Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil osalenud isikud
kohtuistung 17.12.2014, edasi kirjalikus menetluses Hageja lepinguline esindaja Paul XXX, kostja XXXja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Priit Käoselt KÜ XXX kasuks 2 095,77 (kaks tuhat üheksakümmend viis eurot, 77 senti) eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Välja mõista Priit Käoselt menetluskulu 578,48 eurot KÜ XXX kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 23. märtsil 2015. a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.13.05.2013 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 3 723,16 euro saamiseks ajavahemikul 01.05.2011-01.05.2013 kostja poolt hagejale tasumata kommunaal- ja muude teenuste kulude eest. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, mistõttu anti hageja nõue edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.13.08.2013 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja poolt ajavahemikul 01.05.2011-01.05.2013 korteri, asukohaga XXX , Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa, kasutamisega ja valdamisega kaasnenud kommunaal- ja muude teenuste kulud summas 3 595,30 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja puhul tegemist 1998. aastal asutatud korteriühistuga ning kostja on hageja valitsemise all olevas majas korteriomanik (ühistu liige) alates 1999. aastast. Hageja on ühistu majandamisega seonduvalt kandnud kulusid, esitanud kostjale arveid ja kostjal on seadusest tulenev kohustus tasuda ühistule majandamiskulude eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja on alates 2006. aastast tasunud ühistu poolt esitatud arveid ebaühtlaselt, millest tulenevalt tekkisid kostjal hageja ees võlgnevused. Perioodil 01.05.2011-01.05.2013 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kogusummas 3 595,30 eurot.
4.21.02.2014 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust summas 3 473,15 eurot perioodi 31.03.2010-31.01.2012 eest (I kd, tlk 81-87).
5.Pooltevahelise konflikti põhjuseks on asjaolu, et ühistus teostatud fassaadi renoveerimise käigus teostati ehitusettevõtja poolt (kolmas isik, kes käesolevasse menetlusse pole kaasatud) tööd selliselt, et aknaplekk kostja korteri aknale paigutati vale kaldega ja selle tulemusena tekkis kostja korteriomandi aknale veekahjustus. Kostja soovis kahjustuse heastamist ühistu poolt. Ühistu omalt poolt möönis, et on olemas küll teatud kahju, kuid see ei ole selline, millele viitab kostja ja kostja poolt nõutav „heastamine“ ei ole proportsionaalne tekkinud kahjuga. Ühistu (juriidilise isikuna) ei pea ennast vastutavaks tekkinud (misiganes suurusega) kahju osas. Samas on ühistu tegutsenud selle nimel, et ehitusettevõtja (kolmas isik) problemaatilise aknapleki ära vahetaks (I kd, tlk 82).
6.Käesoleva menetluse käigus on kostja kinnitanud (ka eelistungil 11.02.14), et probleem pole ühistu poolt esitatud arvetes, vaid ühistu poolt tema (kostja) ees täitmata kohustustes ning sellest tulenevalt soovib ta rakendada VÕS § 110 regulatsiooni, mis lubab võlgnikul mitte täita kohustust võlausaldajale, kui võlausaldajal on oma kohustuse võlgniku ees täitnud või tagab selle täitmise (I kd, tlk 83).
7.Terve hagimenetluse käsitluse jooksul (kaasa arvatud viimasel eelistungil 11.02.14) on kostja selle positsioonil püsinud. Hageja omakorda on korduvalt kinnitanud, et ei pea ennast otseselt vastutavaks kostja ees, nagu ei pea ka asjakohaseks kostja eeldatava nõude sidumist käesoleva
hagimenetlusega (I kd, tlk 83) .
