Hageja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Erm (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
17.03.2015
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Kadri Erm
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX kahjuhüvitis 8 413,77 (kaheksa tuhat nelisada kolmteist eurot ja 77 senti) eurot ja viivis 932 (üheksasada kolmkümmend kaks) eurot Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks.
3.Välja mõista XXX viivis kahjuhüvitiselt (8 413,77 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.03.2015 kuni kahjuhüvitise tasumiseni Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX menetluskulud 450 (nelisada viiskümmend) eurot Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks.
2-14-52612 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.12.02.2012 toimus Tallinnas Paldiski mnt 94a juures liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides mootorsõidukit Volvo XC90 reg nr XXXsõitis vastu Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ile kuuluvat trolli kontaktliini masti nr 2427. Kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt (tl 9, 11, 13, 31-37).
2.Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Volvo XC90 reg nr XXX valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kindlustuspoliis nr XXX (tl 8).
3.28.02.2012 otsusega tunnistas hageja 12.02.2012 toimunud liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks (tl 14). 29.02.2012 hüvitas hageja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ile kontaktliini kahjustumise kahju summas 9 195,70 eurot ja 12.07.2013 välisvalgusti avariiremondihinna summas 762,07 eurot (tl 10, 16, 17, 20).
4.28.02.2012 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 9 251,70 eurot (tl 23-24). Hageja ja kostja sõlmisid 20.03.2012 nõude tasumise kokkuleppe nr H1210275, mille kohaselt pidi kostja hüvitama hagejale kontaktliini masti kahjustamise eest 9 195,70 eurot ja käsitluskulud 56 eurot maksegraafiku alusel (tl 25-29). Kostja tasus vastavalt maksegraafikule 16 osamakset 24-st osamaksest, so kokku 1 600 eurot (tl 30). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 8 413,77 eurot, viivise 356,46 eurot, viivise kahjuhüvitiselt (8 413,77 eurolt) VÕS § 113 sätestatud määras alates 27.05.2014 kuni kahjuhüvitise tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 7 lg 1, § 28 lg 1, § 34 lg 1, § 35 lg 1 ja 6, § 48 lg 2 p 2, § 48 lg 2 p 7, § 48 lg 3.
6.Hageja märgib, et: • hagejal on kostja vastu tagasinõude õigus, kuna kostja lahkus kehtivaid õigusakte rikkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt; • hageja nõue sisaldab kontaktliini masti ja välisvalgusti avariiremondi hüvitist ja käsitluskulusid; • kostja täitis kahju hüvitamise kokkulepet osaliselt; • kuna kostja hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul kokkuleppest tulenevaid osamakseid ei tasunud, ütles hageja kokkuleppe üles 11.11.2013. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu, hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei saa nõuda kostjalt kogu summa tasumist korraga. Kohtuotsuse põhjendus
2-14-52612
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
9.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel liikluskindlustuse seadusest (LKindlS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). 01.10.2014 jõustunud LKindlS § 83 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumile kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kuna käesolevas asjas toimus kindlustusjuhtum 12.02.2012, tuleb käesoleva asja lahendamisel kohaldada kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 28 lg 1 kohaselt liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). LKindlS § 35 lg 1 kohaselt asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 5 kohaselt käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks.
12.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 12.02.2012 toimus Tallinnas Paldiski mnt 94a juures liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides mootorsõidukit Volvo XC90 reg nr XXX sõitis vastu Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ile kuuluvat trolli kontaktliini masti nr 2427 (tl 9, 13, 31-37). Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Volvo XC90 reg nr XXX valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kindlustuspoliis nr XXX (tl 8). 28.02.2012 otsusega tunnistas hageja 12.02.2012 toimunud liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks (tl 14). 29.02.2012 hüvitas hageja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ile kontaktliini kahjustumise kahju summas 9 195,70 eurot ja 12.07.2013 välisvalgusti avariiremondi hinna summas 762,07 eurot (tl 10, 16, 17, 20). 28.02.2012 esitas hageja kostjale
2-14-52612 tagasinõude summas 9 251,70 eurot (tl 23-24). Hageja ja kostja sõlmisid 20.03.2012 nõude tasumise kokkuleppe nr H1210275, mille kohaselt pidi kostja hüvitama hagejale kontaktliini masti kahjustamise eest 9 195,70 eurot ja käsitluskulud 56 eurot maksegraafiku alusel (tl 25-29). Kostja tasus 24-st osamaksest 16 osamakset, so kokku 1 600 eurot (tl 30).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale korraga kogu kahju.
