Aktsiaseltsi SEB Liising hagi XXX(XXX) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
7000,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767, aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Lepinguline esindaja Ilja XXX (elektronpost [email protected])
Kostja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
20.12.2012,
pärast
Viktor
Särgava
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) Aktsiaseltsi SEB Liising (registrikood 10281767) kasuks 4248,36 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa koma kolmkümmend kuus) eurot.
Jätta Aktsiaseltsi SEB Liising (registrikood 10281767) hagi XXX(XXX, isikukood XXX) vastu 2752,47 euro tasumise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (6)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Aktsiaselts SEB Liising (hageja) esitas 03.05.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu raha tasumise nõudes (I kd, tl-d 1-7). Kohus võttis hagi 07.05.2012 menetlusse (I kd, tl 44). Kostja vastas hagile 21.05.2012 (I kd, tl-d 50-56). Pärast hagile vastamist on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente, kohus on asja arutanud eelistungil.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Pooled sõlmisid 28.02.2007 liisingulepingu tähtajaga 10.02.2012, mille kohaselt oli liisinguesemeks auto. Kostja jäi alates 20.02.2009 liisingumaksetega võlgnevusse. Hageja ütles lepingu üles 26.06.2009. Kostja andis liisingueseme hageja valdusse 01.07.2009. Hageja tellis Osaühingult XXX liisingueseme välipesu, keemilise sisepesu, sisekoristuse ja poleerimise ning tasus nende teenuste eest 168,98 eurot. Liisinguese müüdi 05.08.2009 ostuhinnaga 12 782,33 eurot. Hageja sai müügikahju 4731,67 eurot. Osaühing XXX osutas hagejale liisingueseme müügiteenust, mille eest tasus hageja Osaühingule XXX 511,29 eurot. Hageja nõuab kostjalt ülesütlemisteatise tasu 7,54 eurot ja kaskokindlustuse makse 81,87 tasumist (I kd, tl-d 1-5). Liisingueseme jääkmaksumus lepingu lõpetamise hetkel oli 15 383,61 eurot (I kd, tl 93). Kostja liisingumaksete võlgnevus koosneb liisingumaksetest 1361,53 eurot ja intressist 137,95 eurot (I kd, tl 102). Kokku nõuab hageja kostjalt 7000,83 euro tasumist (I kd, tl 6).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja leiab, et hagejale ei ole tekkinud müügikahju, sest hageja võõrandas liisingueseme alla turuhinna ja vastutab selle eest ise. Liisingueseme müügiga kaasnenud kulude nõue on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Osaühing XXX ei ole osutanud hagejale müügiteenust, sest on liisingueseme ise ära ostnud. Hageja arvetest tulenev nõue on aegunud. Intressinõue on põhjendamatu, sest põhjendamatud on hageja põhinõuded, millel intressinõue põhineb (I kd, tl-d 52-54). Kindlustuskulu nõue on põhjendamatu. Liisinguleping lõppes 26.06.2009 ja liisingueseme valdus anti hagejale 01.07.2009. Kostjal puudub kohustus kindlustada liisinguese pärast selle hageja valdusse minekut. Hageja peab tõendama, et liisinguesemele tehtud kulutused suurendasid ostuhuvi (I kd, tl-d 89-90). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 28.02.2007 liisingulepingu, mis öeldi üles 26.06.2009 (I kd, tl 93). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja andis liisingueseme hageja valdusse 01.07.2009. Pooled vaidlevad üksnes hageja nõude suuruse üle. Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et lepingu sõlmimist ja lepingu ülesütlemise asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lgle 4 vaja tõendada. Kuivõrd pooled ei vaidle lepingu sõlmimise üle, saab kohus kohaldada pooltevahelisele võlasuhtele lepingut.