8.20.02.14–21.02.2014 viibis hageja kutsel kostja korteriakna kahjustustega tutvumas ehitusekspert, kellelt telliti ekspertiisiakt ka kirjalikult. Eksperdi suuline hinnang väidetavatele kostja korteri akna kahjustustele oli selline, et kahjustus küll eksisteerib, kuid selle kahjustuse ulatus ning tunnused viitavad tekke mehhanismile, kus valesti paigutatud aknapleki kalle on kahjustustes süüdi 10% - 40%, aga vastavalt 60%-90% ulatuses on selle aknaga seotud probleemides süüdi akna valdaja (korteriomanik) eelkõige akna ebaõige hoolduse tõttu. Puitaken, eriti vana puitaken vajab hooldamist (I kd, tlk 83).
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (I kd, tlk 86). 25.02.2015 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 1 630,60 eurot (III kd, tlk 30-33).
Kostja vastuväited hagile ja hageja seisukohtadele
10.Kostja leiab, et esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele (I kd, tl 38-43).
11.Kostjal on õigus VÕS §110 alusel keelduda oma mistahes suuruses võlgnetava raha maksmise kohustuse täimisest seni, kuni hageja ei ole täitnud talle võlgnetavat kohustust. Kostja lähtub järgmistest asjaoludest (hageja on osaliselt need asjaolud ka hagis esitanud ja kattuvuse korral need ei vaja kostja poolt tõendamist): - kostja on üks korteriomandi omanikest majas, mille haldamiseks on moodustatud KÜ; - KÜ ülesanded tulenevad KÜS § 2 sätestatust ja nendeks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine; - KÜ ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh. omandi osade korrashoidmine; - KÜ üldkoosolek võttis 2006.a. vastu otsuse hoone fassaadi renoveerimiseks /soojustamiseks vajaliku pangalaenu võtmise. Laenu tagastamise tagamiseks seati kõikidele korteriomanditele hüpoteek; - KÜ sõlmis 2006.a. erinevad töövõtulepingud kolmandate isikutega, millede objektideks oli majandatava elamu fassaadi renoveerimise hanke läbiviimine, renoveerimise ehitusprojekti koostamine ja renoveerimistööde tegemine vaevalt projektile; - 2009. suvel ja 2010. suvel teostas töövõtja lepingu täitmisena tehtud tööde viimased (so ajaliselt viimased ja mitte lepingu täitmise mahu viimased) parandused ja mittekohase kvaliteediga ja lepingutingimustele mitte vastava töö ümbertegemised ja lahkus objektilt. Kostjaga peetud kirjavahetuses on hageja leidnud, et töövõtja ei ole senini lepingut täitnud ja sattunud viivitusse töö üleandmisega. Hageja on kostjale teatanud, et tal on kavatsus maksma pannud nõuded töövõtja vastu kas lepingu täitmise nõudes või kahju hüvitamise nõudes või ka mõlemas; - hageja poolt KÜS § 2 sätestatud eesmärgil sõlmitud lepingu täitmisel rikkus töövõtja nii lepingut kui ka head ehitustava ning fassaadi soojustamisel pani hoone välisfassaadi akende plekid vastukaldega. See asjaolu tõi kaasa vihmavee ja lume sulavee valgumise aknaraami ja –lengi ning lengi ja seina vahele. Aastatepikkune vee valgumine aknale ja mitte aknalt ära põhjustas nii aknaaluse fassaadi läbimärgumise kuni korteri siseviimistluseni kui ka korteri pakettakna puitraami ja –lengi mädanemiseni sellise ulatuses, et akna pakett võib raamist oma raskuse tõttu välja kukkuda. Kostjal ei ole mitme aasta vältel olnud võimalik avada oma elutoa akent; - kostja igasugused püüded leida hagejaga mistahes kompromiss uue akna tellimiseks ja vahetamiseks kas töövõtjale vastava nõude esitamisega või ka kahju hüvitamise nõude esitamisega, olid ja on senini tagajärjetud. Hageja väidab, et ta lahendab kohe tekkinud
probleemid, et juba on pöördunud õiguste (so nii KÜ kui korteriomandi omanike õiguste) maksmapanekuks vastavate õiguskaitseorganite poole (I kd, tlk 40, 41).
