Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamise menetlus Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja lepinguline esindaja
Viljandi kohtumaja 20. märts 2015 nr 2-13-50441 Dorpat Kinnisvara OÜ hagi Scandagra Eesti Aktsiaselts vastu lepingujärgse võla nõudes 8 993,75 € kohtunik Toomas Lillsaar kirjalik menetlus Dorpat Kinnisvara OÜ (registrikood 12037281; aadress Hobusemäe, Raudsepa küla, Otepää vald, Valgamaa) jurist Ain Laansalu (e-post: [email protected]) Scandagra Eesti AS (registrikood 10188677; aadress Tähe 13, Viljandi) vandeadvokaat Indrek Leppik (advokaadibüroo GLIMSTEDT, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustuse: Otsustus hagis
1.Jätta hagi rahuldamata. Asja lahendamisest tulenevad muud otsustused
2.Seoses hagi rahuldamata jätmisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja Dorpat Kinnisvara OÜ kanda; 2.2 välja mõista Dorpat Kinnisvara OÜ-lt Scandagra Eesti AS kasuks menetluskulud summas 411 (nelisada üksteist) €; 2.3 välja mõista Dorpat Kinnisvara OÜ-lt Scandagra Eesti AS kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg s 1 sätestatud määras; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja selgitus kohtuotsusele 3.1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
I Hageja esitatud faktilised asjaolud, nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt müüs Nerdicér OÜ (edaspidi nimetatu kui Müüja) Farm Plant Eesti ASle (hetkel Scandagra Eest Aktsiaselts; edaspidi nimetatud kui Ostja või Kostja) 99,16 tonni rapsiseemneid.
2.Rapsiseemned tarnis Müüja nelja koormaga: - 25.02.2013 koorem saatelehega 125882, kogus 26020 kg (edaspidi koorem A; tl 4); - 25.02.2013 koorem saatelehega 125883, kogus 24880 kg (koorem B; tl 5); 27.02.2013 koorem saatelehega 125899, kogus 24100 kg (koorem C; tl 6); - 27.02.2013 koorem saatelehega 125900, kogus 24160 (koorem D; tl 7). Kaup tarniti Kostja partneri Avena Nordic Grain OÜ vastuvõtupunkti Bekkeri sadamas Tallinnas.
3.Vastavalt eelnevalt saavutatud kokkuleppele pidi Kostja tasuma koormate A ja B eest baashinnana 450 € tonni kohta ja koormate C ja D eest 440 € tonni kohta. Vastavalt poolte kokkuleppele olid tehingu tingimuste osaks Kostja poolt kehtestatud ”Õlikultuuride kvaltiteedi tingimused alates 06.august 2012” (tl 8), mille kohaselt arvestatakse baashinnast maha lubatud baasilisest prügisisaldusest (2%) seda ületav prügisisaldus hinnast 0,1% iga 0,1% võõrlisandite sisalduse erinevuse kohta baasilisest. Kvaliteeditingimuste kohaselt üle 4,0% prügilisandiga seemet ei olnud Kostja kohustatud vastu võtma. Juhul, kui sellist määra ületav kaup vastu võetakse, siis toimunuks mahaarvestus hinnast põhimõttega -0,5% iga 0,1% erinevuse kohta lubatud maksimumist 4%.
4.Lisaks eeltoodule toimus juurde- ja mahahindlus lähtuvalt rapsi õlisisaldusest: baasiline õlisisaldus 40%, juurde-ja mahaarvestus 0,15% baashinnast iga 0,1% õlisisalduse erinevuse kohta baasilisest.
5.Vastavalt saatelehtedele ja vastuvõtupunktis tehtud analüüsidele oli koormate prügisisaldus ja õlisisaldus järgmine: - koorem A prügi - 2,9%, õlisisaldus 39,5%; - koorem B prügi - 3,1%, õlisisaldus 40,6%; - koorem C prügi - 2,4 %, õlisisaldus 40,5%; - koorem D prügi - 2,3%, õlisisaldus 40,8%.
