Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitatud arved nr 73 ja nr 74 ja nende osalist tasumist tõendavad maksekorraldused (lk 43-47), kuna need on juba toimikus hageja XXXOÜ poolt koos hagiavaldusega esitatuna (lk 6-10).

Arve nr 73 osas on kostja pretensiooni aluseks asjaolu, et kostja ja tema kliendid, kes teenust kasutasid ei olnud rahul teenuse kvaliteediga. Teenuse puudujääkidest Tallinn-Vilnius-Tallinn marsruudil teavitas kostja hagejat kohaselt, st bussireisi vältel giidi vahendusel ning hiljem arve esitamisel. Teenuse osutamise ajaks oli buss määrdunud ja koristamata (prügikastid täis, tualett puhastamata, mõned istmed määrdunud, buss väljast must), mitmete istmete turvavööd katki ja kasutamiskõlbmatud; kahtlusi tekitas bussi tehniline nõuetepärasus - mürises giidi ja reisijate sõnul väga kõvasti, sõitis lubatud kiirusest aeglasemalt, mistõttu oli ajakavast mitmeid mahajäämisi. Nende asjaolude tõttu tasus kostja arve nr 73 osaliselt ja vaidlustas sellest ülejäänud osa. Arve nr 74 osas on kostja pretensiooni aluseks asjaolu, et kostja (ilmselt õige hageja) nõudis pakutud teenuse eest põhjendamatult kõrget hinda. Marsruudil Tallinn-Jäneda-Tartu-Tallinn oli bussitransporditeenuse kasutamise hinnaks arve järgi 540 eurot. Enne teenuse kasutamist leppisid pooled küll kokku bussi kasutamise ajas ja kohas, kuid hinna osas hageja kostjale pakkumist ei esitanud. Ka puudub hagejal hinnakiri tema poolt pakutavate teenuste osas. Poolte vahel koostöölepingut, millest hindade osas lähtuda, sõlmitud ei ole. Nende asjaolude alusel lähtus kostja turul kehtivatest hindadest sarnase teenuse eest ning hageja enda poolt eelnevalt kostjale sarnase teenuse osutamisel kehtestatud hindadest. Sellest lähtuvalt tasus kostja arve nr 74 osaliselt ja vaidlustas arvest ülejäänud osa. Kostja poolte vahelise suhte kvalifikatsiooni kohta seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus võttis hagi menetlusse 24.10.2014 määrusega ning määras 17.12.2014 määrusega asja lahendamiseks lihtmenetlusse. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ja tõenditega ning kuulanud ära hageja kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse saatis kohus kostja lepingulisele esindajale etoimiku kaudu esindaja poolt teatatud e-posti aadressile, 27.02.2015 saatis kohus kostjale meeldetuletuse istungi toimumise kohta 03.03.2015. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Kuna kutse ja meeldetuletus olid saadetud e-posti aadressile, mille kostja hagile esitatud vastuses teatas oma e-posti aadressina, on kutse ja meeldetuletus kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatud. Vaidlus puudub selles, et kostja tellis hagejalt bussireisid Tallinn-Vilnius-Tallinn ja TallinnJäneda-Tartu-Tallinn, mille eest hageja väljastas kostjale arved nr 73 ja nr 74 ning arved kostja tasus osaliselt. Hageja seisukoha järgi oli poolte vahel töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale osutama reisijateveoteenust. Kostja ei ole oma seisukohta poolte vahelise õigussuhte kvalifikatsiooni kohta esitanud. Kohtu arvates oli poolte vahel tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg 1 sätestatud reisijaveolepinguga. Tegemist oli isikute veoga transpordivahendiga. Vedu teostas hageja oma transpordivahendiga kostja eest. Arvestades, et VÕS § 824 lg 2 kohaselt kohaldatakse reisijaveolepingule töövõtulepingu kohta sätestatut, kui VÕS 2.jaost ei tulene teisiti, ei ole hageja osundus töövõtulepingule väär kuigi tegemist ei ole töövõtulepinguga. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevusena 890 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 87,28 euro väljamõistmist ning edasise viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja väitel tasus ta arved osaliselt, sest ühel juhul (Tallinn-Vilnius-Tallinn) kostja ja tema kliendid, kes teenust kasutasid, ei olnud rahul teenuse kvaliteediga. Teenuse puudujääkidest Tallinn-Vilnius-Tallinn marsruudil teavitas kostja hagejat kohaselt, st bussireisi vältel giidi