12.Hageja on pöördunud nõudega kohtusse olles ise kostjaga pidanud kirjavahetust, milles võtab omaks oma täitmata kohustuse olemasolu. Enamgi veel, hageja on kostjat hoidnud teadmises, et kohe täidab ta oma kohustuse vahendlikult, so kohustab töövõtjat kõrvaldama ehituslepingu täitmisest tulnud puudused (I kd, tlk 42).
13.Kostja ei ole vastu hageja taotlusele muuta hagi alusesse kuuluvat asjaolu, milleks on väidetav võlgnevuse periood 31.03.2010. kuni 31.01.2012 (II kd, tlk 215).
14.Kostja tugineb aegumisele nõude selle osa suhtes, milline on väidetavalt 2010. aasta tasumata teenuste eest arvestatud (1 377,40 eurot). Aegumine 2010. tasumata teenuste algas 2010. aasta lõppemisest ja aegumine lõppes TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kolme aasta pärast samal kuul ja päeval. Hageja esitas oma muudetud (uue asjaoluga) nõude 21.02.2014. Nõue 1 377,40 euro suuruse 2010. a majandamiskulude hagi esitamiseks aegus 01.01.2014 (II kd, tlk 215; III kd, tlk 20).
15.Kostja ei vaidlusta hageja poolt osutatud teenuse/majandamiskulu mahtu ega selle vastavust ühistu poolt vastu võetud majandamiskavale (III kd, tlk 21).
16.Kostja taotleb kõik menetluskulud panna hageja kanda (I kd, tlk 42). Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
17.Kohus, kuulanud kohtuistungil menetlusosalised ja nende esindajad ära, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: -
kostja on XXX elamus asuva korteriomandi nr 12 omanik ja hageja on elamut majandav korteriühistu;
-
kostja on hageja liige ning seega kohustatud tasuma hagejale majandamiskulusid esitatud arvete alusel;
-
hageja on esitanud kostjale igakuiselt arveid ajavahemikul 31.03.2010-31.01.2012;
-
elamu fassaadi renoveerimise käigus teostati ehitusettevõtja poolt tööd, mille käigus paigutati kostja korteri aknale aknaplekk vale kaldega ning mille tulemusena tekkis kostja korteriomandi aknale veekahjustus.
20.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on õigus keelduda VÕS § 110 alusel hageja poolt esitatud arvete tasumisest seni, kuni hageja ei ole täitnud talle võlgnevat kohustust, st hageja ei ole heastanud kostjale töövõtja poolt tekitatud kahju.
21.Kohus lahendab esmalt kostja taotluse 2010.a arvetest tuleneva nõude aegumise kohaldamiseks (I), seejärel käsitleb 2011-2012.a arvetest tulenevaid hageja nõudeid (II) ja lõpetuseks analüüsib kostja õigust keelduda VÕS § 110 alusel hageja poolt esitatud arvete tasumisest (III). I
22.Nõude aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143-s sätestatust, mille kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule 2010.a arvetest tulenevate nõuete aegumise taotluse.
23.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks, et vältida nõude aegumist, tuleb nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. Hageja muutis 21.02.2014 kohtule esitatud menetlusdokumendiga hagi, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust summas 3 473,15 € perioodi 31.03.2010-31.01.2012 eest. Kostja leiab, et hageja muudetud hagi on 2010. a arvetest tulenevate nõuete osas aegunud.
