hageja BB Finance OÜ (registrikood 11383777, asukoht Valge 13, 11415 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Darbi-Julia XXX (e-post [email protected]); kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja lepinguline esindaja Ivo XXX (e-post: [email protected]).
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXX hageja BB Finance OÜ kasuks välja laenu põhiosa 100 (ükssada) eurot, lepingutasu 2 (kaks) eurot, intress 5 (viis) eurot ja viivis 102 (ükssada kaks) eurot, kokku 209 (kakssada üheksa) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta hageja menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
4.Mõista XXX hageja BB Finance OÜ kasuks välja menetluskulu 147,74 eurot (ükssada
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue
1.Hageja palub 05.02.2015 hagiavalduse tekstis kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 126 eurot ja kõrvalkulud 127 eurot. Nõue on esitatud 18.11.2013 laenulepingu alusel, kuna kostja ei tasunud ühtegi lepingulist makset. Hageja on 25.02.2015 menetlusdokumendis seisukohal, et kostja on ekslikult arvestanud nõudeks ka hageja menetluskulud. Leping ei ole tühine, see on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja ei ole tõendanud äärmiselt ebasoodsaid asjaolusid, mis tooksid kaasa laenulepingu tühisuse.
II Kostja vastuväited
2.Kostja esitas 12.02.2015 hagile vastuse, milles tunnistab ainult põhivõlgnevust summas 100 eurot. Kostja hinnangul on pooltevahelised kokkulepped tühised ja sissenõudmiskulude nõudmine tarbijalt on alusetu. Kostja hinnangul on tarbijakrediidileping vastuolus heade kommetega, kuna krediidi kulukuse määr on 127,77% aastas. Kostja oli novembris 2013 erakorraliselt madalas majanduslikus seisundis. Kostja leiab, et kohtutäituri kasutamine on põhjendamatu, kuna kostja ei ole ennast peitnud.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
2-14-29546
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib TsMS § 405 lg 1 p 6 ja 9 kohaselt sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel, ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue tuleb osaliselt rahuldada. Kohus lahendab käesoleva asja TsMS § 404 lg 1 alusel lihtsustatud korras.
4.Hageja on esitanud 18.11.2013 tarbijakrediidilepingust tulenevalt nõude laenu põhisumma 100 euro, lepingutasu 2 euro, kahju hüvitamise nõude 24 euro, intressi 5 euro, meeldetuletustasu 20 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 102 euro väljamõistmiseks. Kostja leiab, et tarbijakrediidileping on tühine, kuna leping sõlmiti elektrooniliselt interneti kaudu, kuid on digitaalselt allkirjastamata, mistõttu on vorminõude rikkumise tõttu tühine. Samuti on leping vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna lepingus ulatuv krediidi kulukuse määr ületab seaduses ette nähtud kolmekordset määra ja kostja oli erakorralise vajaduse olukorras lepingut sõlmides. Kohus leiab, võttes arvesse laenulepingu üldtingimuste punkte 2.4 ja 2.9 (tl 37-45), et pooltevaheline leping on sõlmitud telefoni (SMS) teel ja tegemist on sidevahendi teel sõlmitud lepinguga VÕS § 52 lg 1 ja 2 kohaselt, mistõttu ei ole leping TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Kohus selgitab, et TsÜS § 86 lg 2 sätestatud tehingu tühisuse tingimused on kumulatiivsed ja peavad olema samaaegselt täidetud ja tõendatud. Kohus leiab, et TsÜS § 86 lg 3 kohaselt võib eeldada, et laenuleping on heade kommete vastaselt ebamõistlikult pooltevahelisest tasakaalust väljas, kuna kohtule esitatud materjalide kohaselt on krediidi kulukuse määr 127,8% aastas (tl 46) samas kui 2013. aasta novembris oli Eesti Panga avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenu kulukuse määr 34,44% ehk ligikaudu 3,7 korda väiksem. Lisaks TsÜS § 86 lg 2 p 2 sätestatud tingimusele peab siiski olema täidetud ja TsÕS § 86 lg 2 üldine tingimus ehk pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohus leiab, et kostja 12.02.2015 vastusele lisatud pangakonto väljavõtted ei tõenda asjaolu, et hageja pidi 18.11.2013 laenulepingu sõlmimise ajal teadma seda, et kostja teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et täidetud ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 2 asjaolud ning puudub alus pidada pooltevahelist laenulepingut tühiseks.
