Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-14-11820 kriminaalasja kohtueelne menetlus lõpetati, esitas hageja kostjale ja USS-ile nõude varguse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellele järgnesid poolte vahelised läbirääkimised, mille käigus kostja ja USS tunnistasid oma süüd varguse intsidendis. USS tunnistas, et turvatöötajad jälgisid öösel 03.08.2012 vastu 04.08.2012 kaameraid, kuid nad lihtsalt ei märganud vargust. 12.09.2012 kohtumisel palus USS töötaja A. P. edastada hagejal USS-ile nägemus ja ettepanek, kuidas võiks toimuda tekkinud kahjude hüvitamine. Nimetatud kohtumise salvestas hageja isiklikul otstarbel ning on salvestise esitanud tõendina. A. P. selgitas, et andurid (mille eest oli vastutav kostja), ei andnud signaali USS-i juhtimiskeskusesse, mistõttu ei jõudnud USS-i patrullini ka info kaatri varguse kohta. Hageja ees oli aga valvesüsteemi korrasoleku eest ja USS-i reageerimise eest igal juhul vastutav kostja, kuna hagejal oli sõlmitud leping kostjaga. 18.09.2012 edastas hageja USS-ile e-kirja, milles tegi ettepaneku, et kogu 9650 euro suurusest kaatrile tekkinud kahjust likvideerib hageja ise umbes 2850 euro ulatuses kahju ning palub USS-il ja kostjal solidaarselt hüvitada talle uus kaatri mootor. Kuna USS ei vastanud hageja ettepanekule, saatis hageja USS-ile 15.10.2012 järelpärimise. Seepeale toimus hageja e-kirjale vastamise korduv edasisuunamine ning tähtaegade edasilükkamine kuni 28.11.2012, mil hageja sai USS-ilt lõpuks vastuse, et vahejuhtumi põhjal on USS saatnud ametliku vastuse kostjale ning palus pöörduda Kostja poole selgituste saamiseks ja USS seisukohaga tutvumiseks (tl 22-26). Seepeale pöördus hageja kostja poole, kellega toimusid taas läbirääkimised kahjude hüvitamiseks. Kostja tunnistas, et tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga ja kinnitas, et kostja lõpetab USS-iga valveteenuse osutamise lepingu, kui viimane ei hüvita hagejale tekitatud kahju.

Tsiviilasi nr 2-14-11820

Tanni-Vakoma OÜ poolt mootori ja elektroonika paigalduse eest väljastatud arve nr 102346 summas 979 eurot (tl 46); Pärnu Konksupood poolt saadetud allahindlust sisaldav kalapüügivarustuse ja merelkäimise riietuse pakkumine kogusummas 981.19 eurot (tl 47); Tanni-Vakoma OÜ poolt saadetud pakkumine nr 100290 Kaatri keretööde remondiks kogusummas 2105 eurot (tl 48); Väljavõte kaatri müügikuulutusest portaalis www.auto24.ee (tl 49-50), millelt nähtub Kaatri müügipakkumise hind ning arvukad pildid, mis näitavad, et kaatri seisukord oli hea ning et varasemad vigastused puudusid.

03.10.2013 saatis kostja hageja 27.05.2013 seisukohale vastuse (tl 52-53), milles jäi oma 15.04.2013 vastuses esitatud seisukohtade juurde ning lisas, et kostja on USS-iga sõlminud valveteenuse lepingu väidetavalt vaid kostja enda varade kaitseks ning kostja territooriumil üldise turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. Samuti leidis kostja, et kostja töötaja poolt sildumise koha osundamine ei ole käsitletav aktseptina lepingu sõlmimiseks ning võrdles seda autoparklas autoparkla sildi alt läbi sõitmisega. Kostja tugines oma vastuses ka Pärnu Jahtklubi meelespeale, mille sätted vabastavad kostja igasugusest vastutusest seonduvalt tema territooriumil juhtuvaga. Seejuures on kostja ka ise toonud välja, et hageja pole täitnud deklaratsiooni, mis viidet nimetatud meelespeale sisaldab. 20.10.2013 saatis hageja kostjale viimase kohtuvälise seisukoha, millega esitas oma seisukohad ja vastuväited kostja 03.10.2013 vastusele (tl 55-57). Hageja jäi oma seisukoha juurde, et ainuüksi asjaolu, et kaater kostja Jahtklubi sadama territooriumil viibis, tõendab seda, et poolte vahel oli sõlmitud leping. Ilma kostja poolse loata ei oleks hageja kaater kostja sadamas saanud silduda. Kaatri vettelaskmine toimus kostja territooriumil mitme tunni jooksul (mh abistas vettelaskmisel ka kostja meeskond), mistõttu on alusetu väita, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut seonduvalt kaatriga. Samuti on asjakohatu siduda lepingu olemasolu aluse deklaratsiooni täitmisega, kuna kostja ei ole hagejalt aluse deklaratsiooni täitmist palunud (tulenevalt sellest ei laiene hagejale ka sadama meelespea