5.-
Kohus on seisukohal, et hageja kogunõue koosneb järgmistest nõuetest: lepingu täitmise nõue enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustuste osas; liisinguandja kulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1); liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). 2 (6)
Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas ja millised nõuded on hagejal kostja vastu tulenevalt pooltevahelisest võlasuhtest. Lepingu täitmise nõue
6.Kostja on jätnud hageja väitel tasumata järgmised arved kogusummas 1499,48 eurot (I kd, tl 102). Võlgnevus koosneb tasumata liisingumaksetest 1361,53 eurot ja intressist 137,95 eurot. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele lepingut. Liisingulepingu p 1.6 kohaselt on maksepäev 10. kuupäev. Liisingulepingu üldiste tingimuste punkti 6.1.1 kohaselt kuuluvad tegelikud summad tasumisele vastavalt arvetele (I kd, tl 12). Hageja on esitanud kohtule arved, millest nähtub nõude olemasolu (I kd, tl-d 106-112). Kostja ei ole vaielnud arvete väljastamisele, arvetel kajastuvate nõuete suurusele ja nõuete sissenõutavaks muutumisele vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale liisingumakseid ja intressi kogusummas 1499,48 eurot. Kostja on esitanud aegumise vastuväite (I kd, tl 54). Kostja märkis, et hagi on menetlusse võetud 07.05.2012. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja kohustus tasuma hagejale rendimakseid ja intressi perioodiliselt, s.t tasumise kohustus oli korduv. Kohustuste täitmise nõuded muutusid sissenõutavaks 2009.a. Eeltoodust tulenevalt algas nõuete aegumistähtaja kulgemine 31.12.2009 ning nõuete aegumistähtpäev saabus 31.12.2012. Hagi esitati 03.05.2012, see tähendab enne nõuete aegumist. Eeltoodust tulenevalt ei anna aegumise vastuväide alust jätta hagi lepingu täitmise nõudes rahuldamata. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu alusel 1499,48 euro tasumist (VÕS § 101 lg 1 p 1; 108 lg 1). Liisinguandja kulude hüvitamise nõue
7.Pooled on sõlminud kasutusrendilepingu tunnustele vastava liisingulepingu. See nähtub pooltevahelisest lepingust, mille kohaselt on pooled kokku leppinud sõiduki jääkväärtuses. Pooltevaheline leping ei sisalda liisinguvõtja õigust omandada liisingumaksete tegemisel liisinguese. Kasutusrendilepingu lepingu ülesütlemisel liisinguandja kulude hüvitamise nõude suurus määratakse kindlaks VÕS § 367 lg-de 1-3 järgi erinevalt kapitalirendilepingust. Liisinguandja kulude hüvitamise nõude suurus määratakse kindlaks järgmise valemi järgi: kostja tasumata liisingumaksetest (kostjale kuuluv jääkmaksumus) – (sõiduki väärtus (liisinguandjale tagastamise hetke turuhind) – hagejale kuuluv jääkmaksumus (kokkuleppeline jääkmaksumus)) = liisinguandja kulude hüvitamise nõue (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.06.2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-40-14, p-d 32-33). Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise ajal oli 13 315 eurot (I kd, tl 182). Pooled ei ole ekspertiisiaktis märgitut kahtluse alla seadnud ega muude tõenditega põhjendatult ümber lükanud. Kohus loeb liisingueseme turuväärtuse tõendatuks. Pooled ei vaidle selle üle, et liisingueseme jääkmaksumus lepingu lõppemise hetkel oli 15 383,61 eurot (I kd, tl 93). Kohus kohaldab võlasuhtele lepingut. Lepingu kohaselt on liisingueseme kokkuleppeline jääkmaksumus 30% sõiduki netohinnast 406 779,66 krooni (I kd, tl 15). Liisinguandja kanda jääv liisingueseme jääkmaksumus on seega 7799,39 eurot. Nimetatud jääkmaksumuse suurus tuleneb poolte kokkuleppest, mille kohaselt on jääkmaksumuse suuruseks 30% liisingueseme netohinnast 25 997,96 eurot (406 779,66 krooni). 3 (6)