6.Vastavalt kokkuleppele ning tarnitud kauba tegelike kvaliteediomaduste järgi tehtud hinnakorrektsioonile pidi Kostja tasuma Müüjale kokku 52 510,94 € (Ostu-müügi üldtingimused, tl 9-12; Tabel, tl 13).
7.Peale kauba üleandmist koostas Kostja ühepoolsed nn. vastuvõtuaktid (tl 14-17), milles väidetavalt meelevaldselt suurendas müüdud kauba prügisisaldust üle 4%-lise määra (kaks ja enam korda tegelikkusest), vähendas alusetult hinda ning koostas arved (tl 18-19), milles määras enda poolt tasumisele kuuluvaks summaks 45 668,12 € (tl 21), sh km ehk vähendas hinda kokku 6842,82 € (sh km). Müüja esitas viivitamatult protesti. Kostja lubas tasuda täiendavalt 10 € iga tarnitud rapsi tonni kohta lisaks ehk kokku juurde 1 189,92 € (sh km), kui Müüja esitab arve nn. vilja hoiustamise kohta. Kostja tasus arve nr. 20130307 (tl 20, 22), kuigi mingit hoiustamist Müüja ei ole teinud.
8.Hagi esitamise seisuga on Kostja jätnud tasumata kokku 5 652,9 €, vaatamata esitatud pretensioonidele (tl 23).
9.Müüja loovutas 2013. juunis nõude Dorpat Kinnisvara OÜ-le (edaspidi nimetatud kui Hageja). Nõude loovutamisest on Kostjale teatatud (tl 24). Nimetatud teatele ja selles esitatud nõudmisele ei ole Kostja reageerinud.
10.Oma nõudes tugineb hageja mh VÕS § 208 lg-le 1. Kostja esindaja kontrollis vastuvõtukohas rapsi kvaliteediomadusi, eelkõige rapsi prügisisaldust. Nimetatud prügisisaldus vastas tavalistele nõuetele ning selle prügisisalduse järgi toimuv hinnakorrektsioon oli Müüjale aimatav, mistõttu laaditi rapsiseemned ka veokist maha. Hageja rõhutab, et kui vastuvõtukohas oleks tuvastatud 4 % ületav prügisisaldus, poleks ka Müüja nõustunud kauba üleandmisega ja sellest tuleneva allahindlusega. Vastavalt vastuvõtukohas fikseeritud prügi- ja õlisisaldusele pidanuks Kostja tasuma Müüjale müüdud rapsi eest kokku 52 510,94 €. Kostja on tasunud Müüjale kokku selle kauba eest 46 858,05 € ehk on tasunud vähem 5 652,89 €.
11.Jätkuvalt on selgusetu see, millisel viisil tuvastati laeva laaditud rapsist mitu päeva hiljem baasprügisisaldust kordades ületav prügisisaldus, kuidas seostati laeva mahutist tehtud proove just Müüja tarnitud rapsiga või juhul, kui uueks nn. analüüsiks esitati vastuvõtukohas võetud sama proov, siis kuidas ühe ja sama proovikoguse osas ühe ja sama näitaja osas on erinevused kordades (koorem A – saatelehel prügisisaldus 2,9%; vastuvõtuaktil 7,2; koorem B – saatelehel prügisisaldus 3,1%, vastuvõtuaktil 6,2%; koorem C – saatelehel prügisisaldus 2,4 %, vastuvõtuaktil 5,8%; koorem D – saatelehel prügisisaldus 2,3%, vastuvõtuaktil 6%).
12.Hageja viitab nõudes ka VÕS § 113 lg-le 1 ning seletab, et vastavalt tehingutingimustele oli viivitusintressi määraks 0,1% tasumata summas iga viivitatud päeva eest. Kostja on kauba eest viivituses alates 13.märtsist 2013. Nimetatud tähtajal pidi ta tasuma lõplikult saadud kauba eest. Hagi esitamiseni on kostja olnud viivituses 226 päeva. Nimetatud aja eest on Kostja kohustatud tasuma viivisena 1 277,55 €. Iga järgneva päeva eest peab Kostja viivisena tasuma 5,653 €.
13.VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja anda oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Müüja on loovutanud nõude täies ulatuses Hagejale, mistõttu on Kostja kohustatud tasuma võla koos viivistega Hagejale.