ning selles toodud tingimused). Deklaratsioonis viidatud Pärnu Jahtklubi Meelespea p 2.14., mis välistab kostja vastutuse kahju eest ja selgitab, et kostja lepingulise hoidmise teenust ei osuta, on hageja hinnangul tüüptingimusena hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Hageja rõhutab üheselt mõistetavust, et kui isik toob oma vara teise isiku valvega territooriumile hoiule ning kohustub maksma selle eest tasu, on pooled saavutanud hoiuteenuse osutamises kokkuleppe. Seejuures ei olnud kostja tegevuseks lepingu sõlmimisel pelgalt sildumise koha osundamine, vaid kostja töötajad aitasid hagejal kaatrit vette lasta ja teostasid muid abistavaid toiminguid. Tulenevalt sellest on asjakohatu ka kostja võrdlus, et autoparkla sildi alt läbisõitmine parklaalale ei tähenda veel lepingu sõlmimist teenuse osutajaga. Tegemist ei olnud lihtsalt ühe poole iseseisva tegevusega, vaid kaatri sildumine toimus mõlema osapoole aktiivsel tegevusel. Viitega Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-21-30-06 leiab hageja, et tegemist oli käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud hoiulepinguga. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise kogusummas 10 080.19 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 787.32 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, võttes arvestuse aluseks VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgse viivisemäära. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas

4(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 Kostja märgib oma kirjalikus vastuses (tl 72-78) ja teistes menetlusdokumentides (tl 134-139 ja 163-165), et ta ei vaidlusta iseenesest sildumise fakti, kuid on seisukohal, et sildumine toimus 3. augustil 2012. Samuti märgib kostja, et politsei registreeris, et kaatri võimalik vargus võis toimuda 3. augustil 2012 kuni 4. augustini 2012 vahemikus kell 23:00 kuni kell 09:41 aadressil Lootsi 6, Pärnu. Hageja on ise viidanud, et vaadates USS Security Eesti AS esindajatega üle videosalvestisi, siis võis kaatri oletatav vargus toimuda 4. augusti 2012 öösel kl 01:03. Politsei registreeris vahejuhtumi küll vargusena, kuid kuna väidetava varguse toime pannud isikuid ei ole õnnestunud tuvastada, siis peab lähtuma siiski oletusest. Samas ei vaidle kostja vastu asjaolule, et hagejale kuulunud kaater ujuvplatvormi kaikohalt eelviidatud ajal tuvastamata isikute poolt teisaldati. Kuna kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega ei ole suudetud tuvastada süüdlase isikut, lõpetati kriminaalasjas nr 12250101671

Tsiviilasi nr 2-14-11820 olemasolule, mistõttu ei saa ka selle tingimused hagejale siduvad olla. Samuti ei saa lepingu sõlmimisena käsitleda olukorda, kus kostja töötaja viitas külalisena käsitletavale hagejale kaatri vettelaskmise ja sildumise kohale. Kõikide jahisadamasse sisenevate aluste sildumise koha kontroll on hädavajalik selleks, et tagada ohutu liiklus sadama territooriumil, mis on iga sadama avalik-õiguslik ülesanne. Seega täitis kostja eelpool toodud tegevusega oma igapäevast hoolsuskohustust, mis tuleneb sadamaseadusest, Pärnu sadama eeskirja (kinnitatud 01. juunil 2007.a) punktist 3.7.4. ja IV peatükis „laevade seismine sadamas“ nõuete kontrollimise vajadusest ning jahtklubi jahisadama meelespea punktidest 2.1 ja 2.2. Avalikult kasutatavas sadamas ei ole mõeldav, et alused saaksid silduda või vette lastud aluseomaniku enda otsuse kohaselt. Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist käitumise või teoga väljendatud nõusolekuga sõlmida leping. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus sadamaseaduse ning kõigis jahisadamates kehtivate reeglite ja praktikaga. Lepingu mittesõlmimisest annab tunnistust ka hageja enese käitumine, kuna reeglina täidab aluseomanik või tema poolt volitatud isik aluse deklaratsiooni, milles märgitakse aluse ja selle omaniku andmed, sildumise periood ning samuti kinnitatakse deklaratsiooni allkirjastamisel, et ollakse tutvunud jahisadama kodukorra ja meelespeaga. Deklaratsioonide olemasolu tagab arvestuse seisvate aluste arvu, nende peatumise aja ja sõlmitud teenuste hulga üle, kuid ei hõlma aluste liikumise kontrolli ja fikseerimist koos sellekohase