Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 24.04.2014, Tallinn 2-11-2366 PR (R) hagi KÜ Raua 29 vastu 20.10.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse punktide 2, 5, 6 ja 7 vaidlustamiseks Harju Maakohtu 17.10.2013 otsus KÜ Raua 29 ja PR apellatsioonkaebused 3 500 eurot Hageja PR (ik XXXXXXXXXXX) Kostja KÜ Raua 29 (rk 80107491), seaduslik esindaja Andry Krass Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.10.2013 otsus tühistada osas, milles maakohus tunnistas tühiseks üldkoosoleku otsuse p 6 ja teha selles osas uus otsus, milles jätta nõue rahuldamata. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgnevalt:
1.Rahuldada PR hagi KÜ Raua 29 vastu 20.10.2010 üldkoosoleku otsuse p-de 2, 5, 6 ja 7 tühisuse tuvastamiseks osaliselt.
2.Tunnistada KÜ Raua 29 20.01.2010 üldkoosoleku otsuse p 2 tühisust ja ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 25% ulatuses kostja kanda ja 75% ulatuses hageja kanda.
2.KÜ Raua 29 apellatsioonkaebus rahuldada.
3.PR apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta PR kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.18.01.2011 esitas PR (hageja) Harju Maakohtule hagi KÜ Raua 29 (kostja) 20.10.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse punktide 2, 5, 6 ja 7 kehtetuks tunnistamiseks ja ebaseadusliku otsuse tühistamiseks. 20.10.2010 toimunud KÜ Raua 29 erakorralisel koosolekul võeti vastu järgmised otsused: - päevakorra punkti 2 raames otsustati, et garaažide omanikud hakkavad kandma proportsionaalselt 50% koristusteenuse kulust ja 50% üldelektrikulust, lähtudes garaažide üldpinnast; - päevakorra punkti 5 raames otsustati, et katus projekteeritakse vastavalt minimaalsele vajadusele, kuid samas vastavalt ehitusnormidele; - päevakorrapunkti 6 raames otsustati, et küttesüsteemist eraldumiseks on vaja saada kõikide korteriomanike nõusolek ning küttesüsteemi avarii olukorras on korteriomanik kohustatud tagama operatiivse juurdepääsu küttesüsteemile korterisse, kus toimus avarii. Samuti palus korteriühistu tagada korteriühistu esindajal ligipääs korterisse 14, et küttesüsteemi avarii likvideerida ja taas ühendada korter 14 küttesüsteemiga; - päevakorrapunkti 7 raames otsustati, et seada korterile 14 tähtaeg 10 päeva küttesüsteemi tagasi lülitamise võimaldamiseks tingimusteta. Juhul, kui tingimust korter 14 poolt ei täideta, kutsub korteriühistu juhatus kokku uue erakorralise üldkoosoleku ühe päevakorra punktiga – korter 14 sundvõõrandamise arutamine vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) §-le 14. 01.11.2010 edastas hageja koosoleku juhatajale ja protokollijale pretensiooni, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et 20.10.2010 toimunud KÜ Raua 29 erakorralise üldkoosoleku protokolli sisu ei kajastanud adekvaatselt koosolekul toimunut ja palus viia protokoll vastavusse tegelikkusega. Hageja pretensioon jäeti arvestamata. Hageja leidis, et üldkoosoleku päevakorrapunktide 2, 5, 6 ja 7 raames vastu võetud otsused olid põhjendamatud ja õigusvastased. Eelnimetatud otsuste õigusvastasus seisnes selles, et koosoleku kutses puudus täielikult otsuse projekti kirjeldus, mistõttu koosolekul hääletamisele pandud ettepanekute ja vastu võetud otsuste teksti improviseeriti koosoleku juhataja poolt, mille tulemuseks olid ebakõlad koosoleku kutses toodud päevakorrapunktide sisu ja hääletamisele pandud ning vastu võetud otsuste vahel. Hageja arvates oli õigusvastane üldkoosoleku päevakorra punkt 2, kuna see oli vastuolus KOS § 13 lõigetega 1-3 ja § 15 lõikega 1, sest hageja soovis kanda kulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega ja ei soovinud sõlmida muusisulist kokkulepet. Üldkoosoleku protokolli ei kantud hageja ettepanekut temalt kaasomandi kulusid mitte arvestada. Kui liiget kohustatakse tahte vastaselt tasuma suuremaid kulusid, kui need, mida seadus ette näeb, siis on see vastuolus KOS sätetega ja annab aluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. KOS ja korteriühistuseadus (KÜS) koostoimes ütlevad, et ei pea hüvitama kulusid, millega ei ole nõustunud. Hageja hääletas otsusele vastu ja hageja õigusi on rikutud, kuna talle pandi suuremad kulud, kui peaks.
