Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11.märtsil 2015.a., Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-14-21307 osaühing XXX hagi XxxOÜ vastu kahjuhüvitise 33 650,95 euro ja viivise nõudes 39 889,83 eurot
nende Hageja: osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX; epost: XXX); Hageja lepingulised esindajad advokaadid Kristjan Tamm ja Kaija Riismaa (Advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]; [email protected]); Kostja: XxxOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; e- post:
2.Välja mõista XxxOÜ-lt osaühing XXX kasuks kahjuhüvitis summas 33 650,95 eurot.
3.Välja mõista XxxOÜ-lt osaühing XXX kasuks viivis määras 0,05 % päevas summalt 33 650,95 eurot alates 04.06.2014.a. kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
5.Määrata kindlaks ja mõista välja XxxOÜ-lt osaühing XXX kasuks menetluskulu kokku summas 4 738 eurot.
6.Jätta rahuldamata osaühing XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 2 107,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.osaühing XXX esitas 04.06.2014.a. kohtule hagi XxxOÜ vastu kahjuhüvitise 33 650,95 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr xxx Xxxasukohaga Xxx(edaspidi: hoone), Tallinn, B korpuse fassaaditööde teostamiseks. Lepingu lisa 1 punkti 2 kohaselt oli hoone fassaadile hageja töö teostamiseks vajalike tellingute (koos kattevõrkudega/fassaadikiledega), tellinguvintside ja tõsteliftide paigaldamine kostja kohustuseks. Sama punkti järgi kohustus kostja tagama tööde teostamiseks fassaadi kilealuste pindade kütmise elektri- või diiselkütte puhuritega. Pooled olid lepingu p-s 3.1 tööde teostamise algusajaks leppinud kokku 18.11.2013.a. ning tööde lõpptähtajaks 30.05.2014.a. Kokkulepitud tööde maksumuseks oli lepingu järgi 115 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja peatas 2013. aasta detsembri alguses hageja töö teostamise objektil, tuues tööde peatamise aluseks ebasoodsad ilmastikutingimused ning asjaolu, et kostja poolt fassaadile paigaldatud tellingud, mida plaaniti katta tellingukiledega, ning tellingute seinakinnistused ei pea hooti esinevale tugevale tuulele vastu, mistõttu ei saa kostja tellinguid tellingukiledega katta ning ei suuda seetõttu hagejale tagada lepingu täitmiseks nõuetekohast aluspinna- ja õhutemperatuuri. 06.12.2013.a. teavitas hageja kostjat kirja teel lepingu peatamise hetkeks tehtud töödest ning üle antud materjalidest. Kostja seadis tööde jätkamise eelduseks selle, et hageja peab olema nõus vähendama lepingus juba kokkulepitud tööde hinda. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja ehitusdirektor Xxxtegi 03.04.2014.a. hagejale e-maili teel ettepaneku lõpetada leping poolte kokkuleppel. 07.05.2014.a. edastas hageja kostjale lepingu erakorralise lõpetamise hoiatuse. Kuna kostja hageja lepingu lõpetamise hoiatusele ei reageerinud, edastas hageja 15.05.2014.a. kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, tuginedes lepingu rikkumisele VÕS 652 lg 2 mõttes ning esitas kahju hüvitamise nõude. Kostja vastas hageja kirjalikele pöördumistele esmakordselt 29.05.2014.a. ehk pärast hageja määratud tähtaega, andes hagejale teada, et käsitleb hageja poolt 06.12.2013.a. edastatud kirja lepingus kokkulepitud tähtaegade muutmise ettepanekuna ning 25.03.2013.a. ja 28.03.2014.a. edastatud e- kirjasid kui hageja katseid vabaneda lepingus kokkulepitud vastutusest ja panna ilmastiku oludest tingitud viivitusi kostja vastutusalasse. Kostja esitas hagejale ka lepingu täitmise nõude asuda lepinguga võetud kohustusi täitma järgmisel päeval ehk 30.05.2014.a. 30.05.2014.a. käis hageja esindaja aadressil Xxx asuval ehitusplatsil, et selgitada välja, kas tööfront on loodud ja kas on võimalik töid jätkata. Ehitusplatsil selgus, et kostja on vahepealsel ajal lasknud enamuse hageja lepingulistest töödest teostada kolmandal isikul.
