selleks kuupäevaks viivisevõlg 1250,06 eurot. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Sellele lisandub viivis 79 päeva eest suurusega 98,88 eurot (5538,32 * (0,0226% / 100) * 79), kuna ringkonnakohus mõistab viivise välja kohtuotsuse tegemise päevani. Alates 21.03.2014 tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt suurusega 5538,32 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
39.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
40.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.