Samuti oli hageja arvates õigusvastane päevakorra punkt 5, kuna otsustatud katuse projekteerimine oleks pidanud olema päevakorra punkti 3 all, mistõttu päevakorrapunkt 5 kuulub tühistamisele vastuolu tõttu mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lõikega 6. Üldkoosolek ei või vastu võtta otsuseid päevakorraväliste küsimuste kohta. Hageja hinnangul oli õigusvastane ka päevakorrapunkt 6. Hageja hääletas ettepaneku poolt, millega otsustati, et küttesüsteemi muutmiseks küsitakse kaasomanike nõusolekut, kuid 20.10.2010 protokolli teksti muudeti sisuliselt ja protokollitud versioonis räägiti küttesüsteemist eraldumisest. Lisaks lisati protokollile meelevaldselt täiendus, millega kohustati hagejat tagama korteriühistu esindajal ligipääs korterisse, et küttesüsteemi avarii likvideerida ja taas ühendada korter 14 küttesüsteemiga. Tegelikkuses paluti lisada nimetatud palve protokolli peale päevakorrapunkti 6 hääletamise lõppemist ja häälte kokkulugemist, seega nimetatud nõuet hääletamisele ei pandud ja seega oli selle nõude otsusena vormistamine põhjendamatu. Küttesüsteemi väljalülitamise tingis vajadus teostada kaasomandi säilimist, milleks ei olnud KOS § 15 lg 2 kohaselt vaja kaasomanike nõusolekut. Päevakorrapunkt 6 oli võltsitud ja seetõttu õigusvastane ning vastuolus hea usu põhimõtetega. Hageja arvates oli õigusvastane päevakorrapunkt 7, kuna see oli põhimõttelises vastuolus õigusaktidega, kuivõrd sundis hagejat sundvõõrandamise ähvardusel kasutama nõuetele mittevastavat küttesüsteemi. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hagi tuli jätta läbi vaatamata, kuna hagiavaldusest ei nähtunud, milliste hageja väidetavate õiguste ja huvi kaitseks hagi esitati, samuti ei olnud võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Teise alternatiivina palus kostja hagi rahuldamata jätta. Hageja võttis osa vaidlusalusest üldkoosolekust, kuid ei nõudnud ühegi koosoleku otsuse osas eriarvamuse protokolli kandmist, samuti ei esitanud ega allkirjastanud eriarvamust ega esitanud üldkoosolekul kirjalikke ettepanekuid või avaldusi. Hageja hääletas tema poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsuste nr 5 ja 6 vastuvõtmise poolt. Kostja märkis, et hageja esitas peale üldkoosoleku toimumist pretensiooni seoses üldkoosoleku protokolliga, kuid hageja ei märkinud, millise sisuga eriarvamuse ta esitas või millise koosolekul vastuvõetud otsuse osas ta vastuväite esitas. Ka koosoleku helisalvestiselt ei olnud võimalik aru saada, millised olid hageja konkreetsed ettepanekud ja vastuväited koosoleku otsustele, kuna hageja seisukohad olid laialivalguvad ja neid ei olnud võimalik seostada konkreetselt ühegi päevakorrapunktiga. Üldkoosoleku otsuse punkti 2 kohta märkis kostja, et päevakorra punkti 2 vastuolu seadusega ei toonud iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust ja hageja nõue tuli jätta rahuldamata. Kuna otsuse poolt hääletas 2/3 kostja liikmetest oli tulenevalt Riigikohtu praktikast vastuvõetud otsus sisuliselt õiguspärane. Üldkoosoleku otsuse punkti 5 kohta märkis kostja, et kuna kostja põhikirjaga ei olnud ette nähtud täpsemat korda üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks, siis avaldas kostja vastavalt MTÜS § 20 lg 5 üldkoosoleku kokkukutsumise teates üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning koosoleku päevakorra. Kuna üldkoosolekul osalesid kõik kostja liikmed, siis võidi
