Kohtulahend

seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 (kehtis kuni 31.12.2014) kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hageja esitas 04.02.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjatelt väljamõistmiseks. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista maakohtus kantud menetluskulu kogusummas 7404 eurot (riigilõiv 1500 eurot + õigusabikulud 5904 eurot km-ga) ja kostjalt 2 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 2160 eurot km-ga (õigusabikulud). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 (kehtiv kuni 31.12.2014) kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga kätte kostjatele ja andis aega 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. TsMS § 176 lg 8 (kehtiv alates 01.01.2015) kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Kostja 1 hageja menetluskuludele vastuväiteid tähtaegselt ei esitanud, kostja 2 esitas hageja menetluskuludele vastuväited. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1500 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga (hagihinna kuni 150 000 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 1500 eurot). Siinjuures juhib kohus poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille p 22 kohaselt ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Seega peab kohus antud juhul määrama põhiseaduspärase riigilõivu (vt Riigikohtu üldkogu 11. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-13, p 29). Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-20-13, tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-12-36048 XXX hagilt tasutava riigilõivu suuruseks 1300 eurot ning loeb riigilõivu hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutuks. Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1300 eurot ning 200 euro osas tuleb hageja avaldus jätta rahuldamata. Kohus märgib, et TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul on võimalik nõuda enamtasutud

riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi. TsMS § 175 lg 1 (kehtiv alates 01.01.2015) kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hageja lepingulise esindaja Tiiu Siig kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem, kui 100 eurot km-ga. Hageja on õigusabikulude tõendamiseks maakohtus esitanud järgmised arved: OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 301/10.09.2012 koos kassa sissetuleku orderiga nr 301/10.09.2012 summale 4896 eurot. Kostja 2 on seisukohal, et 8 lehekülje pikkuse hagiavalduse koostamine on põhjendatud 34 tunnist maksimaalset 50% ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja kaasuse materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele on põhjendatud õigusabikulu mitte rohkem, kui 12 h ulatuses, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (sisuliselt 6 lk + tõendid 46 lk). OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 341/ 5.06.2014 koos kassa sissetuleku orderiga nr 341/ 5.06.2014 summale 1008 eurot. Kostja 2 on seisukohal, et XXX esindaja kohtuistungiks ettevalmistamine on 7 tunnist maksimaalselt põhjendatud 2 tunni ulatuses, kuna esindaja valmistas ette hagiavalduse ja oli vaidlusega kursis. Kohus peab põhjendatuks arve nr 341 õigusabitoiminguid mitte rohkem, kui kokku 4 h ulatuses, arvestades kostja 2 poolt esitatud materjalide sisu ja mahtu (11.03.2013 vastus sisuliselt ja mahult ca 3 lk + tõendid 32 lk, mis peamiselt koosnes ettevõtte majandusaasta aruandest) ning 11.06.2014 kohtuistungi kestvust 12.30 kuni 14.15 s.o 1,75h. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et maakohtu istungiks ettevalmistamisel oli hageja lepinguline esindaja tsiviilasja materjalidega ja käiguga kursis selle kestel. Hageja on õigusabikulude tõendamiseks apellatsioonikohtus esitanud järgmised arved: OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 353/ 12.08.2014 koos kassa sissetuleku orderiga nr 353 / 12.08.2014 summale 1440 eurot. Kostja 2 on seisukohal, et apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja kirjaliku vastuse koostamine 10 tunni ulatuses tundub mõistlik. Kohus on seisukohal, et kostja apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja kirjaliku vastuse koostamine on põhjendatud õigusabikulu 10h ulatuses, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (sisuliselt 13,5 lk) ning hageja poolt kohtule esitatud vastuse sisu ja mahtu (ca 11,5 lk). OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 371 / 22.10.2014 koos kassa sissetuleku orderiga nr 371 / 22.10.2014 summale 720 eurot.

Kostja 2 on seisukohal, et ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine on 5 tunnist põhjendatud 2 tunni ulatuses, kuivõrd esindaja oli menetlusega algusest peale kursis olnud ja kõik menetlusdokumendid ette valmistanud. Kohus on seisukohal, et arve nr 371 õigusabikulud on põhjendatud mitte rohkem, kui 3h ulatuses, arvestades kostja 2 17.10.2013 täiendavate seisukohtade sisu ja mahtu (ca 9,5 lk) ja 28.11.2014 kohtuistungi kestvust 1,11h. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et maakohtu istungiks ettevalmistamisel oli hageja lepinguline esindaja tsiviilasja materjalidega ja käiguga kursis selle kestel. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja 04.02.2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks maakohtus kantud menetluskulud kogussummas 2900 eurot s.o õigusabi 16 h ulatuses x 100 = 1600 eurot km-ga ja riigilõiv summas 1300 ning kostjalt 2 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu summas 1300 eurot s.o 13h x 100= 1300 eurot km-ga (õigusabikulud). Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude nõude maakohtus kantud kuludelt 4504 euro ulatuses (s.o õigusabikulud 4304 eurot + 200 eurot riigilõiv) ja apellatsiooniastmes 860 euro ulatuses (s.o õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.