lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-15947/27

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-15947/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing ProInkasso11078689(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-15947

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2015. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-15947

Hagi hind

6354,12 eurot

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagi Kullerkupu Arenduse OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • •

• Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: Osaühing ProInkasso (registrikood: 11078689, asukoht: Puiestee 71a, 51009 Tartu); Hageja esindaja: Andrus Umbleja (e-post: [email protected]); Kostja: Kullerkupu Arenduse OÜ (registrikood: 11437102, asukoht: Kullerkupu talu , Lemmatsi küla, 61702 Ülenurme vald, Tartu maakond), Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (AB Lillo&Lõhmus, e-post: [email protected])

19. veebruar 2015

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ ProInkasso hagi Kullerkupu Arenduse OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata
2.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja nõue ja põhjendused 25.08.2011 sõlmisid OÜ Lutsuland ja Kullerkupu Arenduse OÜ (kostja) toitlustamise lepingu. OÜ Lutsuland valmistas Kullerkupu Arenduse OÜ-le lasteaia tarbeks toitu (kolm toidukorda päevas) ja viis toidu lasteaeda kohale. Lepingust tulenes ka toiduportsjonite tükihind. Infotehnoloogilise

Tsiviilasi nr 2-14-15947

rikke tõttu ilmnes perioodil 02.05.2012 kuni 31.05.2013 saatelehtedel viga. Õhtusöökide kogumaksumusena kuvati sõltumata tellitud ja üleantud õhtusöökide arvust 5,30. Õige õhtusöögiportsjonite arv ja õhtusöökide kogumaksumus oli nähtav saatelehtedelt. OÜ Lutsuland loovutas nõude OÜ-le Proinkasso (hageja). 31.05.2013 esitas hageja kostjale täiendava arve summas 3633 eurot (käibemaksuga) viidatud perioodil õhtusöökide vahede kompenseerimiseks. Hageja leidis, et 25.08.2011 OÜ Lutsuland ja Kullerkupu Arenduse OÜ vahel sõlmitud toitlustamise lepingu näol oli tegemist töövõtulepinguga. Kostja pidi RPS § 7 ja VÕS § 643 alusel kontrollima tarnitud toiduportsjonite koguseid ja maksumuse vastavust saatelehtedel näidatule. Lisaks toiduportsude müügile on kostja 25.08.2011 volitanud OÜ-d Lutsuland esindama end PRIA ees ja tellima sealt koolipiimatoetust, mis näitab, et poolte vahel sõlmiti töövõtu, mitte müügileping.

2.Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on tegemist kas müügilepinguga või segatüüpi lepinguga, millel on nii töövõtu ja müügilepingu elemente. Hageja ei ole tõendanud, et oleks üle andnud rohkem õhtusöögiportsjone kui arvetel näidatud. Hageja poolt kohtule esitatud saatelehed on allkirjastamata. Kostja maksis tarnitud toidu eest vastavalt arvetel näidatule. Kostjal puudus kohustus ja võimalus kontrollida hageja raamatupidamise õigsust. Kostja vahendas lasteaiapidajana sisuliselt tasunõudeid toitlustusettevõtte ja lapsevanemate vahel. Kostjal puudub võimalus hakata tagantjärele lapsevanematelt võlgnevusi sisse nõudma.
3.Poolte seisukohad kohtuistungitel Asjas toimus kaks kohtuistungit: 14.01.2015 ja 19.02.2015. Pooled jäid kohtuistungil oma kirjalikus menetluses väljendatud seisukohtade juurde.
4.Kohtu seisukoht
4.1.Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Toitlustamise lepingu (tlk 35-36) p 6 kohaselt oli leping tähtajaline, kehtis kuni 31.08.2012. Kuna pooled jätkasid ka pärast nimetatud kuupäeva lepinguliste kohustuste täitmist, on poolte käitumisest üheselt järeldatav, et pooled avaldasid tahet olla lepinguga seotud ka pärast nimetatud tähtaja lõppu. Kohus ei nõustu aga hageja poolt 25.08.2011 toitlustamise lepingule antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Riigikohtu 28.10.2009.a. otsuse nr 3-2-1-98-09 p 11 kohaselt „kolleegium leiab, et kui lepingu eesmärgiks on valmistatava asja müük, tuleb VÕS § 208 lg 2 esimese lause alusel eeldada, et pooled sõlmisid müügilepingu. Seega peab vastupidist väitev lepingupool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et tegemist on muu, nt töövõtulepinguga. Ringkonnakohus luges sellise lepingu ekslikult segalepinguks.“ Praeguse vaidluse puhul oli lepingu eesmärgiks valmistatava asja (toiduportsjonite) müük. Viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt tuleb eeldada, et tegemist oli müügilepinguga. Käesolevalt ei ole hageja kohtule tõendanud, et tegemist oleks olnud töövõtulepinguga. Näiteks, et pooled oleksid kokku leppinud töövõtu sätete kohaldamises või oleks poolte tahe olnud suunatud töövõtulepingu sõlmimisele. Kohtu järeldust kinnitab ka õiguskirjandus. Võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt tuleb müügi ja töövõtu eristamise puhul lähtuda ka sellest, kas lepingu esemeks on liigitunnustega asi või eritellimusel valmistatav individuaaltunnustega asi (Võlaõigusseadus. II kommenteeritud väljaanne, lk 8). Lasteaialastele hulgi valmistatavate toiduportsjonite puhul on tegemist liigitunnustega määratletavate

