Tsiviilasja number
2-14-56373
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. august 2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Tsiviilasi
AS Uikala Prügila hagi AS Filter vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
49 855, 62 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2015 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Filter apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja AS Uikala Prügila (RK 10339722), lepinguline esindaja adv Anto Variku Kostja AS Filter (RK 10078291), lepinguline esindaja adv Veikko Puolakainen Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 19.03.2015 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue AS Uikala Prügila esitas 25.08.2014 Harju Maakohtule hagi AS Filter vastu kahju hüvitamiseks. AS Uikala Prügila omandas septembris 2008 AS-lt Elverin gaasil töötava konteinertüüpi koostootmisjaama „Jenbacher“ BHKW Modul JMS 208 GS-B.L. Seadme soetushinnaks oli 2 121 600 krooni (135 594, 95 eurot). Seadme abil lootis hageja hakata tootma prügist eralduvatest gaasidest ööpäevaringselt elektrit.
Hageja omandatud seade oli komplektne, kuid remonti vajav ning selle hindas remondikõlbulikuks seadme tootja ametlik esindaja Eestis AS Filter hetkel, mil seade oli veel AS-le Elverin omandis. Kostja edastatud info alusel otsustas hageja seadme omandada ning lasi kostjal 2008.a lõpus ja 2009.a alguses veelkordselt teostada selle põhjaliku ülevaatuse. Kostja oli hageja omandatud seadme tarninud eelnevalt AS-le Elverin ja tänu perioodiliste hooldustööde teostamisele põhjalikult kursis seadme tehnilise seisukorraga. Kostja teostatud esmase ülevaatuse alusel ja kostja nimekirja alusel tarnitud detailidega, teostas seadme remonttööd IS Team Work AS. Peale teist ülevaatust lasi hageja IS Team Work AS-l teostada kõik kostja viidatud remonttööd. Peale seadme remonttööde täielikku lõpetamist 24.08.2011 teostas kostja viimase planeeritud ülevaatuse ja alustas seadme käivitamisega elektri tootmiseks (arve-saateleht nr 111997), mille tulemused on fikseeritud tööde teostamise aktis nr 003842. Viimasel käivituseelsel ülevaatusel pidi kostja veenduma seadme tehnilises korrasolekus, teostama seadme diagnostika ning seejärel selle käivitama. Selle eest maksis hageja kostjale tasu. Koheselt peale käivitamist läks seadmel põlema häiretuli, mis edastas, et mootori töös esineb viga. Lisaks häiretule süttimisele kostus mootorist tugevat kloppimist. Sellele vaatamata jätkas kostja seadme käitamisega ning ei kasutanud võimalust mootorit hädapiduriga seisata ja uurida vea põhjuseid või lihtsalt loobuda käitamise protsessist ning naasta tehnilise ülevaatuse ja diagnostika juurde, leidmaks viga. Kohalviibinud hageja esindajate sõnul muutus mootori ebanormaalne töö selle töötamise jooksul üha tugevamaks. Pärast mõne-minutilist töötamist ja üha süvenevat kloppimist seadme mootor purunes ning seda ei ole võimalik parandada. Seejärel kostja pakkus hagejale müügiks uut seadet. Seega, 24.08.2011 kostja teostatud seadme viimasel ülevaatusel, diagnoosimisel, seadistamisel ja selle käivitamisel ei järgitud vajalikku hoolsust, millele viitab muuhulgas asjaolu, et kohapeal käinud kostja kahe spetsialisti poolt teostati töid kestvusega kõigest neli tundi. Nii keerulise seadme käivitamise eeltööde teostamiseks on see kahtlemata liialt lühike aeg. Lisaks ostuhinnale kulutas hageja 63 827, 51 eurot seadme väärtuse tõstmiseks selle remontimisel. Hageja nõuab kostjalt seadme väärtuse hüvitamist summas 199 422, 46 eurot (sisaldab seadme soetusväärtust ja väärtuse tõusu remondi läbi) tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 1 ja § 132 lg-st 2. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning hageja nõue tuleneb töö mittevastavusest lepingutingimustele. Alternatiivselt palus hageja lahendada hagi VÕS § 1056 lg 2 alusel, s.o suurema ohu allika valdaja vastutuse alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks. Hageja on esitanud kahjunõude, tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tuleneva üldreegli järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul sätestabki VÕS § 651 lg 1 erinormina, et töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kuna hageja käsitleb töövõtuna seadme ülevaatust ja käivitamist 24.08.2011, siis hakkab sellest kuupäevast kulgema ka nõude aegumistähtaeg. Seega oli hagi esitamise viimaseks päevaks 24.08.2014, mitte 25.08.2014.
Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja otsustas jätkata asja menetlust. Maakohus leidis, et hageja nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kohus ei nõustunud pooltega, et käivitamisteenuse tellimisel on tegemist töövõtulepinguga. Kohtu hinnangul vastab tellimuse sisu pigem käsundile – kostjal puudus konkreetne kohustus midagi valmistada, ka lõppresultaadi osas puudus konkreetne kokkulepe (seade ei pruukinud üldse käima minna). Hageja vajas spetsialist abi seadme käivitamise võimalikkuse kontrollimisel. Kuigi nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, oli antud juhul tegemist käsunduslepinguga, kuna lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuse osutamisele (VÕS § 619). Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping käivitamisteenuse osutamiseks. Teenuse osutamisel seade purunes ning ainus nõue, mida hageja saab esitada, on kahju hüvitamise nõue. Selle nõude aegumine ei saa alata enne kahju tekitamist. Kahju tekitati 24.08.2011. Sellest ajast hakkab kulgema ka nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg lõppes 24.08.2014, kuid osundatud päev oli puhkepäev. TsÜS § 138 lg 8 kohaselt loetakse sel juhul tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, seega 25.08.2014. Hagi on esitatud 25.08.2014 ja seega tähtaegselt. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu vaheotsuse, kohaldada aegumist ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta kohtu põhjendusi, millega maakohus vaidlusaluse õigussuhte kvalifitseeris. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostja vastu lepingulise kahju hüvitamise nõude. Kostja nõustub kohtu hinnanguga, et hageja ja kostja vaheline õigussuhe käivitamisteenuse tellimisel vastab sisu poolest käsundile, sest lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuse osutamisele. Kohus leidis põhjendatult ka seda, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning täisaastates arvutatava aegumistähtaja korral lõppes hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg 24.08.2014. Samas asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kuna 24.08.2014 oli puhkepäev, siis tuleb hagi aegumistähtajaks lugeda 25.08.2014. Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 136 lg-eid 2 ja 8. TsÜS § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Riigikohtu praktikas on seda sätet tõlgendatud selliselt, et aastates arvutatava tähtpäeva korral tuleb vastava päeva all mõelda mitte tähtaja arvutamise alguspäeva, vaid sündmuse toimumise päeva, millega seadus seob tähtaja kulgemise (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-08 p 12; otsus nr 3-2-1-95-08 p 11, 12; otsus nr 3-2-1-47-12, p 14). Seega on kohus õigesti leidnud, et täisaastate korral lõppes hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg 24.08.2014. Täiendavalt leidis Riigikohus otsuses nr 3-2-1-47-12 (p 14), et aegumise tähtaja lõppemist ei mõjuta asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale. Seega oli hagi esitamise viimaseks päevaks ikkagi 24.08.2014, mitte 25.08.2014. TsÜS § 136 lg-s 8 toodud regulatsioon ei ole antud juhul rakendatav, sest hagi esitamine ei ole kostja arvates võrdsustatav tahteavalduse tegemisega või käsitletav kohustuse täitmise tähtpäevana.
Samale järeldusele aegumise osas on võimalik jõuda ka siis, kui käsitleda hageja nõuet töövõtulepingust tuleneva nõudena (nii nagu seda käsitleb hagiavalduses hageja). Hageja esitas kahjunõude, tulenevalt väidetavast töövõtulepingu rikkumisest. TsÜS § 146 lg-st 1 tuleneva üldreegli järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töövõtulepingu korral sätestaks VÕS § 651 lg 1 erinormina, et töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kuna hageja käsitleb töövõtuna seadme ülevaatust ja käivitamist 24.08.2011, siis hakkab sellest kuupäevast kulgema ka nõude aegumistähtaeg. Hagiavaldus esitati 25.08.2014. Tuginedes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-47-12 (p 14) viidatud seisukohale, ei mõjuta aegumise tähtaja lõppemist asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-101-07 (p 7), et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures pole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine, kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist. Isikul ei ole võimalik kohustuse täitmisnõuet teise poole vastu maksma panna. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu kontrollitavat otsust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes seejuures maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostja vastu lepingulise kahju hüvitamise nõude (apellant nõustub kohtuga, et hageja ja kostja vaheline õigussuhe käivitamisteenuse tellimisel vastab oma sisult käsundile). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kahju tekitati 24.08.2011 ning sellest ajast hakkab kulgema ka nõude aegumistähtaeg. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Maakohus on selle sätte tõlgendamisel õigesti lähtunud Riigikohtu praktikast, mille kohaselt tuleb aastates arvutatava tähtpäeva korral vastava päeva all mõelda mitte tähtaja arvutamise alguspäeva, vaid sündmuse toimumise päeva, millega seadus seob tähtaja kulgemise. Seega oleks täisaastate korral hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg lõppenud 24.08.2014, kui see ei oleks olnud puhkepäev. Praegusel juhul lõppes vastav tähtaeg aga 25.08.2014. Maakohus ei kohaldanud seadust ebaõigesti. Kolleegiumil ei ole võimalik arvestada apellandi viidet Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-47-12 (p 14) sisalduvale seisukohale, et aegumise tähtaja lõppemist ei mõjuta asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale. Nimelt on Riigikohus kõnealust seisukohta 24.03.2014 otsuses nr 3-2-1-144-13 (p 12) muutnud.
Riigikohtu kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks aegumistähtaja arvutamise osas lahendas asja tsiviilkolleegiumi kogu koosseis, kes muutis 18.04.2012 otsuses nr 3-2-1-47-12 (p 14) väljendatud seisukohta, et aegumistähtaja lõppemist ei mõjuta asjaolu, kas see langeb töö- või puhkepäevale. Kolleegium asus seisukohale, et hagi esitamine kostja vastu nõude rahuldamiseks on käsitatav ühtlasi tahteavaldusena nõude maksmapanekuks ja seetõttu tuleb kohaldada ka TsÜS § 136 lg-t 8, mille järgi tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäeva sattumisel riigipühale või muule puhkepäevale loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega möödus praeguse hagi aegumistähtaeg maakohtu tuvastatud asjaoludel 24. augustile 2014 järgneval esimesel tööpäeval ehk 25.08.2014, mil hagi kohtule ka esitati. Maakohus leidis õigesti, et nõude aegumise tõttu hagi rahuldamata jätmiseks ei ole alust. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Praegusel juhul menetlus maakohtus jätkub, mistõttu jaotakse menetluskulud lõplikult ja määratakse kindlaks nende rahaline suurus menetluse lõppemisel (TsMS § 177).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.