24.TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuivõrd korteriühistu majandamiskulud kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154 (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-11, p 11). Seetõttu lõppes 2010. a esitatud arvete aegumistähtaeg 31.12.2013. Hageja esitas muudetud hagiavalduse (milles sisaldusid esmakordselt ka 2010. a tasumata arved) kohtusse 21.02.2014 ehk peale eelnimetatud nõuete aegumist. Seega jääb hageja poolt kohtusse esitatud 2010. a arvetest tulenev nõue (kogusummas 1 377,38 €) aegumise tõttu rahuldamata. II
25.Hageja nõuab hagis kommunaalteenuste tasumist perioodil 31.03.2010-31.01.2012, mille tõendamiseks on hageja esitanud arved. Kuivõrd 2010. a arvetest (II kd tlk 26, 29, 33, 35, 37, 39, 442, 44, 46, 47, 49) tulenevad nõuded (kogusummas 1 377,38 €) on aegunud, käsitleb kohus järgnevalt ajavahemikul 01.01.2011-31.01.2012 esitatud arvetest tulenevaid nõudeid. Kostja ei vaidlustanud hageja poolt osutatud teenuse/majandamiskulu mahtu ega selle vastavust ühistu poolt vastu võetud majandamiskavale (III kd, tlk 21). Kostja ei vaidlusta ka seda, et tasumata on arved kokku summas 2095,75 eurot (II kd, tlk 211)
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja arvete tasumise kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused
elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜ XXX põhikirja punkti 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (II kd, tlk 55).
27.VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 2011. aasta eest on hageja esitanud kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arved (jaanuari arve summas 200,62 €, veebruarikuu arve summas 184,44 €, märtsikuu arve summas 189,27 €, aprillikuu arve summas 210,55 €, maikuu arve summas 146,71 €, juunikuu arve summas 91,36 €, juulikuu arve summas 92,09 €, augustikuu arve summas 77,62 €, septembrikuu arve summas 87,28 €, oktoobrikuu arve summas 160,08 €, novembrikuu arve summas 193,97 € ja detsembrikuu arve summas 250,24 €), millised arved on kostja jätnud hagejale arvetel sätestatud tähtaegadeks tasumata täies ulatuses. Seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees 2011. a arvete alusel kokku 1 884,23 € (II kd, tlk 49; arved tlk 27,28,30,32,34,36,38,40,41,43,45,48; korterite kululiikide tabelid tlk 52, 68-74, 80.83). 2012. a jaanuarikuu eest on hageja esitanud kostjale tasumiseks arve summas 211,54 €, millise arve on kostja jätnud hagejale arvel sätestatud tähtajaks tasumata täies ulatuses (II kd tlk 31, 49). Kokku on seega kostja jätnud hagejale ajaperioodi 01.01.2011-31.01.2012 eest tasumata 2 095,77 €.
28.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. III
29.VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 110 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kostja on keeldunud hageja poolt esitatud arveid tasumast, kuna hageja ei ole heastanud kostjale
töövõtja poolt tekitatud kahju.
30.Järgnevalt analüüsib kohus VÕS § 110 lg 1 tulenevalt kostja kohustuse täitmise keeldumise eelduseid. Kohustuse täitmise keeldumise eeldusteks on: võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue; nõue ei ole piisavalt tagatud; võlgniku kohustus võlausaldaja ees; nõuete seotus; seadus, kokkulepe või võlasuhte olemus välistab kohustuse täitmisest keeldumise õiguse ning võlgnik tugineb täitmisest keeldumisele.
31.Kohustuse täitmise keeldumise esmaseks eelduseks on, et võlgnikul (kostjal) peab täitmisest keeldumiseks olema ka endal nõue võlausaldaja (hageja) vastu. See nõue võib põhineda kas samal või teisel kehtival võlasuhtel (lisaks lepingule võib see olla ka lepinguväline võlasuhe) või sellega sarnasel suhtel. Kostja on oma kohustuse täitmisest keeldunud, kuivõrd kostja on üks korteriomandi omanikest majas, mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu ning korteriühistu ülesanded tulenevad korteriühistuseaduse (KÜS) § 2. KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2, mille lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on KÜS tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-61-14 (punktis 30) leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Seega on kohtu hinnangul hagejal seadusest tulenev kohustus tegeleda elamu majandamisega (sh elamu hooldamisega) ning korraldada vajaminevate parandustööde tegemine (st aknapleki nõuetekohane paigaldamine). Hageja on jätnud vajaminevad parandustööd korraldamata. Asjaolu, et hagejale tekitas kahju kolmas isik (st töövõtja), ei vabasta hagejat kostja ees hagejale seadusega pandud ülesannete täitmisest. Seega on kohtu hinnangul kohustuse täitmise keeldumise esmane eeldus täidetud.