2.Lepingu punkti 2.1 järgi oli lepingu kogumaksumuseks 115 397 eurot. Hagejal on käesolevaks ajahetkeks kokkulepitud tasust seni saamata 75 886,2 eurot. Hageja hoiab lepingu ülesütlemisega seoses kokku järgmiseid kulud: tarnimata jäävad materjalid (9081,75 eurot), palgafond (36 304,8 eurot), ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud (620 eurot) ning garantiikirja kulu garantiiaegseks tagatiseks (970 eurot). Arvestades nimetatud summad maha seni maksmata tasust, ilmneb, et hagejal jääb lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu saamata 28 909,65 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses lepingu lõppemisega on hagejal õigus nõuda ka kostjale deponeeritud ehitusaegse tagatise tagastamist summas 4 741,3 eurot koos käibemaksuga. Seega on hageja nõude suuruseks, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab 33 650,95 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist määras 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni arvutatuna summast 33 650,95 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 850 eurot, hagi tagamise riigilõivu kokku summas
150 eurot ja õigusabikulu summas 5 845,50 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Lepingu võimaliku lõpetamise ja muutmise korra leppisid pooled kokku lepingu punktides 11.1 – 11.8. Lepingu punkti 11.3 kohaselt võib töövõtja lepingu üles öelda üksnes juhul, kui kuulutatakse välja tellija pankrot või kui tellija viivitab alusetult lepingu hinna väljamaksmisega rohkem kui 30 päeva. Hageja ei ole 15.05.2014.a. ülesütlemise avalduses kummalegi lepingus kokkulepitud alusele tuginenud. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et hageja 15.05.2014.a. ülesütlemise avaldus on tühine ning leping on endiselt jõus. Kuna hageja 15.05.2014.a. lepingu ülesütlemise avaldus on tühine ja leping on jõus, on hageja nõue VÕS § 652 lg 3 alusel alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuid isegi juhul, kui lepingu ülesütlemine oleks kehtiv (millega kostja ei nõustu), on hageja nõue alusetu, kuna hagejal väidetavalt tekkinud kahju on tõendamata. Asjas on tõendatud, et hageja täitis Lepingust 39 510,80 eurot ning lepingu kogumaksumus oli 115 397 eurot, mistõttu täitmata on 115 397 - 39 510,80 = 75 886,20 eurot. Arvestades hageja 2013. majandusaasta tegevuse kasumlikkust, oleks hageja teeninud töödelt maksumusega 75 886,20 eurot kasumit maksimaalselt 75 886,20 x 6,47 % = 4 909,83 eurot. Kostja hinnagul ei ole hageja käitunud heas usus. Kuna leping on jätkuvalt jõus ning hageja ei ole töid lõpetanud ega lõppakti alusel kostjale üle andnud, ei ole tagatissumma tagastamise nõue 4 741,30 eurot muutunud sissenõutavaks ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Nõude puudumisel ei ole võimalik arvestada viiviseid, mistõttu ka viiviste nõue on täies ulatuses alusetu. Lisaks leiab kostja, et lepingu punkti 10.5 kohaselt on viivise määr 0,05% viivitatud summast päevas kohaldatav üksnes lepingu hinna maksmisel. Antud juhul on hageja esitanud kahju hüvitise nõude, mis ei ole käsitletav lepingu punktis 10.5 toodud lepingu hinna maksmise nõudena. Seetõttu isegi juhul, kui hagejal oleks kostja vastu viiviste nõue (millega kostja ei nõustu), oleks viiviste arvestamine võimalik üksnes VÕS § 113 lg 1 toodud määras. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning palub hagejalt kostja kasuks väljamõista õigusabikulu summas 4 095 eurot (käibemaksuta). Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 19.09.2014.a. kohtumääruses (II köide t/l 16) kui ka 15.10.2014.a. kohtuistungil (II köide t/l 52-54).
