Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ XXX esitas 11.02.2015 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 18.02.2015 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik ootustele mittevastanud klientide arvu ja sellest tulenevalt ebaõnnestunud äriplaani. Avaldaja põhjendas pankrotiavalduses püsivat maksejõuetust asjaoluga, et kuivõrd ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis puuduvad varad kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 27.02.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et OÜ XXX kohustuste suuruseks on 117 772,69 eurot. Avaldajal igasugune vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes ajutise halduri esialgsel hinnangul hiljemalt välja 2014.a. lõpuks, mil võlgniku väitel lõppes sisuline majandustegevus. Samas ei saa välistada varasemat maksejõuetuse tekkimise aega. Maksejõuetuse tekkimise peamisteks põhjusteks on ajutise halduri hinnangul võlgniku ebaõnnestunud majandustegevus ning klientide puudus, mis ei võimaldanud täita kohustusi rendileandja ees. Maksejõuetust võis lisaks süvendada võimalik äriühingu varade kasutamine ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Samas ei ole viimasena mainitud asjaolu võimalik täieliku veendumusena sedastada ajutise pankrotimenetluse jooksul kogutud info alusel. Ajutise pankrotimenetluse raames ei ole maksejõuetuse põhjusena tuvastamist leidnud kindlaid kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigu võlgniku juhatuse tegevuses, siiski ei ole hetkel võimalik neid ka täielikult välistada. Võimalikest koosseisudest toob ajutine haldur esile äriühingu varade kasutamise võlgnikuga mitteseotud eesmärgil (korduvad sularaha väljavõtted seni tuvastamata eesmärkidel). Ajutise halduri esialgsel hinnangul võivad eelnimetatud tehingud teoreetiliselt olla aluseks nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Siiski eeldaks eelmainitud asjaolude väljaselgitamine põhjalikumat analüüsi, mida oleks võimalik läbi viia üksnes pankroti väljakuulutamise korral. Ühtlasi ei saa välistada võlgniku ettevõtte üleminekut, kuivõrd võlgniku poolt varasemalt opereeritud ööklubi „XXX“ tegutseb jätkuvalt edasi alates 2014. aasta septembrist uues tegevuskohas (ehk alates ajast, mil võlgniku tekkisid makseraskused).

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ XXX on püsivalt maksejõuetu, kuna pole võimeline võlausaldajate nõudeid täitma. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine haldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kui nimetatud summat ettemaksuna ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus määrata ajutise halduri tasuks 1083 eurot (sh käibemaks) ning hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 180 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1263 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur märkis, et on nõus jätkama OÜ XXX pankrotihaldurina. Võlgnik kohtuistungil ei osalenud ning ajutise halduri aruandele ja tasu ning kulutuste suurusele vastuväiteid pole esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 117 772,69 euro ulatuses ning vara puudub. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et OÜ-l XXX ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 02.03.2015 määrusega OÜ XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 09.03.2015 OÜ XXX pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. AS XXX on nimetatud summa tasunud 04.03.2015. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks on ettemaksuna tasutud kohtu poolt määratud summa, siis esineb alus pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 29 lg 3 tulenevalt. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 902,50 eurot, millele lisandub käibemaks 180,50 eurot, kokku 1083 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada büroole 180 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu ja kulutused kokku on 1263 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivaras selleks vahendeid ei ole ning ajutine haldur on sellest tulenevalt palunud tasu ja kulutuste hüvitise välja mõista riigi vahenditest 397 euro ulatuses. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul puudub alus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate vajalike kulutuste väljamõistmiseks riigi vahenditest, kuivõrd kohus kuulutab välja võlgniku pankroti põhjusel, et kohtu poolt määratud ettemaks pankrotimenetluse kulude katteks on tähtaegselt tasutud. Kohus märgib, et PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kohus määrab kindlaks ajutise halduri tasu ja hüvitise vajalike kulutuste katteks summas 1263 eurot (sh käibemaks) ning mõistab need PankrS § 150 lg 2 alusel välja pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.