14.Hageja palunud kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 652,9 €, hagi esitamise ajaks (25.10.2013) sissenõutavaks muutunud viivis 1 277,55 € ning kuni võla lõpliku tasumiseni viivis 0,1% tasumata summalt iga viivitatud järgneva päeva eest (ehk 5,65 € iga viivitatud päeva eest). II Kostja vastuväited ja nende põhjendused
1.Kostja hinnangul ei ole ta müügilepingut rikkunud, kuna pooled olid kokku leppinud, et ostuhind arvutatakse lõplike analüüsi tulemuste järgi.
2.Kostjale arusaadavalt on hageja nõude aluseks väide, et kostja on muutnud esialgses vastuvõtuaktis märgitud rapsi prügisisaldust ning seetõttu vähendanud ostuhinda.
3.Kostja märgib kõigepealt, et poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille osaks on Farm Plant Eesti Õlikultuuride ja teravilja ostu-müügi üldtingimused 2012 (tl 9). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Nerdicér OÜ müüs kostjale 99,16 tonni rapsi, mis anti üle neljas osas 25.02.2013 ja 27.02.2013 Bekkeri sadamas. Kui kaup tarnitakse lattu, kus laborit ei ole, siis võetakse kaup vastu esialgsete analüüside alusel, st kui esialgne proov näitab prügi alla 4%, võetakse kaup vastu ja sama proov saadetakse laborisse lõplike analüüside tegemiseks. Iga koorma proov pakendatakse, markeeritakse ja saadetakse laborisse (tl 55). Seega on nii esialgse kui lõpliku analüüsi aluseks üks ja sama proov, mistõttu on võimatu, et proovid on ära vahetatud. Hageja ei ole teinud omapoolset proovi ega nõudnud kordusproovi tegemist. Lõplike analüüside tulemusel määratakse ostuhind. Mainitud üldtingimustes on selleks kokku lepitud järgmine protseduur: a) kauba üleandmisel võtab ostja igast partiist proovi kvaliteedinäitajate analüüsi tegemiseks (p 4.6); b) ostja võtab kauba vastu esialgsete analüüsitulemuste alusel, kui kaubaks on raps (p 4.7);
c) juhul, kui kvaliteedianalüüsi tulemusel selgub, et kaup ei vasta nõuetele, on ostjal õigus omal valikul keelduda kauba vastuvõtmisest ja nõuda kauba asendamist või leppida kokku uus hind (p 4.8).
4.Hagiavaldusele lisatud ja alates 6. augustist 2012 kehtivad „Toiduteravilja kvaliteedi lisatingimused“ (tl 8) p-s 2 on märgitud järgmist: Kui kaup võetakse vastu esialgsete analüüsitulemuste alusel ning lõplikuanalüüsi tulemus on suurem kui 4%, toimub mahaarvestus hinnast 0,5% iga 0,1% erinevuse kohta lubatud maksimumist 4%. Seega olid pooled müügilepingus kokku leppinud, et raps võetakse vastu esialgse analüüsi alusel ning ostuhind määratakse pärast lõplike proovide tegemist. Kauba ostuhinna arvutamise aluseks on käesoleval juhul lõplikud analüüsid ning kostja ei ole seetõttu müügilepingut rikkunud.
5.Kostja märgib alternatiivselt, et isegi kui poolte vahel ei oleks mainitud kokkulepet, siis oleks ostjal võimalik ostuhinda alandada VÕS alusel. Käesoleval juhul saatis kauba vastu võtnud isik (Avena Nordic Grain OÜ) kohapeal võetud proovid laborisse ja peale vastuste saabumist edastas kostjale tulemused (tl 56-57). Analüüs näitas, et kaup ei vastanud kvaliteeditingimustele (prügisisaldus oli üle 4%). VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 112 lg 1 järgi, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega oleks kostjal igal juhul olnud õigus hinda alandada, kuna kaup ei vastanud kokkulepitud kvaliteeditingimustele.