aruandlusega. Hageja eelnimetatud deklaratsiooni kaatri osas ei täitnud, samuti ei tasunud hageja kostjale tasu kaikoha kasutamise eest ning seega puudub hagejal nõue kostja vastu mistahes õiguslikul alusel. Hageja on ka eelnevalt endale kuuluvate erinevate alustega kostja ujuvkail sildunud ning kostja poolt kehtestatud regulatsioonid deklaratsiooni esitamise kohta ja sildumise hinnakirja osas on hagejale teada. Kostja esitas hageja poolt 2012.aastal täidetud aluse deklaratsiooni jahi xxxxx xxx xxx xxx registreerimise kohta (tl 141). Deklaratsioonilt nähtuvad muuhulgas selgelt viited osutatavatele teenustele ja sadama kodukorrale ning see tõendab asjaolu, et tegelikkuses oli hageja kursis sadama nõuete ja kodukorraga. Hageja selgitab, et soovis kaikoha kasutamise eest kostja rahaasjadega tegelevale administraatorile juba 31.07.2012 tasuda, kuid kostja administraator ei viibinud sellel hetkel oma laua taga. Kuna hageja oli kostja klient juba varasemast ning kostja töötajatele teada, samuti põhjusel, et kaatri vettelaskmine ja sildumine võttis aega mitu tundi ning oli juba hilisõhtu kätte jõudnud, siis ütles kostja töötaja (sadama-korraldaja, kes abistas kaatri vette laskmisel ja sildumisel) hagejale, et maksku siis, kui aega saab. 03.08.2012 tulid hageja ja K.L. kostja sadamasse restorani sööma ning soovisid tasuda ka kaikoha kasutamise eest, kuid kostja administraatoril oli kiire suure hotelli saabunud grupi tõttu ning ei saanud hagejat teenindada. Hageja küsis kostja administraatorilt, kas sobib, kui tuleb maksma 04.08.2012 hommikul, kuna niikuinii oli järgmisel hommikul plaanis tulla kindlustusmaakleriga kaatrist pilte tegema, ning kostja administraator vastas sellele jaatavalt. Hageja on valmis 3 päeva kaikoha kasutamise eest makstavat tasu (s.o 16 € ööpäevas ehk kokku 48 €) tasaarvestama hageja kahju hüvitise nõudega kostja vastu. Puutuvalt kostja esitatud 2012.a aluse deklaratsiooni võib hagejat mõista, kuna viide kostja meelespeale on üsna peidetud. All väikeses kirjas on märgitud: „Deklaratsiooni esitamisega kinnitan, et olen tutvunud ja kohustun järgima Pärnu Jahtklubi kodukorda – viide interneti lingile, kus vastav dokument on kättesaadav ja sadama meelespead – viide pikale ning ilmselgelt mittemeeldejäävale interneti lingile“. Võttes arvesse, et hageja allkirjastas vastava dokumendi paberkandjal, on ilmselge, et reaalselt hagejal enne deklaratsiooni allkirjastamist kostja kodukorra ja meelespeaga võimalus tutvuda puudus.

6(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 Kostja viitab, et isegi juhul, kui oleks tuvastatav lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel (millega kostja ei nõustu), siis ei oleks poolte vahel mingil juhul tegemist hoiulepingu ja hoiuteenuse osutamisega kuna ei esine esimest ja kõige olulisemat eeldust – hageja poolt kaatri üleandmist kostjale. Kostja võimaldab hinnakirjas sätestatud tasu eest kaikoha kasutamise ja sadama poolt pakutavate lisateenuste tarbimise õigust, kuid ei paku hoidmise teenust. Hageja ei andnud kostjale üle kaatri valdust võtmete ega dokumentide näol. Jahisadama meelespea punkt 2.14. sätestab ühemõtteliselt, et jahisadam ei osuta silduvatele alustele lepingulist hoidmise teenust ning ei vastuta kahjude eest, mis võivad jahisadama territooriumil ja akvatooriumil tekkida varguste, loodus-ja tuleõnnetuste tagajärjel. Pärnu sadama eeskirja VI peatükk loetleb sadamas osutatavad kõik teenused ja tariifid kuid aluste hoiuteenuseid eeskirja kohaselt ei osutata. Väikesadama operaator ei pea vastutama seal silduvate aluste turvalisuse eest muudel puhkudel, kui peab tagama sadamarajatiste korrasoleku. Seda, et sadamas aluse hoidmine ei vasta hoiulepingu tunnustele, vaid on oma olemuselt rendileping, on märgitud ka Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-26-06. Poolte vahel sõlmitud lepinguliigi osas on hageja seisukohal, et olenemata sellest, kas poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping, rendileping või mõni muu teenuse osutamise leping, oli poolte vahelise lepingu üheks tingimuseks kostja kohustus tagada kaatri turvalisus oma territooriumil. Kostja territooriumile on küll paigaldatud sildid, mis teavitavad videovalve