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ehituse alltöövõtuleping xxxon lõppenud ning kas ja millises ulatuses saab hageja nõuda kostjalt kokkulepitud tasu.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on 28.11.2013.a. sõlmitud ehituse alltöövõtuleping xxx (I köide t/l 13-33).
8.Osundatud lepingu punkt 1.1 kohaselt lepingu objektiks on töövõtja poolt vastavalt käesolevale lepingule ning selle dokumentidele ehitustöö alltöövõtu teostamine tellija tellimusel – B korpuse hoone fassaadi soojustamine FAS4 180mm villaga ja katmine õhekrohviga Weber soojustussüsteemis koos selleks vajalike ettevalmistustööde teostamisega Xxxrekonstrueerimise ehitusobjektil (I köide t/l 13).
9.Viidatud lepingu punkt 3.1 kohaselt oli tööde tegemise algustähtpäevaks hiljemalt 18. november 2013.a. ning tööd teostab töövõtja 30.maiks 2014.a. Vastavalt lepingu punktile 2.1 kohustus tellija tasuma töövõtjale lepingus sätestatud nõuetele vastava töö tegemise ja kõigi muude lepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eest kokku 115 397 eurot vastavalt lepingus kokkulepitule. Lepingu hinnale lisandub käibemaks vastavalt seaduses sätestatutele. Hind on lõplik ja selle suurus ei sõltu matejalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemisest või töömahu või mistahes kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal (I köide t/l 13-14).
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 2013.a. detsembrikuus peatusid lepingus märgitud objektil hageja poolt teostatavad tööd ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Pooled on erimeelt lepingu lõppemises.
11.VÕS § 652 lg 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
12.VÕS § 652 lg 3 järgi kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.
13.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – hageja 03.12.2013.a. kirjast kostjale nähtub, et kostja on peatanud ebasoodsate ilmastikuolude tõttu XXX B korpuse G ja otseseina fasaaditööd (eeltöötlusest kuni lõppviimistluseni) kuni kevadeni. Hageja on palunud kostjal nimetatu kohta saata endale sellekohane teade ja kooskõlastada uued ning reaalsed tööde üleandmise vahetähtajad (I köide t/l 33-34).
14.Samuti nähtub hageja 06.12.2013.a. kirjast kostjale, et kostja projektijuht Xxx on kinnitanud, et tööd on määramata ajaks peatatud (I köide t/l 35-37). Asjaolu, et tööd peatati halbade ilmastikuolude tõttu kinnitasid ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja Xxx(II köide t/l 133-134) ning hageja seaduslik esindaja Xxx(II köide t/l 131-132).
15.Ka tuleneb kohtule esitatud tekstisõnumitest ja e-kirjadest, et hageja on korduvalt uurinud kostjalt, kas ja millal saab hageja jätkata tööde teostamist (I köide t/l 38, II köide t/l 103, 104). Hageja on 27.03.2014.a. pöördumises palunud kostjal teatada, kas viimane soovib hagejalt tööde jätkamist (I köide t/l 38). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt, kostja antud sõnumitele vastanud ei ole.
16.03.04.2014.a. on kostja hagejale e-kirjaga teatanud ettepanekust lõpetada leping poolte kokkuleppel lepingu p. 11.1.4 alusel (I köide t/l 39), millisele hageja on 23.04.2014.a. vastanud ning esitanud saamata jäänud tasu arvestuse (I köide t/l 40). 07.05.2014.a. on hageja esindaja esitanud kostjale lepingu erakorralise lõpetamise hoiatuse, millises on palutud kolme tööpäeva jooksul teatada, kas kostja soovib lepingut lõpetada või võimaldada tööde jätkamist (I köide t/l 42-43).