6.Kostja lisab, et hageja on esitanud nõude hea usu põhimõtte vastaselt pärast seda, kui pooled sõlmisid erimeelsuste lahendamiseks kokkuleppe. Kostja märgib, et pooled on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe erimeelsuste lahendamiseks, mida hageja ei ole hagiavalduses maininud. Pooled sõlmisid märtsis 2013 suulise kokkuleppe erimeelsuste lahendamiseks. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et ta maksab täiendavad 10 € tonni kohta prügi mahaarvestuse eest, kogusummas 991,60 € (km-ta). Selle tulemusel edastas hageja 07. märtsil 2013 vastavas summas arve ja märkis e-kirjas: saadan vastavalt kokkuleppele rapsi hoiustamise eest arve. Kostja tasus arve ja märkis 8. märtsil 2013 saadetud e-kirjas, et antud kokkuleppe tegime erikokkuleppena, millega kompenseerime omakorda suure prügisuse tõttu mahaarvestust (tl 58). Hageja ei ole sellele vastu vaielnud enne, kui 5. juunil 2013, mil ta esitas pretensiooni (tl 59). Seega on pooled kokku leppinud, et erimeelsused lahendatakse kokkuleppel pärast seda, kui kostja tasub täiendava makse ja hageja on sellega nõustunud. VÕS § 578 lg 2 alusel eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kostja on seisukohal, et pooled on sõlminud kohtuvälise kompromissi ning kostja on kokkulepitud täiendava makse 991,60 € (km-ta) tasumisega kompromissi täitnud.
7.Isegi kui pooltevaheline kokkulepe erimeelsuste lahendamiseks ei oleks kompromiss, siis oleks igal juhul tegemist müügilepingu muutmisega. VÕS § 13 lg-s 3 on sätestatud, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja on esitanud kostjale arve täiendava makse tegemiseks vastavalt kokkuleppele ning kostja on sellele vastanud ja öelnud, et arve tasumisega loetakse erimeelsused lahendatuks. Hageja ei ole sellele vastuväidet esitanud. Müüja (hageja) ei või hiljem tugineda esialgsele kokkuleppele ja nõuda müügilepingu täitmist, kui ta, olles teadlik kokkuleppe sõlmimisest ja täiendava makse tasumisest, ei väljenda oma nõustumatust müügilepingus kokkulepituga võrreldes teistsuguse tegevusega.
8.Kostja märgib alternatiivselt (juhul, kui kohus tuvastab, et kompromissi ei ole sõlmitud või müügilepingut muudetud), et hageja on käitunud vastuoluliselt ja seega hea usu põhimõtte vastaselt, kui ta sõlmib kokkuleppe erimeelsuste lahendamiseks, kuid esitab sellele vaatamata pretensiooni. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine lepingulistes suhetes tähendab seda, et kohtul on õigus piirata tsiviilõiguste ja kohustuste kasutamist, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-07, p 18). Vastuoluline käitumine ja kindlustunde tekitamine lepingu täitmise osas ning seejärel pretensiooni esitamine ei ole lubatud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-37-00, p IV). Hageja on 8. märtsil 2013 leppinud kostjaga kokku, et pärast täiendava makse tegemist ei ole pooltel vastastikuseid nõudeid ning sellega erimeelsused lahendatakse. Kostja on 8. märtsil 2013 saatnud hagejale vastavasisulise e-kirja ja selgitanud, et see makse on erimeelsuste lahendamiseks. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega oli kostjal õigus eeldada, et pooltevahelised erimeelsused on lahendatud ning kolm kuud hiljem pretensiooni esitamine on vastuoluline käitumine. III Hageja täiendavad seisukohad
1.Hageja on täiendavalt seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt nii esialgse kui lõpliku analüüsi aluseks üks ja sama proov, mistõttu on võimatu, et proovid on ära vahetatud, on paljasõnaline ja ainetu. Rapsi vastuvõtukohas Bekkeri sadamas võttis proovi veoki koormast vastuvõtukoha töötaja, kes selle koheselt analüüsis prügi ja niiskuse sisalduse osas ning fikseeris tulemuse saatelehel. Üleantud rapsi kvaliteet vastas nõuetele ning mingeid mahahindlusi ei saanud kauba üleandja eeldada. Kogemuste ja juhistega veokijuht ei oleks andnud üle rapsi, mille prügisisaldus ületanuks 4%. Rapsi täiendav puhastamine olnuks odavam, kui 4% ületavast prügisisaldusest tulenev allahindlus. Peale koorma veokist maha kallamist laaditi raps otse laeva segamini teiste rapsikoormatega. Vastuvõtukohas võetud kaubaproovi edasine käitlemine toimub üksnes kauba saaja kontrolli all. Kostja ei saa mitte ühegi objektiivse tõendiga tõendada, et laboris analüüsitud proov oli just mingist konkreetsest veokist võetud kaubaproov ja/või selle proovi näitajatega ebaausalt ei manipuleeritud. Võetud proovi ei jagatud (sarnaselt spordis dopingukontrollis) kaheks ega jäetud mingit võimalust (nt-ks suletud ja pitseeritud anumas) proovi korduskontrolliks.
