Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1993.a tekkis XXX võimalus erastada kasvuhooneid lillede kasvatamiseks XXX. XXX soovis kasutada tekkinud võimalust ning pakkus ühte kasvuhoonet ka kostjale kasutamiseks. Kostja tasus XXX sularahas kasvuhoone kasutamise eest 8800 krooni. Kostja loobus kasvuhoone kasutamisest ja lõpetas seal tegevuse. Kuna hagejatel endal tekkis vajadus täiendava kasvuhoone järele, siis hagejad tagastasid kostjale tasutud raha koos intressidega, kokku 10 000 krooni ja asusid ise kasvuhoonet kasutama. Pooltevahelised suhted olid sõbralikud kuni 2005. aastani, kui kostja kuulis, et hagejalt soovitakse kasvuhooneid koos maaga osta. Kostja nägi võimalust hagejalt raha saamiseks ning asus hagejaid mõjutama. 2005 septembris külastasid hagejad kostjat Soomes, kus kostja provotseeris konflikti, mille tulemusena lõi kostja XXX pudeliga pähe ning XXX sai peatrauma. Kostja ähvardas hagejaid pärast nimetatud sündmust. Kosjta telefonikõnest XXX oli aru saada, et kostja soovib hagejatelt raha. Hageja oli toimunud sündmustest niivõrd häiritud, et oli nõus ja 20.09.2005 kandis kostjale 50 000 krooni. Ainult vägivalla ja ähvarduse sunnil tegi XXX kostjale ülekande 50 000 krooni, mille kostja on kohustatud hagejale kui alusetult saadu tagastama. Kostja saatis hagejatele 12.04.2006 kirja, milles sisaldusid hagejate au ja väärikust solvavad väited, mis ei vasta tõele. Kostja on kohustatud maksma hagejatele hingelise valu ja moraalse kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Lisaks au ja väärikuse teotamisele põhjustas kostja XXX tervisekahjustuse, kui lõi talle pudeliga pähe, mille tulemusena oli XXX peas haav ja kolju on deformeerunud tänaseni. Tervisekahjustus põhjustas XXX nii füüsilist kui hingelist valu, mistõttu on moraalse kahju nõue ka sellest aspektist põhjendatud. Kuna kostja on põhjustanud hageja XXX tervisekahjustuse ning on ähvardanud hagejatele jätkuvalt tervisekahjustusi tekitada, siis hagejad soovisid kostjale lähenemiskeelu kohaldamist jätkuvate tervisekahjustuste ärahoidmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista hagejate kasuks alusetult saadud 50 000 krooni, moraalse kahju hüvitise 10 000 krooni ja kohaldada hagejate suhtes lähenemiskeeldu 100 meetri ulatuses. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 50 000 krooni ei ole alusetult saadud ega hagejate poolt makstud seetõttu, et nende suhtes oleks kasutatud füüsilist vägivalda, neid oleks ähvardatud või neilt raha välja pressitud. 20.09.2005 teostatud ülekande selgitusse on märgitud „võla tasumine“. Kostja on nõudnud alates 1995. aastast tema kasutuses olnud kasvuhoonesse paigutatud mulla, istikute jms äraviimisega tekitatud kahju hüvitamist. Tõendatud ei ole fakt, et kostja on XXX pudeliga pähe löönud. Hageja oli purjus ja kukkus pea katki vastu tooli. Vastuhagi 16.03.1993 sõlmisid XXX ja XXX suuliselt kasvuhoone ostu-müügilepingu hinnaga 8800 krooni, mis tasuti XXX 08.04.1993. Tsiviilkoodeks ei sätestatud kasvuhoone ostu-müügilepingule kohustuslikku vormi. XXX palus kohtul tuvastada 16.03.1993 kasvuhoone nr 31 asukohaga XXX müügilepingu sõlmimine.

