(vaheotsus)
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.03.2015.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-56373
Tsiviilasi
AKTSIASELTSI XXXhagi aktsiaseltsi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
199 422,46 eurot
Menetlustoiming
Vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja AKTSIASELTS XXX(registrikood XXX; asukoht
esindajad
XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku (Advokaadibüroo
Simson
&
Variku,
e-post
[email protected]) Kostja aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Veikko
Puolakainen (Advokaadibüroo SORAINEN AS, e-post [email protected] )
ja jätkata tsiviilasja nr 2-14-56373 menetlust.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.08.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt omandas AKTSIASELTS XXX(hageja) 2008. aasta septembris AS-ilt XXX (registrikood XXX) gaasil töötava konteinertüüpi koostootmisjaama „XXX“ XXX(seade). Seadme soetushinnaks oli 2 121 600 krooni, s.o. 135 594,95 eurot. Seadme abil lootis hageja hakata tootma prügist eralduvatest gaasidest ööpäevaringselt elektrit. Hageja poolt omandatud seade oli komplektne, kuid remonti vajav ning selle hindas remondikõlbulikuks seadme tootja ametlik esindaja Eestis aktsiaselts XXX (kostja) hetkel, mil seade oli veel AS-ile XXX omandis. Kostja poolt eelnevalt edastatud info alusel otsustas hageja seadme omandada ning lasi kostjal 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses veelkordselt teostada selle põhjaliku ülevaatuse. Kostja oli hageja poolt omandatud seadme tarninud eelnevalt AS-ile XXX ja tänu perioodiliste hooldustööde teostamisele põhjalikult kursis seadme tehnilise seisukorraga. Kostja teostatud esmase ülevaatuse alusel ja kostja nimekirja alusel tarnitud detailidega, teostas seadme remonttööd XXXAS (registrikood XXX). Peale teist ülevaatust lasi hageja XXXAS-il teostada kõik kostja poolt viidatud remonttööd. Peale seadme remonttööde täielikku lõpetamist 24.08.2011, teostas kostja viimase planeeritud ülevaatuse ja alustas seadme käivitamisega elektri tootmiseks (arve-saateleht nr.: XXX), mille tulemused on fikseeritud tööde teostamise aktis XXX. Viimasel käivituseelsel ülevaatusel pidi kostja veenduma seadme tehnilises korrasolekus, teostama seadme diagnostika ning seejärel selle käivitama ning hageja maksis selle eest kostjale tasu. Koheselt peale käivitamist läks seadmel põlema häiretuli, mis edastas, et mootori töös esineb viga. Lisaks häiretule süttimisele kostus mootorist tugevat kloppimist. Sellele vaatamata jätkas kostja seadme käitamisega ning ei kasutanud võimalust mootorit hädapiduriga seisata ja uurida vea põhjuseid või lihtsalt loobuda käitamise protsessist ning naasta tehnilise ülevaatuse ja
diagnostika juurde selleks, et leida viga. Kohalviibinud hageja esindajate sõnul muutus mootori ebanormaalne töö selle töötamise jooksul üha tugevamaks. Pärast mõne-minutilist töötamist ja üha süvenevat kloppimist, seadme mootor purunes ning seda ei ole võimalik parandada. Seejärel kostja pakkus hagejale müügiks uut seadet. Hageja on seisukohal, et 24.08.2011 kostja poolt teostatud seadme viimasel ülevaatusel, diagnoosimisel, seadistamisel ja selle käivitamisel ei järgitud vajalikku hoolsust, millele viitab muuhulgas asjaolu, et kahe kohapeal käinud kostja spetsialisti poolt teostati töid kestvusega kõigest neli tundi. Nii keerulise seadme käivitamise eeltööde teostamiseks on see kahtlemata liiga lühike aeg. Lisaks ostuhinnale kulutas hageja 63 827,51 eurot seadme väärtuse tõstmiseks selle remontimisel. Hageja nõuab kostjalt seadme väärtuse hüvitamist summas 199 422,46 eurot (sisaldab seadme soetusväärtust ja väärtuse tõusu remondi läbi) tulenevalt VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 2. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning hageja nõue tuleneb töö mittevastavusest lepingutingimustele. Alternatiivselt palus hageja lahendada hagi tuginedes VÕS § 1056 lg 2, kui suurema ohu allika valdaja vastutusele. Hagi ei ole aegunud. Kostja vastuväited Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks. Hageja on esitanud kahjunõude tulenevalt väidetavast töövõtulepingu rikkumisest. TsÜS § 146 lg 1 tuleneva üldreegli järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul sätestabki VÕS § 651 lg 1 erinormina, et töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kuna hageja käsitleb töövõtuna seadme ülevaatust ja käivitamist 24.08.2011, siis algab sellest kuupäevast kulgema ka nõude aegumistähtaeg. Seega oli hagi esitamise viimaseks päevaks 24.08.2014, mitte 25.08.2014. Hagiavaldus on esitatud 25.08.2014. Hageja vastuväide aegumisele 09.03.2015 esitas hageja vastuväite aegumise kohaldamisele. Kohtu põhjendused
-
-
-
-
-
-
03.09.2008 sõlmis hageja AS-iga XXX müügilepingu, mille alusel ostis hageja seadme. Seadme kvaliteedi ja vastavuse eest lepingutingimustele, vastutas müüja ( leping p 3.2). Seadme tarnimise ja üleandmise lõpptähtaeg oli 28.09.2008 (leping p 5.1). 22.01.2009 on kostja saatnud XXX e-kirja, milles märgitakse, et seade on hooldamata ning töötatud tundide arvu tõttu vajab mootor kapitaalremonti. Seadme elektripool on täielikult hooldamata, seadme arvutid on kaotanud kogu mälu, kuna akud on pikemat aega tühjad. Infoga paluti põhjalikult tutvuda. Samast nähtub, et hageja on ostnud seadme põhjusel, et kostja on esitanud pakkumise täieliku kapitaalremondi kohta. Hageja on 27.01.2009 saatnud kostjale e-kirja, milles märgitakse, et hageja on ise seadme mootori lahti võtnud. 27.02.2009 sõlmisid pooled müügilepingu nr XXX seadme varuosade ostmiseks. 28.09.2009 tellis hageja kostjalt mootori ülevaatuse. Kostja pakkumine nr XXX, 28.09.2009 sisaldas klauslit, et kuna klient ei ole teostanud seadme korralist hooldust ja kapitaalremonti, siis ei garanteeri kostja seadme käivitumist ja töökorda. 01.10.2009 toimus kostja poolt mootori ülevaatus, mille käigus viidati mitmele puudusele. 04.03.2010 esitas kostja hageja soovil pakkumise seadme käivituse komplektsuse kontrollimiseks ja käivitamiseks. Tööde teostamise akti nr XXX kohaselt 09.03.2010 vastav töö teostati. Aktist nähtub, et seade ei käivitunud. 04.02.2011 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tarnima hagejale seadmed ja tegema töö vastavalt tellimuskinnitusele nr XXX. Töö tähtaeg oli leping p 2.3 kohaselt määratud järgmiselt: põhiseadmete tarne 6 nädalat alates ettemaksu laekumisest, paigaldus 2 nädalat peale seadmete tarnet ja häälestus ning üleandmine 1 nädala jooksul peale paigaldustööde lõppu. Eeldusel, et kirjeldatud toimingud toimuvad ajalises järjestuses, oli lepingu tähtaeg 9 nädalat. Tellimuse kinnitus nr XXX kohaselt olid tellitud töödeks: gaasianalüsaatori hooldus ja kompressorjaama elektripaigaldise renoveerimistööd. Hind sisaldas olemasoleva kompressorjaama juhtkilbi ja elektripaigaldise täielikku renoveerimist vastavalt vajadusele, gaasianalüsaatori renoveerimist, häälestamist ja paigaldamist ning gaasimootori käivitusprotseduuri 1 tööpäeva ulatuses. Kui gaasimootorit ei õnnestu käivitada, lepitakse käivituse maksumus eraldi kokku. Kostja hooldustehnikute 26.09.2014 seletuskirjast nähtub, et 24.08.2011 said tehnikud töökäsu seadme mootori käivitamiseks. Mootor käivitati tühikäigul, kuid kuna see ei töötanud normaalse häälega, siis mootor seisati. Nii tegutseti 2 korda. Kolmandal korral mootor purunes.
-
Fakti, et mootor purunes 24.08.2011 käivitamisel kinnitavad nii hageja. Tööde teostamise akt nr XXX, 24.08.2011, kui ka kostja poolt 04.11.2011 hagejale saadetud e-kiri.
on kahju hüvitamise nõue. Lepingulise kahju hüvitamise nõude aegumine ei saa alata enne, kui kahju on tekitatud. Kahju tekitati 24.08.2011. Sellest hakkab kulgema ka nõude aegumistähtaeg.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.