2.Prügisisalduse määramise metoodika (visuaalne rapsi ja mitterapsi eristamine proovis ning saadud tulemuse mõõtmine) ei saa erineda vastuvõtukohas ja nn. laboris. Antud juhul ei pidanud kauba saaja isegi mitte proove ära vahetama. Hageja hinnangul on ilmne, et prüginäitajaid on lihtsalt (ning kontrollimatult) suurendatud. Kostja ei ole tõendanud, millises laboris tehti väidetavaid analüüse ja millises osas oli nn. labori töötaja pädevam, kui vastuvõtukohas samu analüüse teinud isik. Ilmselgelt ei ole proovi võtmisel rakendatud ISO standardit ISO 542:1990 ning proovi ei ole analüüsitud standardi EVS-EN ISO 658:2002 kohaselt akrediteeritud laboris, mis teoorias võiks suurendada laboris tehtud tulemuste usaldusväärsust. Hageja leiab, et antud juhul on meelevaldselt suurendatud prüginäitajaid varalise kasu saamise eesmärgil.
3.Asjatundmatu on kostja esindaja väide, mille kohaselt hageja ei ole teinud omapoolset proovi ega nõudnud kordusproovi tegemist. Hageja rõhutab, et peale vastuvõtukohas analüüsitulemuste selgumist laaditi raps kai ääres seisvale laevale segamini koos teiste koormatega. Mingit koormate eraldatud vahe-ladustamist ei toimunud. Veokijuhid rahuldusid vastuvõtukohas tehtud analüüsi tulemustega ning vajadust võrdlusproovi võtmiseks rapsi üleandmise hetkel ei tekkinud. Hageja esindajale jääb arusaamatuks see, kuidas olnuks võimalik Bekkeri sadamast lahkunud laeva trümmis eristada konkreetseid koormaid ja võtta sellest nn. kordusproove.
4.Ainetud on kostja teoreetilised viited võlaõigusseaduse hinna alandamist reguleerivatele sätetele. Mitte ühelgi moel ei ole hageja väitnud, et pooltevahelistele kokkulepetele ei kohalduks kostja poolt väljatöötatud tüüptingimused. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et mingeid
olulisi kvaliteedipuudusi müüdud rapsis üleandmise hetkel ei olnud ning kostja on meelevaldse õigustuse tõttu jätnud hageja õiguslikule eellasele tasumata märkimisväärse summa. Seetõttu ei oma ka tähtsust teoreetilised võimalused hinna alandamiseks.
5.Väited, et ostu-müügilepingu algsed pooled on sõlminud kompromissilepingu või muutnud ostu-müügilepingu tingimusi on paljasõnalised ja asjakohatud. Mitte üheski avalduses ei ole hageja õiguslik eellane sõlminud kompromisslepingut või nõustunud mingiski osas esialgse kokkuleppe muutmisega. Hagejale teadaolevalt esitas hageja õiguslik eellane rapsi hoiustamise arve üksnes eesmärgiga vähendada enda kahjusid. Mitte ühestki hageja õigusliku eellase kirjalikus vormis tahteavaldusest või vaikimisest ei ole võimalik järeldada, et ta oleks loobunud nõuetest kostja vastu. Sellise kostja loogika alusel võiks võlakokkulepetes, kus tähtajale järgneval päeval tasumata summa tasumiseks nõuet ei esitata, lugeda kokkuleppe tasumata summa osas muudetuks. Kostja vastusele lisatud kirjavahetusest võib aimata, et nn. kokkuleppe või läbirääkimiste pooleks, millest või kellest kostja töötaja mitmuse esimeses pöördes räägib, on keegi hageja juhtivatest töötajatest või kolmas isik (põllumees), kuid mitte hageja õiguslik eellane.