olemasolust kuid ei nendel siltidel ei ole informatsiooni selle kohta, et USS või kostja osutaksid valveteenust sildumiskohtades seisvate aluste turvalisuse tagamiseks kolmandate isikute eest ning hagejal ei saanud sellise teenuse osutamise osas tekkida mingisugust õigustatud ootust. Kostja on USS-iga sõlminud valveteenuse lepingu eelkõige jahtklubi enese varade kaitseks ning üldise turvalisuse ja ohutuse tagamiseks sadama territooriumil ja akvatooriumil sadamaseadusest tulenevate väikesadamale seatud. Videovalve faktilisest olemasolust ei ole tuletatav valveteenuse osutamine hoiuteenuisena kõigile sadamas viibivatele alustele ja isikutele. Tavapäraseks võib pidada, et ettevõtted kaitsevad oma valdust ja omandit seaduslike vahenditega, osutamata sellega turvateenust kolmandatele isikutele. Turvakaamerad ja muud kõrvalisi isikuid heidutavad vahendid on paigaldatud eelkõige jahtklubi enese inventari kaitse eesmärgil. Sadama spetsiifikast tulenevalt on territooriumi valvel suur tähtsus seda läbib suur rahvahulk, kuna osutatakse toitlustusteenuseid, korraldatakse kontserte jne. Sarnaseid valveviise ja hoiatavaid silte kasutavad näiteks bensiinijaamad oma parklate ja muude alade turvamiseks, mis ei tähenda, et nad osutaksid omaaladel sõidukite hoidmise teenust. Antud juhul ei ole kostja rikkunud hageja ees kohustust, mis oleks kahju tekkimise aluseks kuna ei ole võtnud enesele hageja ees lepingulist kohustust kaatri hoiuteenuse osutamiseks. Kostja leiab, et samuti ei kohaldu ka viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja kahjuna ei ole käsitletavad kulud õigusabile summas 520 eurot. Isegi juhul kui eeldada, et hagejal on tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise nõue (millega kostja mingil juhul ei nõustu), siis kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjukannatanu olukorda, milles kahju ei oleks tekkinud, sh tuleb vältida kannatanu alusetut rikastumist. Hageja poolt kohtule esitatud Balti Merekaatrite OÜ 19.aprilli 2013 arvest nr LV00171 nähtub, et hageja on soetanud uue mootori kuid nähtuvalt hageja enese poolt auto24.ee müügikuulutusest oli kaatri tootmisaastaks 2006. aasta. Hageja selgitab, et püüdis otsida kaatrile võimalikult soodsat uut mootorit, sh kasutatud mootorit, kuid sobivat pakkumist ei leidnud. Samuti selgitab hageja, et kaatri tootmisaasta 7(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 võib küll 2006 olla, kuid varastatud mootor oli toodetud aastal 2008. Seejuures ei oma paadimootorite seisukorra kohalt tähendust, mis aastal oli mootor toodetud, vaid mis on mootori töötatud tundide arv. Varastatud mootori töötatud tundide arv oligi väga väike (385 h), kuna eelmine omanik hoidis seda suuremalt jaolt oma garaažis. Seega oli tegemist sisuliselt uue mootoriga. Täielikult arusaamatuks jääb kostjale hageja poolt esitatud Pärnu Konksupood poolt koostatud pakkumine summas 981.19 eurot. Hageja selgitab, et Pärnu Konksupood pakkumus tõendab, kui suures summas sai hageja kahju tulenevalt kalastusvarustuse varguse tõttu koos kaatri vargusega kostja jahisadamast. Pakkumuses toodud varustus on analoogne hageja kalastusvarustusega, mis oli kaatris selle varguse hetkel ning mida pärast vargust ning rüüstamist enam kaatris ei olnud. Samuti jääb kostjale asusaamatuks Tanni-Vakoma OÜ sularahaarves nr 102346 ja pakkumises nr 100290 nimetatud tööde põhjendatus ja vajalikkus kahjunõude seiskohalt (tööde ja kaupade maksumust ei ole spetsifikatsioonis eraldi välja toodud). Hageja selgitab, et nimetatud tööde põhjendatus ja vajalikkus kahjunõude seisukohalt tuleneb sellest, et kaatri varguse ja rüüstamise tagajärjel sai kaater kahjustada, mistõttu vajas kaater nimetatud arves ja pakkumises toodud remonti ning varuosasid.. Kahjuhüvitamise nõudele on lisatud on pildid paadist pärast selle leidmist, kuid tegelikkuses ei selgu kaatri väärtus varguse hetkel ega ka võimalikud vigastused, mis paadil võisid olla enne selle vargust. Kostja on seisukohal, et auto.24.ee portaalis avaldatud pildid ei saa olla tõendusmaterjaliks käesoleva kahju hüvitamise nõude puhul. Hageja on seisukohal, et kuna kaater osteti heas seisukorras 31.07.2012 maksumusega 9200 € ning see varastati ja rüüstati