2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Piret Riveselt välja KÜ XXX kasuks menetluskulu summas 1 744 (üks tuhat seitsesada nelikümmend neli) eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 250 (kakssada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 494 (üks tuhat nelisada üheksakümmend neli) eurot.
3.Jätta rahuldamata KÜ XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 353,70 (kolmsada viiskümmend kolm eurot, 70 senti) euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot.
Menetluse käik ja menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
Harju Maakohtu 17.10.2013 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 otsusega tühistas kohus osaliselt Harju Maakohtu 17.10.2013 otsuse ning jättis maakohtus kantud menetluskulud 25% ulatuses kostja kanda ja 75% ulatuses hageja kanda ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
Riigikohtu 13.10.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jättis hageja kanda.
Kostja esitas 03.11.2014 Harju Maakohtule avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku summas 2 097,70 eurot (sh riigilõiv summas 250 eurot, lepingulise esindaja kulu summas 1 847,70 eurot).
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 25.11.2014 kohtumääruse kohaselt edastas kohus hagejale kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning andis hagejale õiguse esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kirjalikult vastuväited 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepinguline esindaja esitas 02.12.2014 kohtule vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele.
Hageja leiab, et kostja poolt esitatud avalduses näidatud menetluskulud ei ole mõistlikud ja vajalikud ning palub vähendada menetluskulude suurust mõistliku suuruseni.
Hageja on seisukohal, et kuna arve nr 220507 kannab kuupäeva 19.05.2011 ning pärineb seega kohtumenetluse eelsest ajast, mil kostja ei teadnud ega saanudki teada tema vastu esitatud hagist, kuivõrd Harju Maakohus võttis hagi menetlusse alles 04.07.2011 ning samal kuupäeval esitati menetlusdokumendid ka kostjale esmaseks seisukohavõtuks. Kostja sai dokumendid kätte hilinemisega, mistõttu kostja esimene vastus hagiavaldusele esitati alles 28.11.2011. Nimetatud arve spetsifikatsioonil märgitud toimingutel puudub seos käesoleva tsiviilasjaga. Seega tegemist on kohtueelse õigusabikuluga mis ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna.
Hageja leiab, et arve nr 220971 spetsifikatsioonist nähtub, et antud arve aluseks olnud teenustel puudub samuti seos käesoleva tsiviilasjaga. Arve spetsifikatsioonist nähtub, et õigusabiteenuse sisuks oli KÜ XXX nimel hagejale e-kirjade koostamine. Teadaolevalt tsiviilasjas nr 2-11-2366 ei toimunud poolte vahel e-kirjavahetust, küll aga saadeti hagejale Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi blanketil e-kirju väljaspool kohtumenetlust. Seega tegemist on kohtueelse õigusabi kuluga mis ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna.
Hageja märgib seoses arvega nr 221081, et kostja poolt koostatud 28.10.2011 hagi vastus koosneb neljast leheküljest, selle koostamine koos hagi analüüsiga ei saanud professionaalsel esindajal mõistlikult aega võtta rohkem kui neli tundi (üks tund ühe
lehekülje sisulise teksti koostamiseks). Ülejäänud 3,3 tunni osas ei saa õigusabile kulunud ajakulu ja sellega seotud menetluskulu pidada mõistlikuks.
10.Hageja märgib seoses arvega nr 230257, et hagejale ei ole teada, et kostja oleks menetluses koostanud arve spetsifikatsioonis märgitud kuupäeval 29.02.2012 menetlusdokumenti. Seega arvel nr 230257 märgitud kulu ei seondu käesoleva menetlusega.
11.Hageja hinnangul arve nr 230337 spetsifikatsioonis käsitletud tegevused seondusid kohtu nõudega täpsustada kostja esindaja esindusõiguse alust. Sellega seotud kostja õigusabikulu ei saa pidada mõistlikuks menetluskuluks, mille eest hageja peaks vastutama.
12.Hageja leiab, et arve nr 230062 spetsifikatsioonis näidatud õigusabikulust ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks e-kirja saatmist kliendile 0,2 tundi. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
13.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise hetkel kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
16.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26), vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
17.Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 100-eurose tunnitasu määra (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu määr (so 100 eurot käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab kohus kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuga).
18.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 32-1-65-13 p-s 16. Kostja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Tuginedes TsMS § 174 lg-le 10, Riigikohtu praktikale ning kostja kinnitusele, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
19.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja menetluskulude nimekirjaga, hageja vastuväidetega, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud menetluskulusid kokku 2 686 euro ulatuses, millest riigilõiv moodustab 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 436 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud maakohtus 75% ulatuses, s.o 1 847,70 eurot ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot, kokku 2 097,70 eurot.
21.Esmalt analüüsib kohus kostja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid (riigilõiv) TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kostja on kohtutoimikust nähtuvalt tasunud Rahandusministeeriumi kontole apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 250 eurot (II kd, tl 78). Kostja poolt tasutud riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu tuleb hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot.