6.Kostja esindaja väide hageja õigusliku eellase pahausksest käitumisest on eksitav. Mingit kokkulepet, mis hõlmanuks kogu võlgnetavat summat, hageja õiguslik eellane kostjaga sõlminud ei ole. Mitte ühestki teost ei saanud kostja järeldada, et hageja õiguslik eellane oleks nõustunud mitmetuhande €se enda petmisega. Hageja õigusliku eellase käitumine ei ole olnud mingiski osas kostjat eksitav. Kogu antud vaidluse põhjuseks oli kostja ebaausus ja see ei saa tekitada ebaausalt käitunus mingit usaldust/lootust, et petetu nii lihtsalt loobuks või ei kaitseks oma õigusi. IV Kostja täiendavad seisukohad
1.Kostja lisab eelnevale, et hageja on esitanud paljasõnalised ja tõendamata väited selle kohta, et kaubaproovide käitlemisel ei ole esialgse ja lõpliku kvaliteedianalüüsi aluseks üks ja sama proov ning eksisteerib võimalus, et proovi näitajatega on ebaausalt manipuleeritud. Kuna hageja ei ole oma eelnimetatud väidete kinnituseks suutnud esitada mitte ühtegi asjakohast tõendit, peaks kohus nimetatud väited jätma tähelepanuta. Kostja kordab veelkord üle, et iga veoki koormast võetud proov pakendati, markeeriti ja saadeti lõplike analüüside tegemiseks laborisse. Selle väite tõendamiseks esitas kostja pärast kirjaliku menetluse määramist tõendi (tl 74).
2.Kostja hinnangul on tõendanud, et kõik Bekkeri sadamas hageja koormatest võetud proovid pakendati ja markeeriti konkreetse järjekorranumbriga ning saadeti Tiigi Keskus AS Rakvere Viljahoidla laborisse kvaliteedinäitajate lõpliku analüüsi tegemiseks. Seega pärines iga laboris analüüsitud proov konkreetsest koormast, mistõttu on võimatu, et proovid on ära vahetatud. Laboris teostati kõikide proovide suhtes põhjalik ja metoodiline analüüs, mille tulemuste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Objektiivselt võttes ei saa olla kahtlust, et laboritingimustes läbiviidud analüüside tulemused on alati täpsemad ja suurema tõeväärtusega kui vastuvõtukohas välitingimustes tehtud esialgsed analüüsid. Hageja seisukoha p-s 1.2 esitatud väide nagu oleks kostja mingil põhjusel meelevaldselt prüginäitajaid suurendanud on tõendamata ja asjaolusid arvestades ka täiesti alusetu.
3.Hageja oli müügilepingut sõlmides ka ise aktsepteerinud, et tõeste kvaliteeditulemuste saamiseks teostatakse kaubale täiendav kvaliteedianalüüs laboris. Põhjendamatu on hageja väide nagu oleks proove tulnud analüüsida ISO standardi kohaselt akrediteeritud laboris, sest ei seadusest ega ka pooltevahelisest müügilepingust sellist kohustust ei tulene.
4.Põhjendamatu on ka hageja väide, et hagejal ei olnudki objektiivselt võimalik võtta võrdlusproove. Kostja märgib, et enne rapsikoormate laeva ümberlaadimist puudusid mistahes takistused, mis oleksid muutnud võimatuks hagejal koormatest võrdlusproovide võtmise. Asjaolu, et hageja hinnangul puudus kauba üleandmisel vajadus võrdlusproovide tegemiseks, ei takistanud aga iseenesest võrdlusproovide võtmist.