32.Kohustuse täitmise keeldumise teiseks eelduseks on, et sissenõutavaks muutunud nõue ei ole piisavalt tagatud. Tagatust tuleb siin mõista laiemalt, st kohustuse täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et võlgniku nõudele selle täitmise tagamiseks ei ole seatud nt panti või käendust. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eelduseks on üldiselt sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus, st kui teise poole makseraskuste või nõude protsessuaalse realiseerimise raskendatuse tõttu ei ole kindlust, et nõue täidetakse ja nõude täitmiseks ei ole ka tagatist. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et kostja nõude maksmapanek võiks olla eelkirjeldatud asjaolude tõttu ohustatud. Äriregistrist nähtuvalt hagejal maksuvõlg puudub, samuti ei ole kohtul alust kahelda, et
korteriühistu ei suuda majanduslikel põhjustel kostjale kuuluvat akent vahetada/ parandada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja kohustuse täitmise keeldumise teine eeldus täidetud.
33.Kuivõrd kohustuse täitmise keeldumise teine eeldus ei ole täidetud, ei hakka kohus siinkohal analüüsima teisi kohustuse täitmise keeldumise eeldusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole seega kohtu hinnangul kostjal õigust VÕS § 110 alusel keelduda oma kohustuse (2 095,77 €) täitmisest hageja ees, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 2 095,77 € välja.
34.Hageja poolt on tsiviilasjas esitatud dokumentaalsed tõendid, so I kd, tlk 29, 88-270, millised jätab kohus käesoleva otsuse tegemisel arvestamata, kuna hageja on samad tõendid esitanud teistkordselt, so II kd, tlk 25-206. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata ka hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, so II kd, tlk 89-206, kuna korteriühistule teenusepakkujate poolt arvete esitamine ei ole vaidlusalune ning lisaks ei ole kostja vaidlustanud ka hageja poolt osutatud teenuse/majandamiskulu mahtu, mille aluseks eelnimetatud arved võiksid olla. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Harju Maakohtu 17.02.2015 kohtumääruse kohaselt kohustas kohus muuhulgas pooli esitama kohtule menetluskulude nimekiri. Hageja esitas 25.02.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1 630,60 € (sh riigilõiv summas 275 € ja lepingulise esindaja tasu summas 1 355,60 €). Kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja ei esitanud, samuti ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
36.TsMS § 63 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
37.Kohus analüüsib järgnevalt hageja menetluskulusid. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivusid kokku 275 €. Kuivõrd hageja muutis hagi, mille tulemusena kujunes hagihinnaks 3 473,15 €, siis nimetatud summalt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks on 250 €. Vastaspoolelt väljamõistmisele ei saa kuuluda enamtasutud riigilõiv, seega kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 250 €. TsMS § 150 lg 1 p kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus selgitab hagejale, et ilma riigilõivu tagastamise avaldust esitamata kohus omal algatusel enammakstud riigilõivu ei tagasta.
