Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

võlgnikuks, kirjalikku nõusolekut või enne kui ühisvara jagamise kohta ei ole jõustunud kohtuotsust. Kaebuse esitaja leidis, et vaid need kaks dokumenti võimaldaksid kohtutäituril viia avaldaja suhtes läbi sundtäitmist väljaspool oma tööpiirkonda. Ühisvara jagamiseks on küll täitemenetluse sissenõudja hagiavalduse esitanud (2-12-6920), kuid menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Asjas nr 2-13-29313 on Harju Maakohtus pooleli avaldaja ja KN avaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sissenõudja seisukoht ühisvara jagamise asjas on, et avaldajal puudub lahusvara, mille arvelt saaks sissenõudja nõuet täitemenetluses rahuldada. Sellest järeldas avaldaja, et kui tal kui võlgnikul vara puudub, siis puudub see tal ka kohtutäitur Toomas Saarma tööpiirkonnas Tallinnas ja Harjumaal. 11.09.2014 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse ja taotluse täiteasjade nr 194/2014/1573 ja 194/2014/1754 üleandmiseks Saaremaa tööpiirkonna kohtutäiturile. Avaldaja taotles kohtutäituri 01.10.2014 otsuse tühistamist. 01.10.2014 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas kohtutäitur avaldajal ühisvara olemasoluga kohtutäituri tööpiirkonnas. Kohtutäitur ei arvesta võlgnikule tekkiva täiendava kuluga (kahju) Tallinna erinevatele menetlustoimingutele (võlgniku vande andmine, kohtutäituri otsuste vaidlustamise istungid) sõiduks. Kohtutäitur peab tegutsemisel seadust järgima. Isegi juhul, kui kohus leiab, et võlgniku Harjumaal olev ühisvara on võlgniku vara, ei annaks see kohtutäiturile alust täitemenetluseks võlgniku suhtes, kelle elukoht rahvastikuregistris on Saaremaal. See on ka Riigikohtu seisukoht (3-2-1-145-03). Rahvastikuregistri seaduse § 48 lg 2 p 3 kehtib ka täitemenetluse läbiviimisel. Kohtutäitur Toomas Saarma seisukoht Avaldaja kaebusele esitatud vastuses palus kohtutäitur (puudutatud isik I) jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et jääb 01.10.2014 otsuses esitatud seisukohtadele. Kohtutäitur lähtus TMS §-st 8. Kohtutäitur võib täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjusel (TMS § 7 lg 1). Kohtutäitur täitemenetluse algatamisel TMS § 4 sätestatut ei rikkunud. Kohtutäitur algatas täitemenetluse avaldaja suhtes, kuna tema vara asub Harjumaal, XXXXX vallas, XXXXXX alevikus. Tsiviilasjas nr 2-14-56964 jättis Harju Maakohus võlgniku vastuväite kohtualluvuse suhtes rahuldamata. Nimetatud asjas ei õnnestunud avaldajale kohtudokumente kätte toimetada Saaremaa aadressil, need toimetati avaldajale kätte Harjumaa aadressil. Ka täitemenetlustes nr 194/2014/1573 ja 194/2014/1754 ei õnnestunud kohtutäituril avaldajale kätte toimetada täitmisteateid Saaremaa aadressil. Täiteasjas nr 194/2014/1573 avaldaja tööandaja OÜ T (XXXXX, XXXXX XXXXX XXXXX XXXXX vald Harjumaa), mille juhatuse liige avaldaja on, kaudu avaldajale saadetud rahalise nõude arestimise akti sai avaldaja kätte isiklikult allkirja vastu. Avaldaja väited selle kohta, et tema elukohaks on XXX-XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, on vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Tähtsust ei omagi avaldaja elukoht, vaid see, et tal on Harjumaal vara. Avaldajale kuulub kinnistusraamatu kohaselt kinnisasi XXXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXXX vald, Harjumaa ning osalus S Osaühingus (registrikood XXXXXXXX), mille registrijärgne aadress on samuti XXXXX, XXXXX XXXXXX, XXXXX vald, Harjumaa. Seadusandja ei ole kehtestanud eeldust, et võlgniku vara asukoha järgi täitemenetluse algatamiseks peab olema tegemist võlgniku lahusvaraga. Sissenõude pööramise lubatavus ühisvarale tuleneb TMS §-st

üksnes täitemenetluse alustamisel. Avaldaja poolt esitatuga seoses kuludega täitemenetluse toimumise tõttu Tallinnas/Harjumaal kohtutäitur ei nõustunud. Avaldaja on teatanud kohtutäiturile, et viibib Tallinnas neljapäeviti ja reedeti tööasjus, täitetoimiku dokumentide järgi viibib avaldaja Tallinnas ka muudel päevadel. Seega on tal võimalik korraldada enda tegevust selliselt, et lisanduvat kulu täitemenetluse toimingud kaasa ei tooks. Ka asja menetlemist kohtus on avaldajal võimalik kohtule esitatava avalduse kaudu taotleda talle sobival päeval. Sissenõudja Belesta Grupi OÜ (puudutatud isik II) avaldaja kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 18.12.2014 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma 01.10.2014 otsusele täiteasjades nr 194/2014/1573 ja 194/2014/1754 rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 alusel avaldaja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Seejuures tugines kohus ka TsMS § 477 lg-tele 1 ja 2. Kohus märkis, et avaldaja poolt kohtutäiturile 11.09.2014 esitatud kaebuses (lk 43-45) täituri tegevuse peale esitas avaldaja järgmised taotlused: 1) et kohtutäitur loobuks võlgniku vandega varade ja kohustuste nimekirja kinnitamise nõudest; 2) et kohtutäitur peataks täitemenetlused nr 194/2014/1573 ja nr 194/2014/1754; 3) teha sissenõudjale ettepanek täitetoimikute üleandmiseks Pärnumaa piirkonna Kuressaare kohtutäituritele. 