Menetluse käik

Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 3195,58 eurot ja mittevaralise kahjuna 639,12 eurot ja keelas kostjal lähenda hagejale lähemale kui sada meetrit. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Maakohtus kantud menetluskulud jäid kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.04.2013 otsusega Harju Maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohtu põhjendused Asja uuel läbivaatamisel lähtub maakohus ringkonnakohtu seisukohtadest, mis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 2 on maakohtule kohustuslikud. TsMS § 658 lg 1 järgi teeb kohus uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Esmalt lahendab kohus küsimuse menetlusosaliste ringist. Hagi on esitatud XXXja XXXpoolt. XXXsuri 27.12.2012 ning 21.02.2013 pärimistunnistuse kohaselt on tema pärijaks XXX (II kd, t lk 164-165). Ringkonnakohus on leidnud, et maakohus ei ole selgitanud, millised XXXnõuded on üldõigusjärgluse korras üle läinud XXX ning märkinud, et üldõigusjärglase menetlusse lubamine kohtu poolt peab olema menetlusdokumentides jälgitav. Asja uuesti menetlevale maakohtule on toimiku materjalidest jälgitav, et maakohus ja ka ringkonnakohus on käsitanud XXX XXXõigusjärglasena ja lubanud teda ka õigusjärglasena menetlusse. Maakohtu hinnangul on XXXõigusjärglasena menetlusse lubamise küsimus sellega lahendatud. Õigusjärgluse korras üle läinud nõudeid on maakohus varasemas menetluses arutanud 22.01.2013 istungil (II kd, t lk 156) ja märkinud, et XXXlähenemisekeelu nõude lõpetamises koostab kohus määruse. Võib järeldada, et ülejäänud nõuete osas on maakohus lubanud XXX asuda XXXõigusjärglasena menetlusse. Nõuete ülemineku osas on ringkonnakohus märkinud, et alusetult saadu 50 000 krooni nõue on varaline nõue ja päritav. Selle nõude osas on õigusjärglus seega tuvastatud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas võib XXX olla XXXpärija juhul, kui mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne XXXsurma. Ringkonnakohus heiab ette, et maakohus ei ole neid asjaolusid analüüsinud. Asja uuel läbivaatamisel ei ole maakohtul midagi rohkem analüüsida kui tõdeda, et moraalse kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne XXXsurma (XXXon neid asjaolusid ise kirjeldanud oma hagiavalduses). Seetõttu on XXX XXXõigusjärglane ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. XXXnõue lähenemiskeelu kohaldamiseks ei ole ringkonnakohtu seisukoha järgi päritav, kuna on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et tsiviilasja toimikust ei nähtu 22.01.2013 istungil lubatud määrust, see toiming on tõesti tegemata. Ringkonnakohus ei ole ise jätnud XXXnõuet lähenemiskeelu kohaldamiseks läbi vaatamata, vaid märkinud, et maakohtul tuleb selles nõudes TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi menetlus lõpetada. Maakohus täidabki käesolevaga seda ülesannet ja lõpetab menetluse XXXnõudes XXXvastu lähenemiskeelu kohaldamiseks, kuna vaidlusalune õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Hageja nõuab kostjalt 50 000 krooni väljamõistmist kui alusetult saadu. Kostja vaidleb sellele nõudele vastu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kandis 20.09.2005 kostjale üle 50 000 krooni selgitusega „võla tasumine“ (I kd, t lk 7). Hagi kohaselt on kostja hagejat löönud pudeliga pähe ja ähvardanud ning ainult vägivalla ja ähvarduse sunnil tekgi hageja kostjale selle ülekande. Viimasel kohtuistungil selgitas hageja, et tehing tehti vaimse ja füüsilise terrori tõttu ja hageja seisund oli sellest tulenevalt ebastabiilne. Maksekorraldusele märgitud „võlg“ tehti sinna kostja survel, võlga ei ole. Kostja eitab vägivalda ja ähvardust ning märgib, et ülekanne oli tehtud kasvuhoones olevate taimede ja mulla hüvitamiseks, sest hageja tõstis kostja taimed kasvuhoonest välja. Kohus leiab, et hageja nõue 50 000 krooni saamiseks on põhjendamatu. Tehingut on võimalik tühistada, kui see on tehtud vägivalla või ähvarduse tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 järgi. Samas peab ähvardus või vägivald olema vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Selliseid asjaolusid ei esine. Tehingu