kõigest mõned päevad hiljem, ei saanud kaatri seisukord märkimisväärselt enne vargust väheneda. Kaatri head seisukorda tõendavad ka hageja poolt täiendavalt lisatud fotod kaatrist (tl 118-119). Kuigi hageja leiab, et jahtklubi meelespea tingimused temale ei kohaldu, leiab ta, et jahtklubi meelespea punkt 2.14. (mille kohaselt kostja ei osuta silduvatele alustele hoidmise teenust ning ei vastuta kahjude eest, mis võivad tekkida sadama ja akvatooriumi territooriumil varguste, loodus- ja tuleõnnetuste tagajärjel) on tüüptingimusena hagejat ebamõistlikult kahjustav. Hageja leiab, et kostja pakub oma territooriumil olevat kaikohta hinnakirjas fikseeritud tasu eest väikelaevale vajalike teenuste tarbimiseks, kuid ei sõlmi hoiulepingut väikelaeva ega sellel olevate asjade hoidmiseks ning ei vastuta väikelaeva ega väikelaeval paikneva vara eest. Seega ei ole eelnimetatud punkt käsitletav tüüptingimusena hoiulepingu sõlmisele nagu käsitleb seda hageja. Kostja märgib, et hageja poolt pildistatud ja kohtule esitatud kostja territooriumile paigaldatud sildid tekstiga „USS valvab“, „Videovalve“, „00:00 kuni 08:00 ujuvkaidel viibimine keelatud!, „Meil on videovalve“ ei viita millegagi asjaolule, et kostja osutaks valveteenust sadamakail silduvatele ja kolmandatele isikutele kuuluvatele alustele ja varale. Kostja territooriumile on paigaldatud sildid, mis teavitavad videovalve olemasolust kuid nendel siltidel ei ole ainsatki viidet, et kostja osutaks valveteenust sildumiskohtades seisvate aluste turvalisuse tagamiseks. Kostja on sõlminud valveteenuse lepingu kostja enese varade ja sadama territooriumi üldise turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. Kostja territoorium on avatud, 8(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 seega ei ole võimalik teha kindlaks kolmandatele isikutele kuuluva vara kuuluvust ja sellega seonduvalt osutada ka hoiuteenust. Hageja leiab, et iga mõistlik inimene järeldaks, et ööpäevaringne valve on kostja jahisadamas kõikide seal asuvate objektide turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. Seejuures ujuvkaidel asuvatel siltidel on viidatud, et just ujuvkaidel on teatud ajal liikumine keelatud ning et selleks on seatud videovalve. Ujuvkaidel olev kostja vara on aga marginaalne ning iga mõistlik inimene eeldaks nendest siltidest, et videovalve on seatud just ujuvkaidel silduvate veesõidukite valvamiseks. Sellise kinnituse andis hagejale ka kostja sadama-korraldaja kaatri sildumise päeval. Ujuvkaidel olevatelt siltidelt nähtub, et aluste sildumiskohtadel on kõrvalistel isikutel viibimine keelatud 00.00-08.00. Kostja on kohtuasja menetluses kinnitanud, et selleks, et ujuvkaidel nimetatud ajavahemikul viibida saaks, tuleb luba küsida kostjalt ning luba saavad küsida vaid isikud, kelle alused kostja territooriumil asuvad. Seega hageja hinnangul rakendub 00.00-08.00 kostja territooriumil, või vähemasti ujuvkaidel, pääslarežiim, kuna viibida saavad seal vaid kostja teenuseid kasutavad isikud kostja eelneval nõusolekul. Vastav asjaolu on fikseeritud ka meelespea punktis 9.2. Hageja viidatud väidetavad kostja töötaja suulised väited hagejale valveteenuse osutamisest ja 3-4 minutilisest reageerimisajast ei vasta tõele ning on paljasõnalised, kuna kostja töötajatel ei ole mingisuguust pädevust vastavaid asjaolusid väita. Hageja ei täpsusta, kes võis vastav töötaja olla ning seetõttu on hageja väited paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks on hageja poolt kohtule esitatud teave vasturääkiv kui vastuses viitab hageja, et kostja töötaja rääkis talle valveteenuse osutamise üksikasjadest, kuid juba hiljem väidab hageja, et kostja töötajat ei olnud laua taga ning tal ei olnud aega kostjat teenindada. Seega ei ole hageja poolt esitatud väited eluliselt usutavad. Hageja selgitab, et temal kui tavapärasel tarbijal ei pea olema teada, mis pädevused on või ei ole kostja töötajatel. Kostja sadama-korraldaja toimis hageja teenindamisel kostja esindajana ning hagejal puudus igasugune alus kahelda kostja sadama-korraldaja väidete tõele mittevastavuses. Kostja töötajate pädevuse küsimus on hageja hinnangul kostja töökorralduslik siseasi. Kui kostja territooriumil olevate