V Kohtu põhjendused
1.Menetlus kohtus
1.1.Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.
1.2.Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on 10.02.2015 määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses täiendavalt üksnes õiguslikud seisukohad ning menetluskulude nimekirjad. Hageja esindaja on nimetatud määruse kätte saanud 11. veebruar 2015 ning kostja esindaja 13. veebruar 2015.
1.3.Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja esindaja on esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja summas 1 468,91 € ja taotlenud need välja mõista hagejalt. Ühtlasi on kostja taotlenud väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Kohtu tuvastatud asjaolud, asjakohased normid, õiguslik analüüs ja järeldused
2.1.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda alljärgnevalt.
2.2.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et Nerdicér OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel müüs Nerdicér OÜ kostjale 99,16 tonni rapsi, mis anti üle neljas osas 25.veebruar 2013 ja 27. veebruar 2013 Bekkeri sadamas. Samuti aktsepteerivad nii hageja kui kostja, et müügilepingule kohalduvad ka „Toiduteravilja kvaliteedi lisatingimused“ (tl 8) ning Farm Plant Eesti Õlikultuuride ja teravilja ostu-müügi üldtingimused 2012 (tl 9-12).
2.3.Vaidluse põhiesemeks on üleantud rapsi kvaliteet ehk vastavus lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 mõttes, mille alusel kostja on alandanud müügilepingus kokkulepitud hinda. Kostja leiab, et tegemist oli lepingutingimustele mittevastava kaubaga ning hageja on seisukohal, et kaup vastas lepingutingimustele ning kostja on rapsiproovidega manipuleerinud.
2.4.Vastavalt kohtule esitatud toiduteravilja kvaliteedi lisatingimusetele üle 4,0% prügisisaldusega kauba vastuvõtmisest võib ostja keelduda või alandada hinda 0,5% iga 0,1% erinevuse kohta lubatud prügimaksimumist 4%. 2.5 Lepingutingimustele mittevastava kauba üleandmisel näeb VÕS § 218 lg 1 ette müüja kõrgendatud vastutuse. Müüja vastutab lepingutingimustele mittevastava kauba ostjale üleandmisel põhimõtteliselt alati.
2.6.Üldiselt tuleneb VÕS §-st 218, et ostja (kostja) peab suutma tõendada nii lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu kui selle eksisteerimist kauba üleandmise ajast. Samas on VÕS §-s 218 sätestatu dispositiivne, st lepingupooltele on lubatud teisiti kokku leppida. Õlikultuuride ja teravilja ostu-müügi üldtingimuste 2012 p-s 8.1 on sätestatud, et kauba müügi korral Ostjale on Müüjal õigus esitada kirjalik vaie Ostjale müüdud Kauba osas tehtud kvaliteedianalüüside kohta. Eriarvamuste lahendamiseks peab Ostjal olema säilitatud vaidlusalusest koormast võetud proov, mis on suletud kindlalt ning mis saadetakse Ostja (kostja) poolt aktsepteeritud sõltumatusse laborisse. Proove säilitatakse mitte kauem kui 20 päeva. Antud analüüsiga seotud kulud tasub Müüja (hageja) kui ei lepita kokku teisiti. Kohtu hinnangul tuleneb nimetatud sättest lepingutingimustele mittevastavusele kaasnev protseduurireeglistik pooltevahelises müügisuhtes, mis pöörab (k)ostja kasuks ümber seaduses sätestatud tõendamiskoormise. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud hageja poolt tõendeid, et hageja oleks nõudnud kostjalt lepingutingimustele mittevastavusega leppimatuse tõttu kordusproove sõltumatus laboris. Hageja on kostjat üksnes pretensiooniga teavitanud, et ta ei nõustu allahindlusega (tl 23) ning leiab, et märkused prügisisalduse kohta on väljamõeldud. Kohus on seisukohal, et kui hageja oleks soovinud tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, tulnuks tal kostjalt vastavaid kordusproove nõuda. Kuivõrd hageja seda teinud ei ole ning võetud proovid on eelduslikult
hävitatud, on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja täiendavalt analüüsi saadetud proovid kauba kvaliteedi ning prügisisalduse kohta on tõesed.