Liisinguvõtja kanda jääva liisingueseme jääkmaksumuse suurus on seega 7584,22 eurot (jääkmaksumus 15 383,61 eurot – liisinguandjale kuuluv jääkmaksumus 7799,39 eurot = 7584,22 eurot). Nimetatud summa on võrdne tasumata liisingumaksete summaga, mida kinnitab maksegraafik, mille 29.-30. liisingumakse summa on 7584,23 eurot (I kd, tl 15). Eeltoodut arvestades tuleb liisinguandja kulude hüvitamise nõude suurus arvutada järgmiselt: sõiduki jääkväärtusest 13 315 eurot tuleb lahutada liisinguandjale kuuluv jääkmaksumus 7799,39 eurot ja seejärel lahutada saadud summa (5515,61 eurot) kostja tasumata liisingumaksetest (kostjale kuuluvast jääkmaksumusest) 7584,22 eurot. Selle tulemusena on hageja nõue kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel kokku 2068,61 eurot. Kohus märgib, et pooltele 18.11.2014 saadetud elektronkirjas on kohus teinud nõude suuruse arvutamisel arvutusvea ning lähtunud ebaõigetest lähteandmetest. Samas on kohus pooltele õigesti selgitanud seda, milline osa liisingueseme jääkmaksumusest kuulub hagejale ning milline kostjale (II kd, tl-d 3-4). Liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue
8.Hageja nõuab kostjalt 13.07.2009 arve nr A09241070 summas 330,17 eurot tasumist 81,87 euro ulatuses (I kd, tl-d 69, 76). Hageja on andnud kostjale krediiti 12 kuu kindlustuse maksete tasumiseks ning nõutav 81,87 eurot on krediidi tagasimakse. Hageja on avaldanud, et makse on arvestatud ajavahemiku 01.07.2009 kuni 04.08.2009 eest (I kd, tl 69). Kostja esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt oli liisinguleping 01.07.2009 seisuga lõppenud ning nõue seetõttu alusetu (I kd, tl 89). Liisingulepingu üldiste tingimuste punkti 9.1 kohaselt peab liisinguese olema liisinguvõtja poolt kindlustatud kuni lepingu tähtpäeva saabumiseni (I kd, tl 13). Kohtu hinnangul tuleneb nimetatud kokkuleppest, et liisinguvõtja on kohustatud tagama liisingueseme kindlustatuse lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast seda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kindlustusmakse on arvestatud ajavahemiku 01.07.2009 kuni 04.08.2009 eest, s.t aja eest pärast lepingu ülesütlemist, puudub hagejal õigus nõuda selle hüvitamist kostjalt. Kohus leiab, et hagejal puudub kostja vastu 81,87 euro tasumise nõue.
9.Hageja nõuab kostjalt välipesule ja keemilisele sisepesule tehtud kulude 84,49 ning sisekoristuse ja poleerimise kulude 84,49 eurot hüvitamist (I kd, tl 5). Kulude tekkimist tõendab hageja kolmanda isiku poolt hagejale väljastatud arvetega (I kd, tl-d 27-28) ja maksekorraldustega (I kd, tl 143). Kostja vaidleb kulude hüvitamise nõudele vastu. Kostja on pidanud kulu mittevajalikuks ja põhjendamatult suureks. Kostja leiab, et hageja peab tõendama, et sellise kulu tegemine vähemalt samaväärselt sõiduki müügihinda suurendas (I kd, tl 54, 90). Kohus on seisukohal, et sõiduki puhastamisega seonduvad kulud on vajalikud kulud, mis kaasnevad liisingulepingu ülesütlemisega. Selliseid kulusid on ka senises kohtupraktikas peetud vajalikeks. Seetõttu kuuluvad hageja kirjeldatud kulud VÕS § 367 lg-s 4 nimetatud kulude hulka. Kostja on pidanud kulusid põhjendamatult suureks. Kostja ei ole tõendanud, millised oleksid sarnastel asjaoludel mõistlikud kulud. Seetõttu ei välista kostja vastuväide hageja nõuet.