5.Kostja on oma 12.02.2015 vastuses tunnistanud laenu põhisumma 100 euro võlgnevust. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei vaidle vastu hageja põhinõudele summas 100 eurot, tuleb hageja nõue VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada.
2-14-29546
6.Kostja ei tunnista hageja ülejäänud nõudeid põhjendusel, et pooltevaheline leping on tühine. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleva lahendi punktis 4 on kohus asunud seisukohale, et pooltevaheline leping ei ole tühine, siis tuleb lahendada hageja lepingulised nõuded lepingutasu 2 euro, interssi 5 euro, viiviste 102 euro, kahju hüvitamise nõude 24 euro ja meeldetuletustasu 20 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja taotlus laenu 100 euro saamiseks rahuldati 18.11.2013, siis on 18.11.2013 laenulepingust tulenevalt ja VÕS § 94 lg 1 alusel põhjendatud kostjalt välja mõista intress 5 eurot. Kohus leiab, et laenusumma kasutuselevõtmisega on kostja aktsepteerinud ka muuhulgas laenulepingu sõlmimisega kaasnenud laenulepingu tasu 2 eurot, mistõttu on VÕS § 108 lg 1 alusel põhjendatud rahuldada hageja nõue lepingutasu 2 euro väljamõistmiseks. Hageja on vastavalt VÕS § 113 ja laenulepingule palunud kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis 0,75% päevas, mida hageja on arvestanud laenusumma ja lepingutasu võlgnevuselt 102 eurot ja milleni hageja on oma sissenõutavaks muutunud viivisesummat vähendanud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei nõua viivist põhivõlgnevusest suuremas summas, siis võib pooltevahelist viivise kokkulepet pidada kehtivaks ja VÕS § 113 alusel on põhjendatud rahuldada hageja nõue viivise 102 euro väljamõistmiseks. Hageja on esitanud nõude 24 euro suuruse kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud seoses kostjapoolse lepingurikkumisega ja hageja poolt nõude sissenõudmiseks tehtud inkassomenetluste kuludega (tl 54) VÕS § 115 lg 1 mõistes. Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et hageja volitatud esindaja Inkassokeskus OÜ esitas 15.09.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1-2), mille eest on esitatud 15.09.2014 arve hagejale (tl 54). Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et Inkassokeskus OÜ on võlgnevuse sissenõudmisega seonduvalt võtnud ette muid samme kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, siis tuleb vastavat arvet (tl 54) käsitleda kui maksekäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 144 p 7 mõistes, mitte kostja poolt tekitatud kahju VÕS § 115 lg 1 mõistes. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõude kahju 24 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud sellise kahju tekkimist, mis ei ole käsitletav käesoleva tsiviilasja menetluskuluna. Hageja on esitanud nõude meeldetuletustasu 20 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kostja tarbija ja laenulepingu tüüptingimustes sätestatud meeldetuletustas 10 eurot ei ole kostja poolt läbiräägitav või mõjutatav, siis tuleb VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel lugeda igakordset 10 euro suurust tühiseks, kuna kostjalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal alus nõuda kostjalt meeldetuletustasu 20 euro tasumist.
7.Muud poolte poolt esitatud väited ei ole asjakohased. Menetluskulud
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu (209 / 253 x 100) 83% ulatuses.
2-14-29546
Kohus jätab TsMS 163 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel hageja menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hageja nõue oli põhiulatuses põhjendatud ja lepingulise alusega ning kostja ei vaielnud vastu ka põhisummale 100 eurot. Hageja 25.02.2015 menetlusdokumendi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot, hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõivu 30 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 64 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu 64 eurot 05.02.2015 hagiavalduse teksti ja 25.02.2015 vastuse koostamise eest on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud. TsMS § 144 p 51 alusel on põhjendatud kohtutäituri kulu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kuivõrd Pärnu Maakohtu poolt kostja elukoha aadressile edastatud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel, st kohtul ei õnnestunud tavapostiga kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas (64 + 39 + 75) 178 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu (50% x 178) 147,74 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.