aluste valvamine ei kuulu kostja poolt pakutavate teenuste hulka, siis seda tuleks kostjal oma töötajatele ka selgitada. Samas jääb kostja enda poolt esitatud väidete juurde, et isegi aluse deklaratsiooni täitmine ja kostjale selle esitamine ei tähenda veel hoiulepingu sõlmimist vaid annab õiguse kasutada sildumiskohta. Deklaratsioonide olemasolu tagab arvestuse seisvate aluste arvu, nende peatumise aja ja sõlmitud teenuste hulga üle kuid ei hõlma aluste liikumise kontrolli ja fikseerimist koos sellekohase aruandlusega. Kostja leiab, et hageja ja USS Security Eesti AS esindaja vahel toimunud e-kirjade vahetus või hageja poolt lindistatud vestlus ei saa tõendada asjaolu, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud hoiuleping või kostja on tunnistanud oma süüd varguse intsidendis. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väidetu, mille kohaselt oli kostjal kohustus hoida korras valvesüsteemi andurid. Menetluse käigus on kinnitust leidnud asjaolu, et turvakaamerad töötasid ning arusaamatuks jääb, milliste andurite mittetöötamisele hageja viitab. Samuti jääb arusaamatuks, milline signaal ja milliste andurite läbi pidi jõudma USS-i valvekeskusesse, kuna aluseid ei ühendata mingisuguste anduritega. Hageja selgitab, et valvesüsteemi andurite ja nende toimimise kirjeldusel lähtus hageja USS-i 9(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 spetsialisti poolt antud selgitustest 12.09.2012 kohtumisel, mille salvestise on hageja ka kohtule esitanud. Menetluse ajal (11.11.2014 istungil) tunnistas ka kostja, et kaide juures on kaamerad, mille andurid aktiveerivad. Paraku ilmselt ei jõudnud tänu katkistele anduritele vastav info USS-ini. 12.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus on istungil kuulanud ära hageja enda seletuse vande all, tema taotletud tunnistajad I.K. ja K.L. (L.) ning kostja taotletud tunnistada I.I. (I.). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesolevas asjas on kohtu hinnangul kronoloogilises järjekorras leidnud tuvastamist järgmised faktilised asjaolud:

10(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 sadama territooriumilt, täiendavalt administraatorit aluse deklaratsiooni täitmiseks ja kaikoha eest tasumiseks otsimata (hageja seletus vande all ja tunnistaja I. K. ütlused);

11(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping või vähemalt nn segaleping mitme lepingu tunnustega, mille üheks osaks oli kostja kohustus osutada hageja kaatri suhtes vähemalt ajavahemikul 00.00 – 08.00 hoiuteenust. VÕS § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, v.a sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. VÕS § 883 sätestab, et hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. VÕS § 891 lg 2 täpsustab, et asi tuleb tagastada seisundis, milles see hoiule võeti ning et asja tagastamisega seotud riisikot kannab hoiuleandja. Hoid võib olla tasuline või tasuta (VÕS § 884), majandusvõi kutsetegevuses tegutseva hoidja puhul (nagu ka käesoleval juhul kostja, kelle üks sissetulekuallikaid on kindlasti just kaikohtade üüritasud) eeldatakse selle lepingu tasulisust. Seega on hoiulepinguna kvalifitseerimise puhul ja ka käesoleva vaidluse kontekstis olulisimad kaks tingimust – vallasasi peab olema üle antud ning asja säilimise riski/kahjustumise riisikot kannab kuni asja tagastamiseni hoidja. Siinkohal on kohtu arvates oluline märkida, et kostja sadama korrapidaja selgitas hagejale 31.07.2012 sildumisel hageja palvel kostja kaide otstes väljapandud hoiatussiltide sisu ja vastavat tegevust, kuid ei ole (tunnistaja I. I.e kinnitusel ei saanudki seda teha) selgitanud, et kostja vastutab öisel ajal tema kaide ääres seisvate aluste ja neil oleva vara eest. VÕS § 11 lg 1 lubab lepinguid sõlmida nii suuliselt kui kirjalikult. Leping loetakse VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sadamaseaduse (SadS) § 3 lg 1 p 1 järgi on üheks sadamateenuseks sildumise võimaldamine, kusjuures see peab SadS mitmete sätete (nt § 1 lg 1, § 2 p 2-4, § 4 lg 1, § 12) koostoimes olema ohutu. Ka kostja Jahisadama meelespea p 2.1 ja 2.2 sätestavad, et sadamakorrapidaja korraldused väikelaevade seismise osas on kohustuslikud nende omanikele ning need