10.Hageja nõuab kostjalt müügiteenuse kulude 511,29 eurot hüvitamist (I kd, tl 6). Hageja tõendab kulu tekkimist kolmanda isiku väljastatud arvega (I kd, tl 35). Kolmanda isiku osutatava teenuse sisu on autode müügi vahendamine, müügis olevate autode oma platsil hoidmine, autode näitamine, huvilistele auto tehnilise seisundi kohta info edastamine, auto korrashoid, proovisõitude korraldamine. Kui müügis olevale autole tekib ostja, sõlmivad hageja ja kolmas isik Osaühing XXX 4 (6)
omavahel müügilepingu, et kogu edaspidine asjaajamine ja müüja vastutus anda üle Osaühingule XXX (I kd, tl 70). Osaühing XXX võib müüa liisinguvara hageja poolt aktsepteeritud tingimustel ja hinnaga (I kd, tl 104). Hageja müüs liisingueseme 04.08.2009 (I kd, tl 3). Liisinguese on 06.09.2009 registrist kustutatud seoses müügiga välisriiki (I kd, tl 70). Kostja leiab, et Osaühing XXX ei ole hagejale teenust osutanud, sest Osaühing XXX on ise auto ära ostnud. Hageja ja Osaühingu XXX vahel ei ole sõlmitud maaklerlepingut (I kd, tl-d 54, 90, 147). Liisingueseme müümisega seonduvad kulud on VÕS § 367 lg 4 mõistes liisinguandja lisakulud, sest neid ei oleks tekkinud siis, kui liisingulepingut ei oleks üles öeldud. Liisingueseme müümisega seonduvateks kuludeks võivad olla liisinguandjale kolmanda isiku poolt müügiteenuse (vahenduse) pakkumisega kaasnevad kulud. Kohus on seisukohal, et liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ei saa piirata see, millises õiguslikus vormis on liisinguandja ja kolmas isik kokku leppinud vahendusteenuse osutamise. Kostja ei ole tõendanud kolmanda isiku poolt liisingueseme oma platsil hoidmise, selle näitamise, huvilistele selle tehnilise seisundi kohta info edastamise, liisingueseme korrashoiu, proovisõitude korraldamise teenuste mitteosutamist. Kui liisinguandja ja kolmas isik on leidnud, et liisingueseme müümiseks on vaja liisinguese kolmanda isiku poolt omandada, ei muuda see olematuks kolmanda isiku poolt liisinguandjale teenuse osutamist. Kostja ei ole tõendanud kulude ebamõistlikkust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja vastuväide ei välista hageja nõuet. Kohus tuvastab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 511,29 euro tasumist.
11.Hageja nõuab kostjalt ülesütlemisteatise tasu 7,54 eurot hüvitamist. Kohus on seisukohal, et ülesütlemisteatise tasu maksmist ettenägev kokkulepe on tüüptingimusena tühine, sest annab ühele lepingupoolele võimaluse nõuda kulude hüvitamist vastavalt ühe poole poolt kehtestatud ulatuses sõltumata toimingu tegemisega kaasnevatest tegelikest kuludest. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu 7,54 euro tasumise nõue. Hageja nõude lahendamine
12.-
Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on kostja vastu järgmised nõuded: liisingumaksete 1361,53 eurot ja intressi 137,95 eurot tasumise nõue; liisinguandja kulu 2068,61 eurot hüvitamise nõue; liisinguandja lisakulude 680,27 eurot hüvitamise nõue.
Kohus tuvastas, et hagejal puuduvad kostja vastu järgmised nõuded: - kindlustusmaksete tegemiseks antud krediidi 81,87 eurot tagasi maksmise nõue; - ülesütlemisteatise 7,54 eurot tasumise nõue. Kohus rahuldab hagiavalduse nende nõuete osas, mille olemasolu kohus tuvastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4248,36 eurot. Hageja esitas kostja vastu 7000,83 euro tasumise nõude. Kohus jätab hagi 2752,47 euro tasumise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus on seisukohal, et arvestades hagi rahuldamise ulatust ja selle suhet hagi rahuldamata osasse, tuleb jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
5 (6)
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, sest kohus jättis poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.