12.09.2014 avaldaja täiendas kaebust (lk 47-48) rõhutades, et TMS § 27 lg 1 üheks eesmärgiks on võlgniku huvide kaitse, mis väljendub selles, et täitmist korraldab tema elukohale kõige lähem või vara asukohale lähemal asuv kohtutäitur. Avaldaja taotleb kiiremas korras rahuldada tema taotlus täiteasjade üleandmiseks Kuressaare kohtutäitur Svetlana Põllule (Põld). 01.10.2014 otsusega (lk 50-55) jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsuses märgitu kohaselt olid täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused täidetud. Täitmisteate kättesaamist kinnitas võlgnik e-posti teel 22.05.2014 ja digitaalselt 10.06.2014. TMS § 217 lg 1 kohaselt oli kaebuse esitamise tähtajaks hiljemalt 20.06.2014, võlgnik esitas kaebuse 11.09.2014, so 2 kuud ja 22 päeva pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Tähtaja ennistamise taotlust võlgnik ei esitanud. Kuigi kaebuse esitas võlgnik pärast tähtaega, vastas kohtutäitur otsuses kaebuse väidetele. Kohtutäituri tegevuse territoriaalse alluvuse määratlemisel on seaduse järgi kaks alust – kui võlgniku elu- või asukoht on kohtutäituri tegevuspiirkonnas või kui võlgniku vara asub kohtutäituri tegevuspiirkonnas. Võlgnikule kuulub vara XXXXX, XXXXXX XXXXXXX, XXXXX vallas, Harjumaal. Seega on lisaks nõuetekohasele täitmisavaldusele ja täitedokumentidele täitemenetluste nr 194/2014/1573 ja nr 194/2014/1754 algatamisel avaldaja suhtes täidetud ka kohtutäituri tegevuse territoriaalsuse eeldus. TMS § 4, mis määrab täitemenetluse territoriaalse alluvuse, lg 1 sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui TMS-is ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäituri avaldusele esitatud vastusest ja sellele lisatud tõenditest tuleneb, et kohtutäitur Toomas Saarma on pädev täitemenetlust avaldaja

suhtes läbi viima nii tulenevalt avaldaja (täitemenetluse võlgnik) elu- või asukohast, milleks on XXXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXXX vald, Harju maakond kui ka asjaolust, et avaldajal on kohtutäituri tööpiirkonnas, Harjumaal, vara. Tsiviilasjas nr 2-14-56964 tehtud 10.10.2014 määrusest (lk 90-92) nähtuvalt toimetati TN-le menetlusdokumendid kätte 09.09.2014 isiklikult allkirja vastu ülalmärgitud aadressil (lk 94). Määruse põhjenduste kohaselt ei saanud kohus TN-le kohtudokumente Saaremaa aadressil kätte toimetada ning dokumendid tagastati märkusega, et võlgnik ei ela/asu antud aadressil (lk 93). Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 48 sätestab rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi tähenduse. § 48 lg 2 p 3 kohaselt elukoha aadressil on õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kohtutäitur on küll avalikõiguslikku ametit pidav isik, kellele riik on delegeerinud osa riigivõimu teostamisest (riigi loodud sundtäitmise mehhanismi isiku täitmisele sundimiseks elluviimise), kuid kuna käesoleval juhul täidab kohtutäitur eraõiguslikust suhtest tulenevat täitedokumenti, ei ole RRS § 48 lg 2 p 3 asjakohane säte. Kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab; elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas (lg 2). Ülalmärgitust tulenevalt tuleks avaldaja elukohaks lugeda XXXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXXX vald, Harju maakond, sest sellele aadressile saadetud kohtudokumendid ja täitedokumendid on avaldaja kätte saanud. Samas aadressile Saaremaal, mida avaldaja oma elukohaks peab, saadetud dokumente ta kätte saanud ei ole. Samas, isegi kui nõustuda avaldajaga, et tema elukoht on Saaremaal, on kohtutäitur Toomas Saarma pädev täitemenetlust läbi viima tulenevalt avaldajale kuuluva vara asukohast. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on TN kinnistusraamatusse kantud kinnisasja (elamumaa) XXXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXXX vald, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXX) omanikuna. Seega on avaldajal vara Harjumaal – kohtutäitur Toomas Saarma tööpiirkonnas. Juhindudes TsMS § 477 lg 7 kogus kohus ise tõendeid – äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on avaldaja S osaühingu osanik. Osaühing asub aadressil XXXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXXX vald, Harju maakond. Määruskaebus 02.01.