22.Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud kostja menetluskulude avalduse ja kohtutoimiku alusel.
23.Arve nr 220507 alusel on kostjale osutatud õigusabi 2,8 tunni ulatuses, samuti on arvele kajastatud kantseleikulud summas 6 eurot (käibemaksuga). Eelnimetatud arve spetsifikatsioonist nähtub, et kostjale on arve alusel esitatud õigusabi ajavahemikul 07.04.2011-29.04.2011. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitanud 19.01.2011 (I kd, tl 1-11), mis on menetlusse võetud 04.07.211 (I kd, tl 60-61). Kohus märgib tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-162-11 p-st 14, et kohtueelsed kulud, mis ei hõlma hagiavaldust, ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et arvel nr 220507 kajastatust ei saa tuvastda, et õigusabi oleks osutatud käesoleva menetluse raames, seega ei pea kohus arvel nr 220507 märgitud kulu põhjendatuks ega vajalikuks, eelkõige kuna kostjale ei olnud toimingute tegemise ajal hagiavaldust kätte toimetatud.
24.Arve nr 220971 alusel on kostjale osutatud õigusabi 5,6 tunni ulatuses, samuti on arvele kajastatud kantseleikulud summas 9,60 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on arve nr 220971 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga 5,6 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja esindaja teinud kõik arvel nimetatud toimingud, sh nõupidamine kliendiga, e-kirjade koostamine, enne hagi vastuse esitamist, hagi vastuse koostamise eesmärgil. Kohus leiab, et praktikas on tavaline, et enne hagi vastuse koostamis viiakse läbi nõupidamine hagiavalduse perspektiivikuse üle esindatavaga, kohtupraktika analüüs ning õiguslikus positsiooni kujundamine. Kohus on seisukohal, et kantseleikulud ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna kantseleikulude osas on mõistlik eeldada, et need kuuluvad esindajatasu hulka. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest kantseleikulud koosnevad, seega kohus eeldab, et tegemist on bürookuludega. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-102-11 p-s 14 märkinud, et ei ole alust lugeda bürookulusid põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulka.
25.Arve nr 221081 alusel on kostjale osutatud õigusabi 7,3 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on arve nr 221081 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga 7,3 tunni ulatuses. Kohtutoimiku materjalist nähtuvalt on hageja esitanud 11-leheküljelise hagiavalduse (I kd, tl 1-11), millele on liidetud 13 lisa, sealhulgas CD-plaat, millele kostja on 28.10.2011 esitanud 6-leheküljelise vastuse (I kd, tl 70-75). Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumete (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).
26.Arve nr 230062 alusel on kostjale osutatud õigusabi 2,2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on arve nr 230062 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga 2,2 tundi. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 22.11.2011 esitanud 10-leheküljelise vastuse kostja vastusele (I kd, tl 78-87), millele kostja on koostanud 22.12.2011 5-leheküljelise vastuse (I kd, lk 99-103). Lähtudes dokumentides sisalduvatest õiguslikest argumentidest, viidetest kohtupraktikale ja mahust, on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus märgib seoses hageja vastuväitega, et ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-88-11 p-s 12 asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
27.Arve nr 230257 alusel on kostjale osutatud õigusabi 0,9 tunni ulatuses. Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks 29.02.2012 kohtule seisukoha esitanud, seega ei saa tegemist olla põhjendatud ja vajaliku kuluga.
28.Arve nr 230337 alusel on kostjale osutatud õigusabi 1,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on arve nr 230337 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga 1,5 tundi. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 30.01.2012 esitanud 8-leheküljelise seisukoha (I kd, lk 111-118), millele kostja on 06.03.2012 koostanud 3-leheküljelise vastuse (I kd, lk 123-125). Kohus on 15.03.2012 edastanud kostjale kohtunõude (I kd, lk 130-131), millele kostja esindaja on 20.03.2012 esitanud 2-leheküljelise selgituse (I kd, lk 134-135). Kohus on seisukohal, et hageja dokumendi ja kohtumäärusega tutvumiseks ning nendele vastuse koostamiseks on kostja esindajal kulunud ajaline kulu põhjendatud ja vajalik.
29.Seega kujuneb kostja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 16,6 tundi (5,6 + 7,3 + 2,2 + 1,5), mille tasuks kujuneb 1 992 eurot (120 eurot/tund x 16,6 tundi). Kuivõrd hageja kanda jäi eelnimetatud menetluskuludest 75%, on kostja esindaja kuluks kokku 1 494 eurot (1992 – 25%).
30.Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskuluks kokku 1 744 eurot (250 eurot + 1 494). Kohus jätab rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 353,70 (2097,70 – 1744) euro ulatuses.
31.Lõppsätted
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
33.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.