17.Kuivõrd kostja eelpool osundatule ei reageerinud, on hageja 15.05.2014.a. kirjaga teatanud lepingu ülesütlemisest ning palunud kostjal tasuda hüvitis summas 38 618,51 eurot (I köide t/l 44-45). Sellele on kostja 29.05.2014.a. kirjaga vastanud ning nõudnud hagejalt lepinguga võetud kohustuste täitmist mitte hiljem kui 30.05.2014.a. (t/l 46-47).
18.Samas tuleneb poolte vahelisest e-kirjavahtusest, et 30.05.2014.a. objektil viibides avastas hageja, et hageja lepinguliste tööde hulka kuulunud tööd on kostjapoolt lastud kolmandal isikul suures osas teostada (I köide t/l 48-57).
19.Kohtuistungil andis hageja seaduslik esindaja Xxxvande all seletuse selle kohta, et märtsis 2014.a. kohtumisel seadis kostja tööde jätkamise eelduseks selle, et hageja peab olema nõus vähendama lepingus juba kokkulepitud tööde hinda 50 000 euro võrra (II köide t/l 131-132). Asjaolu, et kostja on palunud hinda korrigeerida, on kooskõlas kohtule esitatud hageja 23.03.2014.a. e-kirjaga, millises hageja teatab kostjale, et olemasoleva lepingu hinda kahjuks korrigeerida ei saa (II köide t/l 8).
20.Seega saab eeltoodust järeldada, et tööde jätkamiseks on kostja teinud hagejale ettepaneku hinda muuta. Vastavalt lepingu p. 2.2 saab lepingu hinda muuta üksnes poolte täiendaval kirjalikul kokkuleppel (I köide t/l 14). Antud juhul hageja hinna muutmisega ei nõustunud, mistõttu ei võimaldanud kostja ka hagejal töid jätkata ning on lasknud tegemata tööd teostada kolmandal isikul.
21.Kohus on seisukohal, et kostja selline toimimine kvalifitseerub tellija kohustusega vastavalt VÕS § 652 lg 2, kuivõrd kostja kohustuseks oli antud juhul anda hagejale selged juhised tööde jätkamiseks ning paigaldada tellingud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks andnud hagejale teada, millal viimane võib töid jätkata, kuigi hageja on korduvalt seda küsinud. Hageja on andnud kostjale ka täiendava tähtaja, kuid kostja on hagejapoolseid teateid ignoreerinud. Seega on kostja kohustust tahtlikult rikkunud.
22.Kohus on seisukohal, et hageja on põhjendatult lepingu kostjaga üles öelnud ning sellest tulenevalt on tal õigus nõuda kostjalt kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada (VÕS § 652 lg 3).
23.Lepingu p. 2.1 järgi kohustus kostja hagejale tasuma töö tegemise eest kokku 115 397 eurot, millele lisandub käibemaks (I köide t/l 13-14). Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tasunud 39 510,80 (I köide t/l 5). Seega kokkulepitud tasust on saamata 75 886,20 eurot.
24.Hageja on eelpool nimetatud kokkulepitud tasust maha arvestanud järgmised kulud: tarnimata jäänud materjalid summas 9 081,75 eurot, palgafond summas 36 304,80 eurot, ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud summas 620 eurot ja garantiikirja kulu summas 970 eurot. Hageja nõuab kostjalt 33 650,95 euro tasumist, mis sisaldab ka deponeeritud tagatist summas 4 741,30 eurot.
25.Kostja nimetatud summaga ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et vastavaid, tasunõuet vähendavaid asjaolusid peab tõendama tellija (Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaanne, lk. 96). Kostja on küll vaidlustanud hageja nõude summas 33 650,95 eurot tervikuna, kuid on vastuväiteid esitanud palgafondile summas 36 304,80 eurot ning ehitusplatsi korraldus- ja üldkuludele summas 620 eurot (I köide t/l 63).
26.Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja väidetavaid kokkuhoitud kulusid materjalile summas 9 081,75 eurot ning garantiikirja kulule 970 eurot, siis tuleb nimetatud summad ka kokkulepitud tasust maha arvestada. Samuti on hageja nimetatud kulusid kohtule piisavalt põhistanud (II köide t/l 77-78, 79-93, 99-100).