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 18.12.2014 määruse ja rahuldada avaldaja kaebuse ning kohustada Harjumaa kohtutäiturit Toomas Saarmat andma täitetoimikud 194/2014/1573 ja 194/2014/1754 täitmiseks üle Pärnumaa piirkonna Kuressaare kohtutäiturile Svetlana Põld. Menetluskulud palub avaldaja jätta Toomas Saarma kanda. Avaldaja hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada menetlusnormi rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Maakohtu rikkumised seisnesid avaldaja hinnangul järgmises. Maakohus luges avaldaja varaks Harjumaal XXXXX vallas XXXXX XXXX XXXXX kinnistu, ehkki avaldaja poolt kohtule esitatud kaebuses on selgelt viidatud, et kinnistu on avaldaja ja KN ühisvara, millele ei saa sissenõuet pöörata TMS kohaselt enne kui on selleks kohustav täitedokument või ühisvara jagatud. Sissenõudja on pöördunud hagiavaldusega avaldaja ühisvara jagamiseks kohtusse, asjas 2-12-6920 ei ole veel jõustund lahendit ning seega on kuni otsuseni tegemist abikaasade ühisvaraga, millele kohtutäitur ei saa nõuet võlgniku vastu pöörata. Avaldaja on informeerinud kohtutäiturit käimasolevast menetlusest asjas 2-12-6920. Seega puudub TMS mõttes kuni jõustunud kohtuotsuseni asjas 2-12-6920 avaldajal vara kohtutäitur Toomas Saarma tööpiirkonnas Tallinnas ja Harjumaal ja eeltoodust tulnuks kohtutäituril rahuldada avaldaja taotlus täitetoimikute üleandmiseks Pärnumaa piirkonna Kuressaare kohtutäiturile Svetlana Põld.

Maakohus luges avaldajale kuuluva S OÜ osaluse tõttu avaldaja vara asukohaks Harjumaa XXXXX vald XXXXX XXXX XXXXX, põhjusel, et ettevõtte, milles avaldajale kuulub osalus, on registreeritud Harjumaal. Avaldaja hinnangul ei ole äriühingu registrijärgne aadress äriühingu osaluse kui vara aadressiks. Samuti ei arvestanud maakohus, et avaldaja registrijärgne ja tegelik elukoht oli XXXXXXXXX XXXXX XXXX XXXXXXXX juba enne kohtutäitur Toomas Saarma poolt täitemenetluste algatamist. Maakohus ei ole määruse tegemisel selgitanud, miks TMS § 27 lg 1 eesmärk, võlgniku huvide kaitse, tuleks määruse lahendamisel jätta kõrvale. Määruse kohaselt kõik menetlusosaliste esitatud väited tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TMS viidatud sättes nimetatud võlgnike huvide kaitse seisneb selles, et täitmist teostab elukohale kõige lähemal asuv kohtutäitur. Võlgnik on johtuvalt kohtutäitur Toomas Saarma kohtule esitatud taotlusest olnud korduvalt sunnitud sõitma Tallinnasse Harju Maakohtusse istungile, kandes iga sõiduga kulu kokku summas enam kui 60 eurot (kohtuasi 2-14-56964 järgmine istung 08.01.2014 Kentmanni kohtumajas). Maakohus leidis määruses, et avaldaja kaebuses toodud põhistus ja viide rahvastikuregistriseaduse § 48 lg 2 p-le 3 ei ole asjakohane. Avaldaja leidis, et see säte kehtib ka täitemenetluses, sest TMS kohaselt viib täitemenetlust läbi võlgniku elukohajärgne kohtutäitur ja ka Justiitsministeeriumi määrusega on fikseeritud kohtutäiturite tööpiirkonnad. Maakohus leidis aga, et kuna käesoleval juhul täidab kohtutäitur eraõiguslikust suhtest tulenevat täitedokumenti, ei ole avaldaja toodud põhistus kohane. Avaldaja hinnangul maakohus eksib. Kohtutäitur täitedokumendi täitmisel täidab talle pandud avalikke ülesandeid ja seejuures ei oma tähtsust, millisest suhtest tuleneb täidetav kohtuotsus. Vastus määruskaebusele Kohtutäitur oli seisukohal, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.12.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel jõudnud õigele järeldusele, et avaldaja kaebus kohtutäituri 01.10.2014 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti pikemalt korrata. Avaldaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid maakohtu seisukohti väärata. Avaldaja määruskaebuses väljendatud seisukoha kohaselt ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet avaldajale kuuluvale XXXXX kinnistule Harjumaal XXXXX vallas XXXXX XXXXX, kuna tegemist on avaldaja ja tema abikaasa ühisvaraga, mille jagamise osas ei ole asjas nr 2-12-6920 menetlus veel lõppenud. Avaldaja hinnangul puudub seega kuni jõustunud kohtuotsuseni asjas 2-12-6920 avaldajal vara kohtutäitur Toomas Saarma tööpiirkonnas Tallinnas ja Harjumaal, millest tulenevalt tulnuks kohtutäituril rahuldada avaldaja taotlus täitetoimikute üleandmiseks Pärnumaa piirkonna Kuressaare kohtutäiturile Svetlana Põld.

