Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 568 808 euro ulatuses ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 04.03.2015 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda ettemaksuna XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot hiljemalt 11.03.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat tasutud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu teinud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 26.02.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 397 euro ulatuses välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri kasuks. Ülejäänud ulatuses palub ajutine haldur ajutise pankrotihalduri tasu ning kulutused välja mõista XXXOÜ-lt ja juhatuse liikmelt XXX solidaarselt Kodukontor AT OÜ kasuks. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Võlgniku juhatuse liige XXX on 04.03.2015 toimunud kohtuistungil teatanud, et nõustub ajutise halduri seisukohtade ning taotlusega ajutise halduri töötasu ja kulutuste arvestusega ning ta kohustub tasuma ajutisele haldurile kohtu poolt määratud töötasu solidaarselt võlgnikuga. XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4, TsMS § 146 lg 1 p 2 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) välja riigi vahenditest ning ajutise halduri tasu summas 503 eurot mõistab kohus välja XXXOÜ-lt ja juhatuse liikmelt XXX solidaarselt Kodukontor AT OÜ kasuks. Täiendavalt märgib kohus, et 10.03.2015 esitas võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet avalduse, milles palus pankrotimenetluse raugemise korral edasi lükata võlgniku äriregistrist kustutamine 3 kuu võrra alates pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Maksuja Tolliamet põhjendas avaldust asjaoluga, et äriregistrist kustutamise korral kaotab äriühing õigusvõime ning see välistab maksuotsuse tegemise. Maksu- ja Tolliamet on avalduse kohaselt alustanud menetluse seoses võlgniku maksuvõlgnevuse ning selle eest vastutavate isikute väljaselgitamisega. Kuivõrd vastutusotsuse sissenõudmise eelduseks on see, et see oleks koostatud ajal, mil äriühing omab õigusvõimet, siis taotleb Maksu- ja Tolliamet võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamist kuni 3 kuuni. Ajutine haldur on kohtule 13.03.2015 teatanud, et tal pole taotlusele vastuväiteid. Kohus leiab, et vastav taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.