üldkoosolekul võtta päevakorda küsimusi, mis ei olnud eelnevalt päevakorda võetud ja väidetav ebakõla päevakorra ja vastuvõetud otsuste vahel oli lubatav. Üldkoosoleku otsuse punkti 6 kohta märkis kostja, et küttesüsteemist eraldumiseks oli vaja saada kõigi kaasomanike nõusolekud. Üldkoosolek võis võtta päevakorda küsimusi, mis ei olnud eelnevalt päevakorda võetud. Protokoll ei pidanud olema ühene sündmuste stenogrammiga, vaid pidi kajastama üksnes üldkoosolekul toimuvat. Süsteem ei olnud ohtlik, seda näitas see, et seda süsteemi kasutati. Peale Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutust teostati soojussõlmes remonttöid, vahetati välja üks soojusvaheti. Üldkoosoleku otsuse punkti 7 kohta märkis kostja, et üldkoosolekul ei otsustatud hageja korteriomandi võõrandamise küsimust, vaid otsustati, et kui hageja ei lülita enda korteriomandit tagasi keskküttesüsteemi 10 päeva jooksul, kutsutakse kokku uus erakorraline üldkoosolek, et võtta vastu otsus nõudega, et hageja võõrandab enda korteriomandi. Kostja ei kutsunud kokku üldkoosolekut, et otsustada hageja korteriomandi sundvõõrandamiseks kohustamise üle. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas tühiseks 20.10.2010 KÜ Raua 29 erakorralise üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 6. Maakohus jättis menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1). Kohus märkis, et üldkoosoleku kokkukutsumine ja üldkoosoleku läbiviimine ei ole iseenesest kaasomandi eseme valitsemine, kuid korteriühistu üldkoosolekul võidakse vastu võtta otsuseid, millega otsustatakse kaasomandi eseme valitsemise üle. Kohus leidis, et KOS § 17-19 reguleerib üldkoosoleku läbiviimist olukorras, kus korteriühistut ei ole asutatud ja tegemist on korteriomanike ühisusega, seega ei ole KOS § 17 lg 2 kohaldamine võimalik olukorras, kus korteriühistu on asutatud. Korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates puudub KOS § 8 lg 1 teise lause kohaselt alus kohaldada KOS-is üldkoosoleku kohta sätestatut ja lähtuda tuleb korteriühistuseadusest. Kohus leidis, et KOS § 8 lg 1 ja KÜS § 2 lg 1 tulenevalt tuli korteriühistu üldkoosolekutele kohaldada mittetulundusühingute seaduses sätestatud, arvestades KÜS § 15 erisusi. Kohus märkis, et kuna KOS § 17 lg 2 sätestatud päevakorra nõuded ei kohaldu korteriühistu üldkoosoleku kutsele, puudus vastuolu õigusaktidega ja hageja nõue 20.10.2010 otsuse tühistamiseks vastuolu tõttu KOS § 17 lõikega 2 oli alusetu. Kohus rahuldas hageja nõude üldkoosoleku otsuse punkti 2 kohta, sest see oli vastolus KÜS § 151 lõikega 1. Kohus märkis, et kuna kostja põhikirjaga ei olnud sätestatud seadusest erinevat majandamiskulude arvestust ja üldkoosoleku otsuse punktis 2 vastu võetud majandamiskulude arvestus ei vastanud KÜS § 151 lõikes 1 sätestatud arvestuse põhimõtetele, sest ei lähtunud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri arvestusest. Kohus tõi täiendavalt välja, et kostja väited, mille kohaselt üldkoosoleku otsuse punkt 2 oli sisuliselt õiguspärane, kuna otsuse poolt hääletas enam kui 2/3 kostja liikmetest, ei vastanud tegelikkusele, kuna üldkoosolekul osales 16 liiget ja päevakorra punkti 2 poolt hääletas neist 10, mis on vähem, kui 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Kohus jättis hageja nõude üldkoosoleku punkti 5 tühistamiseks rahuldamata, kuna punktis 5 vastu võetud otsus oli eelnevalt päevakorras olemas, päevakorrapunkti otsustamisel ei rikutud MTÜS § 201 lg 6 nõuet ja üldkoosolekul oleks igal juhul olnud pädevus MTÜS § 201 lg 5 alusel otsustada küsimuste üle, mida päevakorda ei olnud eelnevalt võetud. Kohus leidis, et kuna 20.10.2010 üldkoosoleku teates oli märgitud päevakorra punktina katuse ümberehitusprojekti
tellimise otsustamine ja üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu liikmed, siis asjaolu, et üldkoosolek võttis punkti 5 raames vastu otsuse, mis oli üldkoosoleku teates toodud päevakorra kohaselt märgitud punktina 3, ei mõjutanud otsuse sisulist õiguspärasust. Asjaolu, et päevakorrapunktid ei kuulunud arutamisele üldkoosoleku kokkukutsumise teates toodud järjekorras või üldkoosoleku teates toodud päevakorraküsimuse täpne sõnastus ja otsus kujundati alles üldkoosoleku käigus, ei tähendanud seda, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus märkis veel, et antud juhul ei saanud kohaldada MTÜS § 201 lg 6, kuna MTÜS § 201 lõikest 5 tulenes üldkoosoleku pädevus võtta päevakorda ka küsimusi, mida ei olnud eelnevalt päevakorda võetud. Käesoleval juhul ei võetud päevakorda küsimusi, mida seal