2.7.Hageja nõue tugineb eeldusel, et ta müüs kostjale lepingutingimustele vastava kauba ning nõuab sellest tulenevalt lepingu täitmist, st kauba eest põhinõudena täiendava tasu ning viivise maksmist. VÕS § 112 lg 1 võimaldab mittekohase täitmise vastu võtnud poolele alandada ostuhinda. Kostja on nimetatud õigust viidates lepingutingimustes sätestatud kalkulatsioonile kasutanud ning hageja ei ole kostja poolsele kalkulatsioonile ka vastu vaielnud. Ülaltoodule tuginedes oli kohtu hinnangul hinna alandamine kostja poolt põhjendatud ning hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus
3.1.Vastavalt TsMS § 438 lg le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
3.2.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3.3.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mis koosneb lepingulisele esindajale kulunud 14 68,91 €. Kostja kantud menetluskulude sisuks on: - äriregistri väljavõte 6 €; - lepingulise esindaja arve nr 113-01-14 summas 761,25 € (tl 78-78p); - lepingulise esindaja arve nr 081-01-14 summas 48,33 € (tl 77-77p); - lepingulise esindaja arve nr 022-02-15 summas 653,33 €(tl 79-79p).
3.4.Kostja on nõudnud menetluskuludelt ka viivist seadusjärgses määras. Hageja kostja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
3.5.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga vaatamata kostja poolsele mitte vastu vaidlemisele hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
3.6.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasjade materjalidega, leiab et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulu rahuldamisele osaliselt.
3.7.Kohus märgib nii hageja kui kostja menetluskulude põhjendatuse osas nii hageja kui kostja esitatud menetluskuludes järgnevat. Mitte kõik õigusabikulud kostja taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik kostja poolt arvel välja toodud toimingud ei ole nii ajamahukad, kui menetlusosaline on üritanud seda kohtule näidata. Kohus vähendab kostja lepinguliste esindajate ajakulu, seda eelkõige arve spetsifikatsioonis märgitud kliendiga toimunud erinevate konsultatsioonide ja nõupidamiste ning muude kontrollimatute toimingute osas, kuna nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ja peaksid sisalduma ka esindaja tunnihinnas ning need ei ole ka toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad toimingud. Kohus märgib, et tegevused, mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega või menetlustoiminguga, ei ole toimiku materjalide kohaselt
kontrollitavad ega hinnatavad tegevused ja kohus ei arvesta sellistele tegevustele kulunud aega menetluskuluna.
3.8.Kohus on muuhulgas menetluskulude põhjendatuse juures hinnanud ühele leheküljele põhjendatud ajakuluks 45 minutit, kuivõrd tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, kus tulnuks läbi töötada hulgaliselt tõendeid või muud dokumentaalset materjali. Samuti on kohus arvestanud seisukohtade korduvusega ning täisleheküljena arvestanud üksnes uut ning asja lahendamise osas tähtsust omavat teksti. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada menetluskulusid, mis on suurenenud menetlusdokumentides esitatud info rohkuse tõttu, mille saavutamiseks on lepinguline esindaja rakendanud tekstitöötlusprogrammide elementaarseid kasutusvõtteid (nn copy-paste varasematest menetlusdokumentidest). Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Kohtu hinnangul ei olnud kostja poolt 02.12.2013 esitatud taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks menetluses vältimatult vajalik ning sellega seonduvaid kulutusi ei saa pidada põhjendatuks. Samas on kohus seisukohal, et arvetes välja toodud kostja lepingulise esindaja tunnihinnad on aktsepteeritavad.
3.9.Ülaltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja õigusabikuludest põhjendatud kulud 3 tunni ulatuses, summas 405 €, millele lisanduvad äriregistri päringud summas 6 €, seega kogusummas 411 €, milline summa tuleb hagejalt välja mõista. Kuna kostja on taotlenud ka viivist menetluskuludelt, tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 kohaselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.10.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 €.
4.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest 4.1 Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). 4.2 Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). 4.3 Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.