tegemise asjaolude väljaselgitamiseks on antud asjas läbi viidud isegi kohtupsühhiaatriline ekspertiis (I kd, t lk 114-117). Ekspert on märkinud, et 20.09.2005 teostatud 50 000 krooni sularaha ülekandmine oli ettekavatsetud ja sihipärane toiming: hageja võttis oma kodust sularaha, läks pangakontorisse, esitas isikut tõendava dokumendi ja allkirjastas tehingu. Hageja oli võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ei sellest ega teistest tõenditest ei nähtu niivõrd vahetu ja tõsise vägivalla või õigusvastase ähvarduse esinemist, mis ei oleks jätnud hagejale mingit muud mõistlikku valikut kui 50 000 krooni kostjale tasuda. Asja materjalidest nähtub, et poolte tüli tekkis kasvuhoone erastamisest (I kd, t lk 8-11, 31-33, 36-52, 76-81, 139, 179-184) ning pooled ei ole ka tänaseks leppinud. Ka ekspert tõdeb, et tehingu tegemise ajal oli hageja konflikti tõttu mures, kuid selline konflikt ei ole TsÜS § 96 lg 1 järgi käsitatav õigusvastase ähvarduse või vägivallana. Ka hageja väide, et kostja lõi temale 2005 suve lõpus pudeliga pähe ei ole antud ülekande kontekstis käsitatav TsÜS § 96 lg 1 vägivallana, sest selle vägivalla toime oli tehingu tegemise ajaks lõppenud. Täiendavalt märgib kohus, et õigusvastase ähvarduse või vägivallaga tehtud tehing kehtib kuni selle tühistamiseni (TsÜS § 98). Tehingu võib tühistada ähvarduse või vägivalla korral kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas (TsÜS § 99 lg 1 p 1). Hageja ei ole väljaspool kohtumenetlust tehingu tühistamise avaldust teinud, hagi on esitatud 29.06.2006, millega on ületatud 6-kuuline tähtaeg isegi siis, kui seda arvata tehingu tegemise hetkest arvates. Seetõttu ei saa hageja enam vägivallale või õigusvastasele ähvardusele tugineda. Kohus leiab, et hagejal puudub ka nõue alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Hageja on maksekorralduses ise viidanud võlasuhte olemasolule, märkides maksekorralduse selgitusse „võla tasumine“. Paljasõnaliseks on jäänud hageja väide viimasel kohtuistungil, et selgitus tehti kostja survel. Kostja survet tehingu tegemiseks ei ole kohus tuvastanud. Ka ekspert on tuvastanud, et hageja käitus ülekande tegemisel sihipäraselt, ettekavatsetult ja igati adekvaatselt. Eksperdile antud seletuse kohaselt soovis hageja ülekandega kasvuhoonetest tingitud tüli lahendada. Kostja on kohtule selgitanud, et 50 000 krooni kanti üle kompromisslahendusena, mis tekkis kasvuhoone ebaõigest erastamisest ning oli mõeldud ka kasvuhoones olevate taimede ja mulla hüvitamiseks. Kostja väited on kinnitust leidnud poolte vahel vaidlustamata ja maakohtu poolt varem tuvastatud asjaoludega, et kostja kasutas aastatel 1993-1995 kasvuhoonet ning viimasel kohtuistungil antud selgitustega, mille kohaselt tõstis hageja 1995a kevadel kostja taimed kasvuhoonest välja. Kohtu jaoks viitavad tõendid (eelkõige maksekorralduse selgitus ja hageja käitumine maksekorralduse teostamisel, kostja selgitus asjaolude kohta ja vaidlustamata faktilised asjaolud) sellele, et poolte vahel olid keerulised kasvuhoone erastamisest tekkinud suhted ning kohus peab tõenäoliseks, et nende suhete, taimede väljatõstmisest tingitud kahju hüvitamise ja leppimise eesmärgil teostas hageja nimetatud ülekande. Seetõttu leiab kohus, et alusetu rikastumise asjaolusid ei esine. Õiguspraktikas on tavapärane, et pooled kujundavad oma keerulisi õigussuhteid ümber võlasuhteks või tasuvad kokkuleppelise summa võlasuhte lõpetamiseks. Kohus leiab, et just nii on ka käesoleval juhul käitutud. Sellisele kokkuleppele ei ole sätestatud kohustuslikku vormi ning seda saab järeldada faktilistest asjaoludest ja poolte käitumisest. Alusetu rikastumise regulatsioon ei ole sätestatud juhuks kui üks pool hiljem ümber mõtleb. Kohus jätab hageja nõude 50 000 krooni saamiseks rahuldamata. Hageja nõuab 10 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mittevaraline kahju tuleneb sellest, et 2005a septembris lõi kostja Soomes tüli käigus hagejale pudeliga pähe ning hageja sai peatrauma. See põhjustas hagejale ka hingelist valu. Samuti saatis kostja hagejatele 12.04.2006 kirja, milles sisaldusid au ja väärikust solvavad väited, mis ei vasta tõele: „kui sina Ülle käisid salaja pabereid enda nimele vormistamas“, „no eks lollidelt peab muidugi raha käest ära võtma“, „lisaks minu ja Viki töö-aastatele varastasite minult lastekasvatuse aastad“, „nii oli meie käest lihtsam raha välja petta“, „käed on olnud pikkas kogu aeg“, „Ülle, olid veel õhku täis“, „aga selle raha pidite ka meilt välja petma“, „orjastasite mind ja minu peret ilma rahata teie heaks tööd tegema“, „me pole muidugi ainukesed keda te paljaks varastasite“ (I kd, t lk 8-10). Maakohus on varasemas menetluses