14.Tulenevalt poolte vahel 20.03.2012 sõlmitud kokkuleppele kohustus kostja hüvitama hagejale kontaktliini masti kahjustamise eest 9 195,70 eurot ja käsitluskulud 56 eurot, so kokku 9 251,70 eurot maksegraafiku alusel. Vastavalt maksegraafikule tuli kostjal tasuda hagejale igakuiselt 24 kuud 100 eurot ja edaspidi 190,32 eurot kuus kuni nõude täieliku tasumiseni 15.03.2017 (tl 25-29). Hageja poolt esitatud panagakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus kokku 16 osamakset. Viimase osamakse tegi kostja 25.07.2013 (tl 30). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hilisemalt hagejale kokkuleppest tulenevaid osamakseid tasunud. Hageja saatis kostjale 31.10.2013 e-kirja, milles palus kostjal tasuda senini kolm tasumata osamakset hiljemalt 10.11.2013. Hageja hoiatas, et nimetatud kuupäevaks maksete tasumata jätmise korral ütleb hageja erakorraliselt maksegraafiku üles (tl 22). Kohus leiab, et hageja ütles õigustatult kostjaga sõlmitud kokkuleppe üles, kuna kostja jättis osamaksed tasumata ja ei teinud seda ka pärast hageja poolt antud täiendavat tähtaega. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kogu 20.03.2012 kokkuleppega kokku lepitud ja veel tasumata summa tasumist. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 30 lg-st 1, LKindlS § 48 lg 2 p-st 7 ja § 48 lg-st 3 on kostjal kohustus hüvitada hagejale kontaktliini masti remondi ja välisvalgusti avariiremondi tasu ning käsitluskulud. Võttes arvesse, et kostja on kokkuleppe alusel kontaktliini masti remondi tasust summas 9 195,70 eurot ja käsitluskuludest summas 56 eurot hüvitanud hagejale 1 600 eurot, tuleb kostjal täiendavalt hüvitada 7 651,70 eurot. Sellele lisandub välisvalgusti avariiremondi tasu summas 762,07 eurot. Seega on hageja kahjunõue põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 8 413,77 eurot, so 7 651,70 + 762,07.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 22.03.2012 sõlmitud kokkuleppe punkti 2 kohaselt oli viivise määraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud ajavahemikul 13.07.2013-26.05.2014 viivist summas 356,46 eurot (tl 6869). Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles kokkuleppe täitmisega ja kahju hüvitamisega viivituses, pidi arvestama rakenduva viivisega. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise edasiulatuvalt alates 27.05.2014 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 27.05.2014 kuni 30.06.2014 oli vastavalt VÕS § 113 lgle 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas, ajavahemikul 01.07.201431.12.2014 oli see 8,15% aastas ning alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas. Seega lisandub viivis 575,54 eurot, so (8,25/365/100 x 8413,77 x 35) + (8,15/365/100 x 8413,77 x 184) + (8,05/365/100 x 8413,77 x 88).
2-14-52612 Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 932 eurot, so 356,46+575,54 ning edasi viivis kahjuhüvitiselt 8 413,77 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.03.2015 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 8 413,77 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 932 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt 8 413,77 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.03.2015 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot. Esindajakulude väljamõistmist hageja ei taotle. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 450 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.