27.Kostja on arvamusel, et ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud olid vähemalt 1 000 eurot kuus, mis kokku moodustab 2 500 eurot (II köide t/l 59-60). Kostja ei ole põhistanud, millele tema arvutus tugineb. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt kohtu ette toodud ja põhistatud summa 620 eurot on põhjendatud ning see tuleb maha arvestada kokkulepitud tasust (II köide t/l 94-96).
28.Kostja on esitanud vastuväited hageja kokkuhoitud palgakuludele summas 36 304,80 eurot. Kostja on seisukohal, et ehitustööliste ja objektijuhi palgafond pidi olema vähemalt 57 360,21 eurot (II köide t/l 59). Kostja on seisukohal, et hageja töötajate netotasu pidi olema sõltuvalt töö iseloomust 5,8 – 23,2 eurot ühe ruutmeetri viimistlustöö eest. Samuti on kostja arvates hageja näidanud põhjendamatult väiksena kulutusi objektijuhtimisele, arvestades objektijuhi netotasuks 975 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et vastav töötasu on vähemalt 1,5 korda suurem.
29.Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud objektijuhile Xxxteostatud väljamaksete väljavõtte, millistest nähtub nimetatud isiku netotasu 975, 54 eurot (II köide t/l 97, 98, 125). Samuti on hageja esitanud kohtule töötajate Xxx, Xxxja Xxxkinnitused selle kohta, et nad teostasid Tallinnas Xxxobjektil fassaaditöid tükitöö põhisel kokkuleppel (II köide t/l 115-123). Samuti on hageja esitanud kohtule konto väljavõtte, millisest nähtub eelpool nimetatud isikutele töötasu maksmine (II köide t/l 124).
30.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastuväited hageja palgakulu osas on üldsõnalised ning keskmisele statistikale tuginevad (II köide t/l 62-66), mis ei anna alust hageja poolt tõendatud ning põhistatud summa muutmiseks. Sellest tulenevalt tuleb kokkulepitud tasust maha arvestada palgafond summas 36 304,80 eurot.
32.Samuti on kostja seisukohal, et garantiitagatise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kohus ei nõustu antud juhul kostja käsitlusega, et kuivõrd leping on jõus, siis tuleb tagatise tagastamise osas juhinduda pooltevahelise lepingu p. 9.3. Antud juhul on asja kohtulikul arutamisel tuvastatud, et leping on lõppenud hagejapoolse ülesütlemisega. Seega ei ole võimalik seoses lepingu lõppemisega ka töid lõppakti alusel kostjale üle anda. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale tagatissumma 4 741,30 eurot (I köide t/l 67).
33.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmiseks kokku summas 33 650,95 (28 909,65 + 4 741,30) eurot, tuleb kostjalt välja mõista hageja taotlusel ka viivis kooskõlas VÕS § 113 lg 1. Vastavalt lepingu p. 10.5 on pooled kokku leppinud, et lepingu hinna maksmisega viivitamisel peab tellija maksma töövõtjale viivist 0,05 % viivitatud summast päevas (I köide t/l 24). Kostja on küll esitanud vastuväite, et nimetatud lepingu p. 10.5 alusel on hagejal õigus nõuda viivist üksnes lepingu hinna maksmise nõudelt.
34.Kohus selgitab, et käesoleval juhul nõuabki hageja kokkulepitud tasu maksmist, millest on tehtud mahaarvamised kooskõlas VÕS § 652 lg 3. Seega tuleb ka viivise väljamõistmisel lähtuda poolte poolt kokkulepitud viivise määrast. Hageja taotleb viivise väljamõistmist hagi kohtule esitamisest. Seega tuleb viivis kostjalt välja mõista alates 04.06.2014.a. (I köide t/l 1).