eelnevalt ei olnud, vaid üldkoosolek otsustas juba päevakorras oleva küsimuse üle. Samuti ei olnud MTÜS § 201 lõikest 5 alusel kohustuslik uute küsimuste päevakorda võtmise hääletamisele panemine, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kohus rahuldas hageja nõude üldkoosoleku punkti 6 tühistamiseks MTÜS § 241 lg 1 alusel, kuna esines vastuolu heade kommetega, sest hageja kohustamine korteriomandi keskküttesüsteemiga liitumise võimaldamiseks oli hageja kahjuks liialt ebasoodne ja hageja vara ja tervist ohtu seadev. Raua 29 keskküttesüsteem ei vastanud tehnosüsteemidele esitatavatele tehnilistele nõuete, oli tuleohtlik ja tagatud ei olnud keskküttesüsteemi kasutamise ohutus. Kohus leidis, et õiguse üldpõhimõtete vastane oli kohustada isikut sõlmima temale teadvalt kahjulikku lepingut. Nõuetele mittevastava ja amortiseerunud keskküttesüsteemiga liitumiseks kohustamisel oli tegemist hagejat ebamõistlikult kahjustava otsusega, võttes arvesse, et kostjal puudus üldkoosoleku otsuse kohaselt vastusoorituse kohustus. Kohus leidis, et päevakorrapunkti 6 sõnastuse võimalik muutmine selliselt, et protokoll kajastas hääletamisele pandud otsuse sisu vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 3.2.6.b ja KOS § 15 lõikele 2, ei olnud selline hea usu põhimõtte vastane muudatus, millest tuleneks päevakorrapunkti 6 õigusvastasus ja tühiseks tunnistamine. 20.10.2010 üldkoosoleku protokoll ei olnud MTÜS § 21 lõikega 6 vastuolus põhjusel, et üldkoosoleku protokolli ei lisatud hageja poolt antud selgitused, kuna liikmel oli õigus oma eriarvamusi ja seisukohti kirjalikult esitada ja tähtsust omavad asjaolud ei olnud seadusega ammendavalt määratletud. Protokolli sõnastuse muutmine (muudatuste kooskõlastamise asemel eraldamise kooskõlastamise märkimine protokolli) ei olnud tingimata õigusvastane, kuna üldkoosoleku protokoll ei ole stenogramm ning terminiga muutmine hõlmatakse näiteks nii küttesüsteemi laiendamist, vähendamist (eraldamine), ümberehitamist. Kohus jättis hageja nõude üldkoosoleku punkti 7 tühistamiseks rahuldamata, kuna päevakorrapunkt ei olnud vastuolus MTÜS § 201 lõikega 6 ja hageja viide KOS §-le 14 ei olnud asjakohane. Olukorras, kus hageja ei nõustunud korteriomandi võõrandamise nõudega, oli võimalik hageja korteriomandi sundvõõrandamise nõuet realiseerida vaid hagi esitamisega kohtule, kes hindab võõrandamisnõude aluseks olevaid asjaolusid. Päevakorrapunkt 7 ei piiranud eraldiseisvalt hageja õiguste teostamist. Samuti märkis kohus, et tegemist ei olnud KOS § 14 alusel sundvõõrandamise otsustamisega, kuna hagejale ei esitatud korteriühistu poolt KOS § 14 lg 1 kohast nõuet korteriomandi võõrandamiseks, vaid langetati otsus tingimuse kohta, mille saabumisel kutsub juhatus kokku uue erakorralise üldkoosoleku, mille päevakorda pannakse hageja korteri sundvõõrandamise otsustamine. Päevakorrapunkti 7 tingimus seati sõltuvusse päevakorrapunkti 6 raames vastu võetud otsusest, milleks oli hageja kohustamine küttesüsteemi tagasilülitamise võimaldamiseks. Päevakorrapunktis 7 ei olnud hagejale
eraldiseisvat kohustust üldkoosoleku poolt pandud ning tegemist oli kohtu hinnangul MTÜS § 201 lõike 6 kohase järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise otsustamisega. Kohus leidis, et kuna hagi rahuldati vaidlustatud 20.10.2010 üldkoosoleku otsuse nelja päevakorra punktist kahe suhtes, oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, mis vastas ka hagi rahuldamise ulatusele. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja palus tühistada kohtuotsus osaliselt osas, milles kohus jättis nõude rahuldamata üldkoosoleku punktide 5 ja 7 osas ning palus ja teha selles oas uue otsuse ja nõuded rahuldada. Samuti palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja esindajate kanda või alternatiivselt kostja kanda, vabastades hageja menetluskulude tasumisest. Maakohus rikkus TsMS § 5 lg 1 ja 2, kuna ei ole lähtunud otsuses poolte esitatud seisukohtadest. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja on rikkunud TsMS § 436 lg 2, kuna rajas otsuse väidetele, mis ei leidnud menetluses tõendamist. Päevakorra punkt 5 osas märkis hageja, et maakohtu seisukoht vaidlustatud üldkoosoleku päevakorra muutmisest oli ebaõige ja ei põhinenud tegelikel asjaoludel, mida tõendid kinnitavad. Kohus oleks pidanud selgitama, kas kostjapoolne väidetav päevakorda uue punkti lisamine oli seaduslik. Kohus oleks pidanud selgitama, kas kostja poolt päevakorra muutmiseks pidi tehtama selgesõnaline tahteavaldus. Päevakorra punkt 7 osas märgib hageja, et kohtu selline seisukoht, et päevakorra punktis 7 vastuvõetud otsus oli seatud sõltuvusse punkti 6 raames vastuvõetud otsusest, oli ebaõige. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja palus tühistada otsuse osas, millega kohus tuvastas 20.10.2010 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsuse punktis 6 vastu võetud otsuse tühisuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Kostja palub jätta maakohtus kantud menetluskulud 3⁄4 ulatuses hageja ja 1⁄4 ulatuses kostja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Maakohus ületas nõude piire ja rikkus sellega TsMS § 439. Kostja üldkoosoleku otsuse punkt 6 osas taotles hageja hagiavalduses otsuse kehtetuks tunnistamist või tühistamist, seega pidanuks maakohus hindama ainuüksi seda, kas käesolevas asjas on täidetud otsuse tühistamise alused, mitte aga asuma hindama asjaolusid, mida hageja ei palunud ning millele kostja ei saanud vastuväiteid esitada. Kohus asus seisukohale, et tuleb analüüsida, kas hageja kohustamine liituda küttesüsteemiga on vastuolus heade kommetega, millega on maakohus väljunud kostja üldkoosoleku otsuse punktis 6 vastuvõetud otsuse piiridest. Maakohus ei põhjendanud, miks jäi arvestamata asjaolu, et vastuvõetud otsuse poolt hääletasid kõik kostja liikmed, sh hageja, samuti, et peale otsuse vastuvõtmist ei esitatud otsusele vastuväidet. TsMS § 232 lg 1 rikkudes ei ole maakohus hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, mille tulemusena on maakohus jõudnud ekslikult järeldusele, et küttesüsteemiga liitumine seab ohtu hageja vara ja tervise. Maakohus rajas otsuse 2003 ja 2010 teostatud hoone ülevaatustele, jättes arvestamata asjaolu, et 2010 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet hageja valeväiteid uskudes kostjale ettekirjutuse, mis aga tühistati peale küttesüsteemi ülevaatust ja kostjalt selgituste saamist. Ettekirjutuse tühistamisega tunnistas Tallinna Linnaplaneerimise Amet Raua 29 elamu küttesüsteemi
sisuliselt ohutuks. Kuna otsus on välja antud peale 2003 ja 2010 hinnanguid, siis pidanuks maakohus jätma need tähelepanuta. Tulenevalt KOS § 1 lg-st 2 ja § 2 lg-st 2 kuulub küttesüsteem, millega liitumise vastuolu maakohus hindas, hagejale kuuluva korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu. Isegi siis, kui hoone ülevaatuse aktidest nähtuks mingeid küttesüsteemi puuduseid, tuleb käsitleda seda hageja hoolsuskohustuse rikkumisena, mitte aga kostja otsuse tühisuse alusena. Maakohtu otsus on vastuolus TsÜS § 138 lg 2 sätestatud põhimõttega. Arvestades, et keskküttesüsteemi tõrgeteta töö esimeseks eelduseks on selle terviklikkuse tagamine, tänu millele saab soe vesi küttesüsteemis tsirkuleerida, siis rikub maakohtu otsus teiste korteriomanike õigusi, kuna otsusega võetakse neilt ära võimalus küttesüsteemi sihipäraselt kasutada. Hagejapoolse küttesüsteemist eraldumise tõttu on Raua 29 hoones takistatud kahe küttepüstiku töö. Vastused apellatsioonkaebustele