tuvastanud, et tõendatud on kostja poolt hagejale kehavigastuse tekitamine ning tema ründamine. Jutt käib pudeliga pähe löömise episoodist. Ringkonnakohus ei ole seda järeldust muutnud. Kohus võtab selle seisukoha aluseks ka käesolevas menetluses. Samas on ringkonnakohus leidnud, et tavapäraselt ei ole kohtupraktika tunnistanud füüsilise vali lühiajalist talumist asjaoluna, mis annab aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks ja tühistanud maakohtu poolt hagejale mittevaralise kahju summas 639,12 euro väjamõistmise. Kohus lähtub ringkonnakohtu seisukohast ka asja uuel läbivaatamisel ning leiab, et füüsilise valu lühiajaline talumine ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Veel vähem annab seega alust mittevaralise kahju väljamõistmiseks kostja poolt hagejale saadetud kiri. Kohtu hinnangul puuduvad selles kirjas väited, mis annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on oluline ka see, et kostja ei ole neid väiteid avaldanud kolmandatele isikutele või avalikkusele, vaid saatnud personaalselt hageja(te)le. Kohus jätab mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kuna kostja on põhjustanud hageja XXX tervisekahjustuse ning on ähvardanud hagejale jätkuvalt tervisekahjustusi tekitada, siis soovib hageja kostjale lähenemiskeelu kohaldamist jätkuvate tervisekahjustuste ärahoidmiseks 100m ulatuses. TsMS § 544 lg 1 järgi võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid saab rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Ringkonnakohus on märkinud, et maakohus ei ole menetluse vältel selgitanud, kui pikaks ajaks soovib hageja lähenemiskeelu kohaldamist. Kuivõrd lähenemiskeeldu saab kohaldada kuni kolm aastat ja hageja ei ole märkinud teistsugust tähtaega leiab maakohus, et hageja soovib lähenemiskeelu kohaldamist maksimaalses määras, s.o 3 aastat. Samas leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamatu. Hageja nõude aluseks on asjaolud, mis leidsid aset 1995a-l. Viimasel kohtuistungil märkis haegja, et instidente, mis oleksid toimunud vähem kui 10 aastat tagasi ei ole esinenud. Kostja leiab, et lähenemiskeelu nõue on oma aktuaalsuse kaotanud. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et puudub vajadus kostjale lähenemiskeeldu hageja suhtes rakendada. Poolte vahel pole 10a vältel toimunud konflikte, mis annaksid aluse lähenemiskeelu kohaldamiseks, samuti elab kostja Soomes ja hageja Eestis. Seetõttu puudub lähenemiskeelu kohaldamiseks vajadus. Kohus jätab selle nõude rahuldamata. Kostja on esitanud vastuhagi, milles palub tuvastada 16.03.1993 sõlmitud kasvuhoone nr 31 (lepingu sõlmimise aja aadressiga XXX) ostu-müügi leping, mis sõlmiti hageja kui müüja ja kostja kui ostja vahel. Kostja maksis kasvuhoone ostmiseks 8 800 krooni. Hageja eitab ostu-müügi lepingu sõlmimist, kostja sai kasvuhoonet vaid kasutada, 8 800 krooni maksis kostja kasvuhoone kasutamise eest. Kohus leiab, et 16.03.1993 ostu-müügilepingu sõlmimine on tõendamata. Esiteks, sellist kirjalikku lepingut kohtule esitatud ei ole - asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kohaselt pidanuks selline tehing olema tehtud notariaalselt tõestatud vormis. Teiseks, sellise lepingu olemasolu oleks ka õiguslikult võimatu, sest 16.03.1993 ei olnud hageja veel kasvuhoone omanik. Müüja saab olla müügiobjekti omanik. Hageja erastas kasvuhoone 14.05.1993, s.o pärast väidetava müügilepingu sõlmimist. Seetõttu leiab kohus, et vastuhagi on põhjendamatu ja jätab selle rahuldamata. Seega jätab kohus rahuldamata nii hagi kui vastuhagi. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud mõlema poole enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.