38.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus tutvunud hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingud ning toimingute ajakulu on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja lepingulise esindaja on arve 13080 kohaselt koostanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille koostamise toimingut peab kohus põhjendatuks ning vajalikuks. Kohus hindab nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tund ning nõustub ka toimingu maksumusega 58 €. Hageja lepinguline esindaja on arve nr 13150 kohaselt koostanud menetlusdokumendi (sh hagiavalduse täienduse) (maksumusega 147 €). Kohtutoimikust nähtuvalt (I kd, tl 34) on hagiavalduse koostamise maksumus 147 €. Lähtudes hagiavalduse sisust ja mahust loeb kohus hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi, millest tulenevalt kujuneb menetlusdokumendi koostamise tunnimaksumuseks 73,50 €. Kohus loeb hagiavalduse koostamise toimingu ja selle maksumuse (summas 147 €) põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus selgitab hageja lepingulisele esindajale, et kuivõrd hageja lepinguline esindaja on kohtutoimikust nähtuvalt esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente, millega on kõrvaldanud kohtu poolt osundatud puudusi, siis kohus ei loe põhjendatuks nõuda vastaspoolelt välja hageja lepingulise esindaja poolt puudustega esitatud menetlusdokumentide parandamiste ja täpsustamistega kaasneva kulu, mistõttu loeb kohus eelnimetatud dokumentidega kaasnevad menetlustoimingud (arve nr 13168) põhjendamatuteks ja mittevajalikeks. Hageja lepinguline esindaja on arve nr 13188 kohaselt pidanud konsultatsioone ning teostanud kompromisskokkuleppe sõlmimise eesmärgil toiminguid. Kohtutoimikust nähtuvad kompromisskokkuleppe sõlmimise eesmärgil teostatud toimingud (I kd, tl 61-62), mistõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt arve nr 13188 alusel teostatud toiminguid põhjendatuks ja vajalikeks ning kohus nõustub ka nimetatud toimingute (konsultatsioon ja taotlus tähtaja pikendamiseks) maksumusega 109,50 €. Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja arve nr 13173 alusel teostatud toimingutega (konsultatsioonid ja menetlustoiming seoses 11.09.2013 määrusega), kuivõrd nimetatud toimingud ei nähtu kohtutoimikust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud antud ajahetke toiminguga, leiab, et antud ajahehtkel puudus hagejal vajadus esindajaga konsultatsiooni läbiviimiseks. Kohus selgitab, et hageja lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses hagejale nii palju tööd, kui hageja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et hageja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et hageja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks kostjalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Kohus nõustub arve nr 14032 alusel teostatud kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamise toimingutega. Kohtutoimikust nähtuvalt (I kd, tl 77-78) kestis kohtuistung 1 tund 40 minutit. Kohus peab kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi 30 minutit (2,5 tundi), mille maksumuseks kujuneb 219 € (lähtuvalt arvel nr 141212 kujunevast tunnitasu määrast, so 87,60 €). Muud arve nr 14032 alusel teostatud toimingud on kohtu hinnangul põhjendamatud ja mittevajalikud, kuivõrd nimetatud toimingute näol on tegemist hageja lepingulise esindaja poolt algselt puudustega esitatud dokumentide parandamistega.
Kohus ei nõustu arve nr 141218 alusel teostatud toiminguga (23.12.2014 konsultatsioon ajakuluga 1 tund), kuivõrd kohtutoimikust ei nähtu antud ajahetkel hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid, millede suhtes oleks vajalik läbi viia konsultatsioon. Kohtu hinnangul on 23.12.2014 läbiviidud konsultatsiooni puhul tegemist põhjendamatu ja mittevajaliku toiminguga. Hageja lepinguline esindaja on osalenud 17.12.2014 kohtuistungil ning on teinud ettevalmistusi istungil osalemiseks (sh vaadanud toimiku üle) ajakuluga kokku 3 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt kestis 17.12.2014 kohtuistung 70 minutit. Kohus peab arve nr 141212 alusel teostatud toiminguid põhjendatud ja vajalikeks, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingute ajakuluga. Kohus loeb arve nr 141212 alusel teostatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi (ehk 175,20 €). Eeltoodust tulenevalt kujuneb hageja lepingulise esindaja kuluks kokku 708,70 € (58 + 147 + 109,50 +219 + 175,20). Kokku kujuneb hageja menetluskulude suuruseks 958,70 € (sh riigilõiv 250 € ja lepingulise esindaja tasu 708,70 €).
39.Hageja palus kostjalt välja mõista 3 473,15 €, kohus mõistab kostjalt välja 2 095,77 € (ehk 60,34%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 578,48 € (60,34% 958,70).
40.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.