Vastuseks avaldaja nimetatud seisukohale märgib ringkonnakohus, et küsimus sellest, et vara puhul, mille osas on kohtutäitur algatanud täitemenetlused, on tegemist avaldaja ja tema abikaasa ühisvaraga, ei võimalda teha järeldusi selle osas, kas kohtutäitur oli avaldaja vara asukohast tulenevalt pädev täitemenetlust läbi viima. Samuti on kohtutäitur 01.10.2014 otsuses õigesti märkinud, et seadusandja ei ole kehtestanud eeldust, et võlgniku vara asukoha järgi täitemenetluse algatamiseks peab olema tegemist võlgniku lahusvaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 4, mis määrab täitemenetluse territoriaalse alluvuse, lg 1 sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd sellest, kas tegemist on ühisvaraga või mitte, ei sõltu täitemenetluse territoriaalne alluvus, ei anna määruskaebuse vastavad väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ega täitetoimingute üleandmiseks avaldaja nimetatud Pärnumaa piirkonna kohtutäiturile. Seega on kohtutäitur täitemenetluse territoriaalse alluvuse määratlemisel põhjendatult juhindunud tema tööpiirkonnas asuvast varast, mis on võlgnikul abikaasaga ühisomandis. Ringkonnakohtu hinnangul toetab maakohtu seisukohta avaldajal Harjumaal oleva vara kohta ka kohtu poolt viidatu, mille kohaselt on avaldaja äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt Harjumaal asuva S osaühingu osanik. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks tuleks Harjumaal registreeritud äriühingu avaldajale kuuluva osaluse kui vara asukoha määratlemisel juhinduda muust kui äriühingu registrijärgsest aadressist. Maakohtu määruses leitust teistsugusele seisukohale ei võimalda jõuda ka avaldaja väited tema rahvastikuregistri järgsest elukohast, milleks on XXX-XXXXXX XXXXX XXXX XXXXXXXXX, kuna TMS § 4 lg-s 1 sätestatud territoriaalsest alluvusest tulenevalt oli kohtutäitur sellele vaatamata pädev täitemenetlust läbi viima tulenevalt avaldajale kuuluva vara asukohast. Siinkohal juhib kolleegium tähelepanu, et viidatud sättes toodud alused täitemenetluse territoriaalse alluvuse määratlemisel on alternatiivsed, st territoriaalse alluvuse määratlemisel saab lähtuda kas võlgniku vara asukohast või võlgniku elu- või asukohast ning nimetatud aluste üheaegne esinemine territoriaalse alluvuse eeldusena ei ole vajalik. Öeldu tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangut sellele, kas avaldaja elukohaks täitemenetluse territoriaalse alluvuse määratlemisel võib sarnaselt avaldaja leitule pidada Saaremaad või on selleks Harjumaa. Iseenesest õige on avaldaja seisukoht, et kohtutäitur täidab täitedokumendi täitmisel talle pandud avalikke ülesandeid ja seejuures ei ole oluline, millisest õigussuhtest täidetav kohtuotsus tuleneb. Vaatamata maakohtu vastupidisele seisukohale on avaldaja viide rahvastikuregistri seaduse § 48 lg 2 p-le 3 siiski asjakohatu, kuna TMS § 4 ei näe täitemenetluse territoriaalse alluvuse määratlemisel ette võlgniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist lähtumist.

Allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.