2-14-60364/27 - Võlaõigus - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja nõue ja põhjendused OÜ Mootorvedu (hageja) esitas kohtusse hagi Tauno Kõomägi (kostja 1) ja Veiko Rauniste (kostja 2) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on OÜ Autoveski osanikud ja juhatuse liikmed alates selle asutamisest Tauno Kõomägi, Veiko Rauniste, A.K. ja T.T.. OÜ-le Autoveski kuulus kinnistu aadressil XXXX ja kinnistusregistri osa number on XXXX. 15.08.2012 avas Veiko Rauniste OÜ-le Autoveski arveldusarve nr XXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Lisaks väljastas Nordea Bank Plc Eesti filiaal kummalegi kostjale osaühingu nimel ühe deebetkaardi. 28.08.2012 sõlmis Veiko Rauniste OÜ Autoveski nimel lepingu, millega võõrandas kinnistu OÜ-le Gravente. Lepingu kohaselt kohustus OÜ Gravente tasuma kinnistu eest arveldusarvele 75 200 eurot ning 4 800 eurot vahendustasuna OÜ Kinnisvaraekspert arveldusarvele. Kinnistu võõrandamiseks ning selle tingimusteks puudus osanike kokkulepe. 29.08.2012 tasus OÜ Gravente on Autoveski arveldusarvele 75 200 eurot. Perioodil 30.08.2012 kuni 04.09.2012 võtsid kostjad osade kaupa arveldusarvelt välja 75 025 eurot, teenustasudena läks maha täiendavalt 180 eurot, seega kahju kokku 75 205 eurot. Juhatuse liige A. K. on kinnitanud, et raha ei ole jõudnud OÜ Autoveski kassasse, seega on kostjad raha omastanud. Lisaks ei ole kostjad tegutsenud kinnistut võõrandades hoolsalt. Maaklerile makstud tasu suuruseks on 4 800 eurot, mis moodustab 6% Kinnistu müügihinnast. Maaklerilepingute puhul on antud hinnaga kinnistute puhul tavapäraseks tasuks 2-3% müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Sellest nähtuvalt oleks korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev juhatuse liige mitte maksnud maaklerile rohkem kui (80 000 eurot x 3% x 1,2 =) 2 880 eurot ehk 1 920 eurot vähem. Seega on kostjad tekitanud OÜ-le Autoveski kahju kokku 77 125 euro ulatuses. 08.12.2008 sõlmis OÜ Autoveski lepingu K&P Product OÜ-ga, registrikood 11475203, mille kohaselt OÜ Autoveski loovutas K&P Product OÜ-le kõik enda olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded OÜ Autoveski juhatuse liikmete, s.h kostjate, vastu. 2014. aastal sõlmis K&P Product OÜ lepingu OÜ-ga Mootorvedu, millega K&P Product OÜ loovutas enda nõuded osaühingu juhatuse liikmete vastu edasi hagejale.

TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama, et talle on tekkinud kahju. Hageja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, milles seisneb kostjate poolt OÜ-le Autoveski tekitatud kahju. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kinnisasja (asukohaga XXXX) müügihinnast saadud ja seejärel pangaarvelt välja võetud 75 025 eurot oleks käsitletav osaühingule tekkinud kahjuna. Kohtule on esitatud OÜ Mootorvedu juhatuse liikme A.K. kirjalik kinnitus selle kohta, et kostjate poolt OÜ Autoveski pangaarvelt välja võetud 75 025 eurot ei ole jõudnud osaühingu kassasse (tlk 72). Kohus jätab nimetatud kinnituse tähelepanuta, kuna hageja esindaja on kohtule kinnitanud, et OÜ Autoveski kassa asukoht ei olnud kindlaks määratud (tlk 144). Hageja ei ole ka juhatuse liikmete vahelist väidetavat kokkulepet, et raha tulnuks hoida osaühingu kontol (tlk 144), kohtule tõendanud. ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 tulenevalt olid kostjad OÜ Autoveski juhatuse liikmetena õigustatud võtma vastu otsuseid, mis puudutasid OÜ Autoveski juhtimist ja igapäevast majandustegevust. Seega olukorras, kus OÜ Autoveski kassa asukoht ei olnud kindlaks määratud ning kinnistu müügist saadud summade hoiustamise või paigutamise osas juhatuse liikmete vaheline kokkulepe puudus, võisid juhatuse liikmed hoida raha ka enda käes. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostjad oleks juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud või määratud kassa asukoht või lepitud kokku, kuidas peavad juhatuse liikmed osaühingu rahalisi vahendeid paigutama. Kontolt raha väljavõtmisega kaasnevad tavapäraselt teenustasud. Kohtule ei ole tõendatud, et teenustasud olid ebamõistlikus või ebatavalises suuruses. Samuti ei ole tõendatud, et raha oleks tulnud või oleks saanud arveldusarvelt välja võtta viisil, millega ei kaasne teenustasusid. Seetõttu ei saa ka teenustasusid summas 180 eurot praegusel juhul arvestada osaühingule tekkinud kahju hulka. Hageja väited kinnisvaramaaklerile makstava ebamõistlikult suure vahendustasu kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

4.3.Kohus nõustub kostjate väitega, mille kohaselt puudub praegusel hetkel hagejal õigus nõude maksmapanekuks. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. TsÜS § 31 lg 3 kohaselt nähakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-11 p-st 17 tuleneb, et kuna osanikuga õigusvaidluse pidamise otsustamine on äriseadustikuga antud osanike pädevusse, ei ole juhatuse pädevuses otsustada osanikuga õigusvaidluse pidamise ja selles vaidluses esindaja määramise üle. Kohtu hinnangul kohaldub viidatud Riigikohtu lahendis toodud seisukoht ka osaühingu ja juhatuse liikme vahelisele õigusvaidlusele. Eelnevast järeldub, et kui OÜ Autoveski oleks otsustanud ise kostjate vastu kahjuhüvitamise nõude kohtus maksma panna, oleks selleks vajalik olnud osanike otsus ning A.K. juhatuse liikmena ei oleks saanud osaühingu nimel õigusvaidluse alustamise üle ise otsustada. ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei oleks võinud kostjad endaga õigusvaidluse pidamise küsimuses hääletada. Seega oleks OÜ-l Autoveski kostjatega õigusvaidluse pidamiseks vajalik olnud OÜ Autoveski kahel ülejäänud osanikul A.K. ja T.T. nimetatud küsimuses hääletada kas osanike koosolekul või elektrooniliselt ja selle hääletamise tulemusena võtta vastu otsus kostjatega õigusvaidluse alustamise kohta. 19.02.2015 istungil tegi kohus hagejale ettepaneku tõendi esitamiseks, et vastav osanike otsus on vastu võetud. Hageja sellist tõendit esitada ei soovinud (tlk 142 pöördel). Kohtule ei ole esitatud andmeid ka selle kohta, et T.T. oleks kostjatega õigusvaidluse pidamise selgelt ja vormikohaselt heaks kiitnud. ÄS § 168 lg 1 p 10 piirangu eesmärgiks on välistada üksnes mõnede juhatuse liikmete erimeelsustest ja omavahelistest vastuoludest tingitud nõuete esitamine osaühingu nimel. Kui iga

esindusõiguslik juhatuse liige võiks esitada omaalgatuslikult ilma osanike otsuseta teise juhatuse liikme vastu osaühingu nimel nõude, tooks sellise õiguse kuritarvitamine kaasa osaühingu jaoks mitmeid kahjulikke tagajärgi. Nõude rahuldamata jätmise korral peaks osaühing TsMS § 162 lg 1 alusel kandma nii enda kui ka selle juhatuse liikme, kelle vastu hagi esitati, menetluskulud. Samuti oleks õigusvaidluste tõttu häiritud osaühingu igapäevane toimimine, majandustegevus ja juhtimine. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul ÄS § 168 lg 1 p 10 eesmärgiks võimaldada osaühingu nimel juhatuse liikmega õigusvaidlust algatada üksnes siis, kui see vastab tõepoolest osanike enamuse hinnangul osaühingu huvidele. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et loovutamise teel omandatud nõude maksmapanekul kolmanda isiku poolt ÄS § 168 lg 1 p 10 tulenev piirang ei kehti. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt ei piisaks osaühingul endal juhatuse liikme vastu kohtus nõude maksmapanemiseks ainult ühe või mõne juhatuse liikme otsusest kohtusse pöörduda, vaid oleks vaja osanike otsust õigusvaidluse algatamiseks. Üks juhatuse liige ei saaks ilma osanike otsuseta ise osaühingu nimel kohtus teise juhatuse liikme vastu osaühingu nõuet maksma panna. Ei osaühing ega juhatuse liige ei saa loovutamise teel kolmandale isikule üle anda pädevust, mida neil endal ei ole, s.t pädevust otsustada ilma osanike otsuseta juhatuse liikmega õigusvaidluse algatamise üle. Kui võimaldada nõude loovutuse teel saanud isikul algatada nõude sissenõudmiseks juhatuse liikmega õigusvaidlus ilma osanike otsuseta, jätaks see kaitseta osaühingu huvid. Nii oleks juhatuse liikmetel võimalik kolmandate isikute kaudu algatada osaühingu nimel ja osaühingu arvel õigusvaidlusi omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ühe nõude loovutamisel ei ole tegemist osaühingu osanike organipädevuse üleandmisega. Praegusel juhul tuleb osanike pädevus otsustada osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse algatamise üle ÄS § 168 lg 1 p-st 10. Seadus ei näe ette võimalust, et mõni teine isik või organ võtaks sellise otsustuse vastu osanike asemel, seega on tegemist osanike ainupädevusse kuuluva küsimusega. Kui mõni muu isik või organ võtab vastu otsustuse juriidilise isiku organi (antud juhul osanike) ainupädevusse kuuluvas küsimuses, on tegu vähemalt osalise organipädevuse üleandmisega TsÜS § 31 lg 3 mõttes. Kui otsuse, kas osaühingu juhatuse liikme vastu nõuet kohtus maksma panna või mitte, võiks osaühingu osanike asemel võtta vastu mõni muu isik, oleks tegemist osaühingu osanike kui organi pädevuse üleandmisega, mis on TsÜS § 31 lg 3 teise lause järgi keelatud. Eeltoodu ei välista ilmtingimata võimalust osaühingu nõudeid oma juhatuse liikmete vastu kolmandatele isikutele loovutada. Sellisel juhul peaks aga loovutuse üle otsustama osanikud või peaksid osanikud loovutuse tagantjärele heaks kiitma ja andma nõude omandanud isikule loa nõuet kohtus maksma panna. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole OÜ-le Autoveski kahju tekkimist tõendanud ega saa OÜ Autoveski nõuet kostjate vastu kohtus maksma panna, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas nõude loovutus OÜ-lt Autoveski OÜ-le K&P Product OÜ ning edasiloovutus OÜ-le Mootorvedu on kehtivad.

4.4.1.Kostja 1 T. Kõomägi menetluskulud on avalduse kohaselt on kostja 1 esindaja osutanud kostjale 1 õigusabi kokku 11,28 tunni ulatuses hinnaga 130 eurot/tund + käibemaks Kohtule esitatud nimekirja kohaselt on kostja 1 esindaja teinud kostja 1 esindamisel järgmisi toiminguid: a) Kliendiga kohtumine hagiavalduse asjaolude väljaselgitamiseks - 1 t b) Tsiviilasjas hagiavalduse ja selle lisade, hagi tagamise avalduse ja sellega seonduva õiguslik analüüs - 2 töötundi c) Kostja 1 vastuse koostamine hagile - 4 t 15 min d) Hageja vastuse kostjate vastusele analüüs - 30 min e) Tsiviilasjas 2-14-60364 kliendiga kohtumine 17.02 - 30 min f) Kohtuistungi ettevalmistamine 18.02 ja 19.02 - kokku 1 t g) Toimikuga tutvumine 18.02. - 20 min (0,33 h) h) Kohtuistungil osalemine 1,7 h (1 h ja 42 min). Kohtu hinnangul on kostja 1 esindajakulud osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Osaliselt on esindajakulud aga ülepaisutatud. Kohus ei pea täielikult põhjendatuks kostja 1 esindaja hagiavalduse vastuse (tlk 130-133) koostamisele kulunud ajakulu. Kohus leiab, et vastuse sisu ja mahtu, ning analüüsitud õiguslike küsimuste arvu ja keerukust arvestades on kohtu hinnangul vastuse koostamiseks põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Samuti ei pea kohus täielikult põhjendatuks ajakulu nõupidamistele kliendiga (kokku 1,5 tundi). Hageja 09.02.2015 seisukohast ei nähtunud uusi asjaolusid ja õiguslikke väiteid määras, mis tinginuks vajaduse täiendava nõupidamise järele. Seega peab kohus põhjendatuks kliendiga nõupidamistele ajakulu kokku 1 tund. Muus osas peab kohus kostja 1 taotlusi põhjendatuks. Kokku on kohtu hinnangul kostja 1 esindaja põhjendatud ajakulu 10,03 tundi (1 + 2+ 3,5 + 0,5 + 1 + 0,33 + 1,7 = 10,03). Kohus nõustub hageja vastuväitega kostja 1 esindaja tunnitasu suuruse osas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-13 p 14 kohaselt on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul ei ole välistatud õigusabikulude hüvitamisel kõrgemas määras tunnitasu väljamõistmine, kuid sellisel juhul peaks seda õigustama kohtuasjas lahendatavate õigusküsimuste ebatavalisus ja eriline keerukus. Praegusel juhul ei ole kostja 1 esindaja toonud esile asjaolusid, mis õigustaks Riigikohtu lahendis viidatud tunnitasust suurema tunnitasu väljamõistmist. Seetõttu peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja 1 esindaja tunnitasu suuruseks 120 eurot + käibemaks. Kuna kostja esindaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb hagejalt kostja 1 menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega kuulub hagejalt kostja 1 kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele 1203,60 eurot (10,03 x 120 = 1203,60), summale lisandub käibemaks 20% summas 240,72 (1203,60 x 0,2 = 240,72) eurot, kokku 1444,32 eurot (1203,60 + 240,72 = 1444,32).

Kohtule esitatud nimekirja kohaselt on kostja 2 esindaja teinud kostja 2 esindamisel järgmisi toiminguid: a) 11.12.2014 Materjalide analüüs - 0,75h b) 12.12.2014 Nõupidamine kliendiga - 1h c) 15.12.2014 Hagiavalduse vastuse koostamine - 5,2h d) 10.02.2015 Hageja seisukohtadega tutvumine - 0,5h e) 17.02.2015 Nõupidamine kliendiga - 1h f) 18.02.2015 Kohtuistungi ettevalmistamine - 0,5h g) 19.02.2015 Kohtuistung - 1,7 h (1 h ja 42 min) Kohtu hinnangul on kostja 2 esindajakulud osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Osaliselt on esindajakulud aga ülepaisutatud. Kohus ei pea täielikult põhjendatuks kostja 2 esindaja hagiavalduse vastuse (tlk 118-122) koostamisele kulunud ajakulu. Vastuses on üks viide Riigikohtu lahendile ning vastusele lisatud tõendid on kergesti kättesaadavad avalikest registritest. Kohus leiab, et vastuse sisu ja mahtu ning analüüsitud õiguslike küsimuste arvu ja keerukust arvestades on kohtu hinnangul vastuse koostamiseks põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Samuti ei pea kohus täielikult põhjendatuks ajakulu nõupidamistele kliendiga (kokku 2 tundi). Hageja 09.02.2015 seisukohast ei nähtunud uusi asjaolusid ega õiguslikke väiteid määras, mis tinginuks vajaduse täiendava nõupidamise järele. Seega peab kohus põhjendatuks kliendiga nõupidamistele ajakulu 1 tund. Muus osas peab kohus kostja 2 taotlusi põhjendatuks. Kokku on kohtu hinnangul kostja 2 esindaja põhjendatud ajakulu 7,95 tundi (0,75 + 1 + 3,5 + 0,5 +0,5 + 1,7 = 7,95) Kohus nõustub hageja vastuväitega kostja 2 esindaja tunnitasu suuruse osas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-13 p 14 kohaselt on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul ei ole välistatud õigusabikulude hüvitamisel kõrgemas määras tunnitasu väljamõistmine, kuid sellisel juhul peaks seda õigustama kohtuasjas lahendatavate õigusküsimuste ebatavalisus ja eriline keerukus. Praegusel juhul ei ole kostja 2 esindaja toonud esile asjaolusid, mis õigustaks Riigikohtu lahendis viidatud tunnitasust suurema tunnitasu väljamõistmist. Seetõttu peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja 2 esindaja tunnitasu suuruseks 120 eurot + käibemaks. Kuna kostja esindaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb hagejalt kostja 2 menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega kuulub hagejalt kostja 2 kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele 954 eurot (7,95 x 120 = 954), summale lisandub käibemaks 20% summas 190,80 (954 x 0,2 = 190,80) eurot, kokku 1144,80 eurot (954 + 190,80 = 1144,80). Kostja 2 palus kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub nimetatud taotlus rahuldamisele