vahendusel ning hiljem arve esitamisel. Teenuse osutamise ajaks oli buss määrdunud ja koristamata (prügikastid täis, tualett puhastamata, mõned istmed määrdunud, buss väljast must), mitmete istmete turvavööd katki ja kasutamiskõlbmatud; kahtlusi tekitas bussi tehniline nõuetepärasus - mürises giidi ja reisijate sõnul väga kõvasti, sõitis lubatud kiirusest aeglasemalt, mistõttu oli ajakavast mitmeid mahajäämisi. Nende asjaolude tõttu tasus kostja arve nr 73 osaliselt ja vaidlustas sellest ülejäänud osa. Teisel juhul (Tallinn-Jäneda-Tartu-Tallinn) aga nõudis hageja pakutud teenuse eest põhjendamatult kõrget hinda. Kumbagi vastuväidet (teenuse nõuetele mittevastava kvaliteedi ega liialt kõrge hinna osas) ei ole kostja tõendanud. Kostja väited hagejale pretensioonide esitamise kohta teenuse kvaliteedi osas on paljasõnalised. Kuna reisijaveolepingu puhul kohalduvad töövõtulepingu sätted, pidanuks kostja VÕS § 644 lg 1 kohaselt hagejale teatama veose lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta veose lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nagu eelmärgitud kostja seda ei teinud, vähemalt ei ole ta sellise teatamise toimumist tõendanud. Seega tulenevalt VÕS § 644 lg 3 ei või kostja tellijana veose lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Asjas esitatud tõenditega seonduvalt märgib kohus, et hageja poolt esitatud vaidlusalused arved nr 73 (lk 6) ja nr 74 (lk 9) ning maksekorraldused (lk 7, 8, 10), mis tõendavad kostja poolt arvete osalist tasumist ei tõenda iseenesest ühtegi tõendamisele kuuluvat asjaolu. Asjaolu, et kostja ei ole arveid täies mahus tasunud, on tõendatud kostja vastuväidetega põhjuste kohta, mille tõttu ta kumbagi arvet esitatud ulatuses ei tasunud. Arvete saatmist hageja poolt kostjale tõendab hageja 26.09.2014 e-kiri (lk 11), arvete saamist ei ole kostja ka vaidlustanud. Kostja esitas koos vastusega hagile tõendid, mis olid lisatud hagiavaldusele: arved nr 73 ja nr 74 ja maksekorraldused nende arvete osalise tasumise kohta. Kuigi kostja vaidleb hagile vastu, ei esitanud ta oma vastuväidete tõendamiseks koos vastusega ühtegi tõendit. 26.01.2015 menetlusdokumendis esitas kostja „lisateavet“ – esitades tõendina Hispaania firma pretensioonist väljavõtte ja põhjendused kostja esitatud arve tasumata jätmise kohta. Kostja menetlusdokumendis märgitu kohaselt on kostja otsene kahju 21 931 eurot. Olulisim põhjus on hageja mittekorras autobuss või vähemalt on selle osa kolmandik saadud kahjust. Seega peab kostja tasu vähendamist teenuse eest hagejale igati põhjendatuks, sest kostja kahju on oluliselt suurem. Kostja menetlusdokumendile lisatud dokumendis viidatud Hispaania firma pretensioonist väljavõte kujutab endast ilmselt nn pretensiooni tõlget (lk 56). Originaaldokumenti kostja ei esitanud, tõlke tegija ei ole tuvastatav, tõlke õigsus on kinnitamata. Nimetatu tõttu ei ole tegemist TsMS nõuetele vastava tõendiga ja kohus jätab selle tähelepanuta; eelkõige põhjusel, et esitatud ei ole originaaldokumenti. Isegi kui nn pretensiooni tõlget tõendina hinnata, ei anna see mingit teavet, mis võiks olla aluseks kostja arvete tasumisest keeldumisele; seda ei ole võimalik seostada hagi aluseks olevate asjaoludega ja neile esitatud kostja vastuväidetega.

Kohus tuvastas eespool, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tasuda osutatud veoteenuse eest hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist ning veosetasu ja viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 890 eurot, seisuga 29.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 87,28 eurot ning alates 30.09.2014 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (890 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni. Hagihind on TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 1049,82 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 200 eurot. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus märkis 17.12.2014 lihtmenetluse määramise määruses, et kohus näeb menetluskulude suuruse ette menetlust lõpetavas kohtulahendis ning et menetluskulude nimekiri tuleb kohtule esitada 20 päeva jooksul. Hageja esitas menetluskulude kohta 12.09.2014 arve (lk 16), millest nähtub hageja menetluskulu: riigilõiv 200 eurot ja esindamise ettemaks 498,33 eurot. Arve kohaselt on hageja nimetatud kulude summale (698,33 eurot9 lisanud käibemaksu, koos käibemaksuga on arve summa 798 eurot. Spetsifikatsiooni (lk 17) järgi osutas esindaja teenust kokku 4 h ulatuses, millest 1 h kulus kliendiga suhtlemisele ja probleemist ülevaate saamisele, 0,5 h materjaliga tutvumisele, 1 h tõendite ja vastuväidete analüüsile, 0,5 h täiendavate andmete kogumisele ja 1 h hagiavalduse koostamisele. Hinnaks on spetsifikatsioonis märgitud 498,33 eurot+käibemaks. Seega on 4 tundi kulunud hagiavalduse koostamise ettevalmistamisele ja koostamisele. Seoses kohtuistungiga esitas hageja täiendava avalduse (lk 74-79) menetluskulude kohta. Kohtuistungi ettevalmistamiseks kulus esitatu alusel 30 minutit ja istungist osavõtmisele 30 minutit, millega seoses kandis hageja kulutusi 100 euro+käibemaks suuruses. Kohtu arvates on hageja poolt kulutatud aeg ja tasu suurus põhjendatud ja vajalik. Esitatud spetsifikatsioonist ja arvetest nähtub üheselt, et kõik märgitud kulud on katud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja hageja menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Kuivõrd hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus ei sisalda TsMS § 174 lõikes 10 sätestatud kinnitust käibemaksu hüvitamiseks, määrab kohus hageja menetluskulude suuruse kindlaks käibemaksuta ning mõistab menetluskulud kostjalt välja käibemaksuta. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 798,33 euro suuruses, sh riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 598,33 eurot. Lisaks selgitab kohus, et riigilõivule käibemaksu lisamine ei ole õige. Toimiku korrastamiseks võtab kohus toimikust välja kostja poolt koos vastusega esitatud arved nr 73 ja nr 74 ja nende osalist tasumist tõendavad maksekorraldused (lk 43-47), kuna need on juba toimikus hageja poolt koos hagiavaldusega esitatuna (lk 6-10). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.