6.Kirjalikes vastustes pooled vastaspoole kaebuse ei tunnista. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas tühiseks üldkoosoleku otsuse punkti 2. Selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus vaatas otsuse läbi ülejäänud osas, mille pooled on vaidlustanud. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusnormide rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus tühistas kostja üldkoosoleku otsuse punkti 6. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsuse tühistamiseks alust ja selles osas on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi üldkoosoleku otsuse punkt 6 tühistamiseks rahuldamata ja rahuldab kostja apellatsioonkaebuse. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Hagi rahuldamata jäetud osas jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi ning ei korda põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6, kuna nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hagejale kuulub isikliku omandiõiguse alusel alates märtsist 2010 Tallinnas, XXXX XX korteriomand nr XX. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 on hageja kostja liige, kellele on KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kohustuslikud. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. Nõustuda ei saa hageja apellatsioonkaebuse väitega, et koosoleku otsuse p 5 tuleb tühistada vastuolu tõttu seadusega põhjusel, et arutati päevakorravälist küsimust. Katuse ümberehitusprojekti tellimise otsustamine oli koosoleku päevakorra punktis 3 kirjas ja et sellekohane otsus võeti vastu punkti 5 raames, ei mõjuta vaidlustatud otsuse sisu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega ja
etteheidetega protokolli ebatäpsuste kohta. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokoll (lk 15-16) kajastas koosolekul toimunut ja oli kooskõlas MTÜS § 21 lg-ga 6. Nõustuda ei saa hageja apellatsioonkaebusega osas, milles hageja pidas ebaseaduslikuks kostja vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse punkti 7. Selle otsustusega ei pandud hagejale kohustusi ja vastuolu seadusega puudub ja nimetatud üldkoosoleku otsus ei rikkunud hageja õigusi, nagu on õigesti tuvastanud maakohus. Kuivõrd maakohus on esitatud nõuet põhjendanud TsMS § 442 lg 8 kohaselt piisavalt, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega ja ei korda tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 põhjendusi. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja ringkonnakohus teeb otsuse osalisel tühistamisel selles osas uue otsuse. KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt on korteriühistu eesmärgiks eelkõige korteriomandite esemeks olevate ehitiste mõtteliste osade ühine majandamine. Korteriühistu liikmel ei ole õigust takistada ühistul põhikirjaliste õiguste realiseerimist ja sätestatud kohustuste täitmist. Kostja oli pädev oma majandustegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks üldkoosolekul ülalnimetatud küsimusi arutama ja vastu võtma otsuseid ja esitama seaduslikke nõudeid hagejale. Korterelamute küttesüsteemiga seonduvat on Riigikohus käsitelnud mitmetes lahendites ja on selgitanud, et vastavalt KOS § 10 lg-le 1 ei saa korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada seadusega vastuolus ja kolmandate isikute õigustatud huve kahjustades. Hageja korteris asuv osa tsentraalsest küttesüsteemist on tarbijapaigaldisena korteriomandite omanike kaasomandis ning selle väljalülitamine või likvideerimine on kaasomanike nõusolekuta omavoliline. Hageja väited küttesüsteemi purunemisest ja avariiohtliku olukorra likvideerimisvajadusest ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ega saa olla õigustuseks hageja tegevusele, mis seisnes korteri küttesüsteemi väljalülitamises maja üldisest küttesüsteemist. Nimetatud hageja tegevus on vastuolus kostja põhikirja punktiga 3.2.5, mis sätestab keelu teha korterisiseseid ümberehitusi ja mõjutada küttesüsteemi toimimist (I kd, lk 89). Kuna kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, ei rikkunud maakohus selles osas menetlusnormi ja kostja väide hagi piiride ületamisest ei ole õige. Asja lõppelahendi suhtes ei omanud aga nimetatud väide tähtsust ja ringkonnakohus rahuldab kostja kaebuses toodud taotluse ning tühistab maakohtu otsuse kostja poolt vaidlustatud osas. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja hageja kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.