alused peavad olema ohutult kinnitatud. Arvestades nii tunnistaja I. I.e ütlusi kostja töötajate (sadama korrapidaja ja administraatori) tööülesannete kohta, hageja enda käitumist heauskselt tasuda kaikoha eest ning ka väljakujunenud praktikat deklaratsioonide täitmise kui kohustusliku nõude näol, asub kohus seisukohale, et üksnes sildumine ja selles osas sadama korrapidaja poolt abi osutamine ei tähenda, et sildunud aluse omanik astuks viimase otsa kinnitamisel kai külge sadama pidaja või sadamateenuste osutajaga (SadS § 2 p 4 mõttes sadama operaatoriga) lepingulistesse suhetesse. Kohus on eelneva põhjal veendunud, et kostja jahisadamas sõlmitakse leping administraatori juures vastava deklaratsiooni täitmise ja olenevalt soovitud teenus(t)est vastava summa tasumisega. Sõltumata sellest, et vaatamata hageja soovile nimetatud toimingute tegemiseks ei olnud erinevatel põhjustel (lisaks oli hageja enda seletuse kohaselt ta 01.-02.08.2012 Pärnust ära) võimalik kaikoha eest tasuda ja deklaratsiooni täita, ei saa lugeda poolte vahel lepingut sõlmituks. Alles administraatori juures deklaratsiooni täites ja vajalikku summat tasudes on võimalik selgeks saada poolte tahteavaldustes VÕS § 9 lg 1 mõttes, s.t küsimustes, milliseid teenuseid klient soovib ja milliseid ning kas saab kostja sadamas üldse osutada. Välistatud ei ole ka võimalus, et ühtki sadamateenust sildunud alusele ei osutata ja sadamast tuleb lahkuda – nt olukorras, mil eelmise teenuse eest on jäetud tasumata. Sellisele võimalusele viitas ka tunnistaja I. I. oma ütlustes. Kostjale kui sadama pidajale/operaatorile (antud kaasuse kontekstis ei ole vahet, kumba terminit kostja suhtes kasutada) SadS sätetega pandud avalike kohustuste täitmiseks on oluline, et iga aluse saabumine ja väljumine (selles osas vt ka jahisadama meelespea p 4.1 ja 4.2) oleks fikseeritud.

12(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 Vaatamata eelnevale tuleb käsitleda ka küsimust, milline õiguslik tähendus on kostja sadamasse ülespandud hoiatussiltidel valve ja kaamerate toimimise kohta, mille sisu hagejale nii sadama korrapidaja kui USSi töötaja poolt selgitati. Esmalt tuleb märkida, et juhul kui hagejal oleks õnnestunud alus kostja sadama administraatori juures registreerida ja seeläbi leping sõlmida, ei saanuks kostja (vähemalt mitte teadlikult) hagejaga hoiulepingut sõlmida. Kostja osutatavate teenuste hulgas (hinnakiri tl 103, deklaratsiooni blankett tl 141) ei ole sõnaselgelt hoiuteenust märgitud, sellist teenust ei tulene sadamate puhul ka SadS § 3 lg 1 loetelust. Vastupidi, kostja jahisadama meelespea p 2.14 välistab selle. Kas hageja sellisest välistusest teadis või mitte, ei oma kohtu hinnangul asjas tähendust. Igati mõistlik on kostja väide, et väikesadamates ei ole seal silduvate aluste säilimine ja/või sellel asuva vara säilimise tagamine sadama kohustus, kuivõrd sildunud alused on enamjaolt juba eraldivõetuna (hooajal aga võib neid sadamas olla kümneid korraga) oluliselt väärtuslikumad kui sadama enda varaks olevad kaid koos nende küljes olevate kinnitus- ja muude seadmetega. Sama selgitas ka tunnistaja I. I.. Hoiuteenuse osutamiseks peaks sadamad kaide ja neile ligipääsu osas rakendama oluliselt radikaalsemaid meetmeid vara kaitsmiseks ja juurdepääsu tõkestamiseks, nt kaidele ligipääsu sulgemine lukustatud väravatega (ikkagi on probleem lubamatu juurdepääsuga alustele vee poolt) ja/või aluste kinnitamine kaide külge meetoditega, mis välistavad või oluliselt raskendavad nende äraviimist/lahkumist ilma sadama korrapidaja valduses olevate abivahenditeta. Kindlasti oleks hoiuteenuse osutamise korral kehtestatud eraldi hoiutasu. Lisaks eelnevale peaks sellise teenuse puhul üle antama aluse valdus (dokumendid, võtmed) ja kehtestatama pääslarežiim. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-30-06, kus rendileandja andis rentnikule rendile valvataval ja piirdeaiaga territooriumil asuva (parkimis)platsi. Rendilepingu järgi kohustus rendileandja tagama väravakontrolli ja treilerite liikumise ja aruandluse rentniku kehtestatud korras. Eraldi lepingu lisaga kohustus rendileandja tagama nimetatud kaasuses territooriumi valve ja pääslarežiimi, kasutades selleks turvaettevõtte teenust. Pooled leppisid kokku, et rendihind sisaldab "lisaks Lepingus kehtivatele tingimustele turvafirma poolt teostatavat ööpäevaringset valvet koos transpordivahendite kontrolli ja registreerimisega pääslas ning varalist vastutust territooriumil parkivatel transpordivahenditel materiaalsete kahjude tekkimisel“. Kohus leiab, et sellist pääslarežiimi kostja sadama territooriumil kehtestatud ei ole. Vaidlus puudub selles, et kaide juurde pääseb ka öisel ajal vabalt. Lubamatu liikumise korral kaidel ajavahemikus 00.00 – 08.00 peaks turvaettevõte selle fikseerima (olgu see andurite kaudu või kaamerapildist nähtuvalt) ning küsima loa olemasolu kohta kostja administraatorilt. Alles pärast selle vastuse saamist võib turvaettevõte (antud juhul USS Security Eesti AS) välja sõita, kusjuures loata kail viibija peaks tasuma väljakutse eest vastavalt kostja jahisadama meelespea punktile 9.2. Oluline on märkida, et leping sellise teenuse osutamiseks on sõlmitud kostja ja USS vahel ning kohtu hinnangul ei saa nimetatud lepingu rikkumise alusel (nt ka käesolev vaidlus põhjustel – vaatamata lubamatule liikumisele väljasõitu ei toimunud) aluse omanik mingeid nõudeid esitada. Kohus nõustub kostjaga, et hoiatussildid ja valvekaamerate olemasolu (valvele viitab ka kostja veebileht tl 120, milles puudub vaidlus) on mõeldud eelkõige kostja vara kaitseks ja peaks kaasa aitama korra tagamisele kostja sadama territooriumil (tunnistaja I. I.e sõnul „eemale hoida lihtsamaid kurikaelu“), s.t kaitsma ka sadamas sildunud aluseid. Valvekaamerate salvestisi saab probleemide korral hiljem asjaolude tuvastamiseks kasutada, paraku sel korral ei õnnestunud varga/rüüstaja isikut kindlaks teha. Kaitseks sadamas silduvate aluste omanikele varaste vm kahju tekitajate eest saab peaasjalikult olla aluste kindlustamine, millise teenuse vahendamist pakub muuhulgas ka kostja (vt deklaratsiooni teenuste osas viies lahter) ja mida hageja kinnitusel ta ise ka teha soovis (mitte küll kostja teenuse läbi). Kostja vastutus saaks kaikoha üürimise puhul aluseomaniku suhtes kõne alla tulla nt juhul, kui kai vm sadamarajatised ei ole töökorras ning ilmastikuoludest tulenevalt tekivad alusel kahjustused, sarnane oli ka 13(14)

Tsiviilasi nr 2-14-11820 eelviidatud kaasus Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-26-06. Kostjal sadama pidajana on seadusest tulenev kohustus oma territooriumi (SadS mõttes akvatooriumi) ohutus tagada, mis hõlmab ka aluste ohutut ja ilmastikukindlat kinnitamist, kuid kindlasti ei hõlma sadamas asuva võõra vara kahjustamise eest vastutamist olukorras, kus kahju tekitab kolmas isik. Seega ei ole hagi põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kahju suurust käsitlevaid tõendeid ja väiteid kohus seetõttu ei käsitle. Kohus peab vajalikuks siiski lisada, et kostja peaks klientide selge arusaamise huvides kaaluma oma sadamas hoiuteenuse mitteosutamise rõhutamist või nt teenuste osutamist üksnes kindlustatud alustega klientidele. Menetluskulud TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud 12.03.2015 kohtuistungil oma menetluskulude nimekirja, mida on 17.03.2015 täiendanud kulude nimekirjaga, mis seonduvad nimetatud istungiga vastavalt TsMS § 176 lg 1 sätetele. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja esitatud kulutuste nimekiri – dokumentidega tutvumine, menetlusdokumentide koostamine, istungitel (11.11.2014 ja 12.03.2015) osalemine ja nendeks ettevalmistamine kokku 22,5 tunni ulatuses – põhjendatud ja vajalik, arvestades esitatu mahtu ja kohtuistungiteks kulunud aega. Kostja esindanud advokaadibüroo tunnihind 100 EUR on mõistlik, lisanduvad käibemaksu kostja ei nõua, kuna saab käibemaksukohustuslasena seda tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Samuti on põhjendatud 12.03.2015 istungil osalemiseks kostja esindaja sõidukulu hüvitamine summas 50 EUR, kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi hüvitatakse menetlusosaliste sõidukulud. Seega tuleb TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrata käesolevas asjas kostja menetluskuludena kindlaks 22,5 x 100 + 50 = 2300 EUR ning nimetatud summa hagejalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.