35.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 33 650,95 eurot ning viivis 0,05 % päevas nimetatud summalt alates hagi kohtule esitamisest s.o. 04.06.2014.a.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39 899,83 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
38.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 850 eurot, hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivu kokku summas 150 eurot (3 x 50) ja õigusabikulu summas 5 845,50 eurot.
40.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 850 eurot (I köide t/l 111) ja hagi tagamise taotlustelt kokku riigilõivu summas 150 eurot (I köide t/l 111, 141, 199). Kohus leiab, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 850 eurot vastavalt TsMS § 138 lg 2. Hageja taotlus välja mõista kostjalt hagi tagamise avaldustelt riigilõiv kokku summas 150 eurot rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on jätnud hageja taotlused hagi tagamise abinõu kohaldamiseks rahuldamata (I köide t/l 123, 148, 203-205).
41.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 5 845,50 eurot (II köide t/l 143-144). Kostja vaidleb hageja esindaja ajakulule vastu ning leiab, et õigusabikulude nimekirjas on põhjendamatu ja ebavajalik kulutus 9,8 tunni ulatuses ning samuti on põhjendamatu õigusabile kulutatud tunnihind osas, mis ületab 120 eurot ilma käibemaksuta (II köide t/l 165-166).
42.Kohtule hageja poolt esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja keskmine tunnihind on olnud 157,45 eurot (ilma käibemaksuta) (II köide t/l 147). Kostja vaidleb nimetatud tunnitasu määrale vastu. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-192-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et antud juhul on hageja esindaja tunnitasu määr liialt suur ning kooskõlas eelpool viidatud Riigikohtu lahenditega tuleb esindaja tunnitasumäära vähendada 120 euroni ilma käibemaksuta.
43.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonile vaidleb kostja vastu osaliselt. Kostja leiab, et põhjendamatu on hageja esindaja ajakulu 1,2 tunni ulatuses, mis on kulunud hagiavalduse koostamisele ja kohtusse esitamiseks. Samuti on kostja hinnangul põhjendamatu ja ebavajalik hagi tagamiste avalduste koostamiseks tekkinud ajakulu kokku 7,5 tundi. Põhjendamatu ja ebavajalik oli hageja õigusabi suhtlusele ekspertide XXX ja XXX kokku 0,8 tunni ning 0,3 tunni ulatuses.
44.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt tekkinud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täielikult. Asjaolu, et esindaja on enne kohtumenetluse algust koostanud kostjale edastamiseks dokumente, ei ole aluseks õigusabikulu vähendamiseks.
45.Õigusabikulu, mis on tekkinud seoses hagi tagamiste avalduste esitamisega, on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kulu, mis on tekkinud seoses esmase hagi tagamise taotlusega on põhjendatud, kuivõrd hageja ei saanud vastava taotluse esitamisel ette näha, et kohus nimetatut ei rahulda. Samas järgnevate hagi tagamiste taotluste ajakulu kostja poolt hüvitamisele ei kuulu ja seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 3 tundi.
46.Kohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja vastuväited seoses ekspertide XXX ja Xxx suhtlusega, kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja oleks taotlenud või soovis taotleda käesolevas tsiviilasjas eksperdi määramist. Seega on põhjendamatu ajakulu kokku 1 tunni 10 minuti ulatuses.
47.Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses toimiku korrastamisega 0,40 tundi, kuivõrd tegemist ei ole kuluga, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Samuti ei nähtu esitatud spetsifikatsioonist, millist toimikut on hageja esindaja korrastanud.
48.Ülejäänud õigusabikulusid kostja vaidlustanud ei ole ning need vastavad ka kohtu hinnangul hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele.
49.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 32,4 tundi (37,1 tundi – 1,9 tundi– 0,2 tundi– 1 tund – 0,10 tundi – 0,40 tundi – 0,8 tundi – 0,3 tundi). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 4 738 eurot, millest riigilõiv moodustab 850 eurot ja õigusabikulu summas 3 888 eurot (32,4 tundi x 120 eurot). Ülejäänud osas summas 2 107,50 eurot (6 845,50 – 4 738) jääb hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.