Tsiviilasi nr 2-14-15947

asendatavate asjadega TsÜS § 51 lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt on 25.08.2011 OÜ Lutsuland ja Kullerkupu Arenduse OÜ vahel sõlmitud toitlustamise lepingu näol tegemist müügilepinguga. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et kostja on volitanud OÜ-d Lutsuland enda nimel PRIAst koolipiimatoetust taotlema. Töövõtuleping on VÕS § 635 lg 1 orienteeritud pigem tulemuse saavutamisele või asja valmistamisele. Kostja nimel koolipiima toetuse taotlemiseks volitamisel võib pigem olla tegemist käsunduslepinguga VÕS § 620 mõttes. Selleks, et hageja saaks kostjalt nõuda arvel kajastamata õhtusöögiportsjonite eest tasumist, peaks hageja tõendama, et kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt mõnda 25.08.2011 OÜ Lutsuland ja Kullerkupu Arenduse OÜ vahel sõlmitud toitlustamise lepingust tulenevat kohustust. Toitlustamise lepingu (tlk 35) p 2.2 kohaselt pidi kostja tasuma toiduportsjonite eest vastavalt arvele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on tasunud toiduportsjonite eest vastavalt arvetel märgitule. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 25.08.2011 sõlmitud toitlustamise lepingust ei tulene kostjale kohustust kontrollida üle, kas arvel on korrutustehe (toiduportsu hind korrutada portsude arv) matemaatiliselt õigesti teostatud. Samuti ei saa arvel märgitu ülekontrollimist hageja poolt väidetud mahus pidada praegusel juhul kostja lepingust tulenevaks kõrvalkohustuseks. Majandus- ja kutsetegevuses on ostjal VÕS § 219 tulenev asja ülevaatamise kohustus. Ülevaatamiskohustuse rikkumise tagajärjed on toodud VÕS § 220 ja eelkõige kaotab ülevaatamiskohustuse täitmata jätnud ostja õiguse tugineda kauba lepingutingimustele mittevastavusele VÕS § 220 lg 3 mõttes. Seadusest ei tulene ostjale kohustust peensusteni üle kontrollida müüja poolt väljastatud arvet või saatelehte ning kontrollida, ega ei ole tema kasuks eksitud. Kohtule eraldi kaustana esitatud arveid ja saatelehti vaadeldes nähtub, et arved on esitatud kuu koondina, märkides ära iga päeva kõigi toidukordade kogumaksumuse. Arvelt ei ole näha päevade kaupa ühe toiduportsu (õhtusöök) tükihinda ja portsude arvu, vaid on ühe päeva kõigi toidukordade kogusumma maksumus. Seega ei saa kostjalt arvetelt nähtuva põhjal eeldada vigase korrutustehte avastamist. Toiduportsjonite arv ja tükihind päevade kaupa nähtub kollasel paberil saatelehtedelt. Saatelehed on aga kostja poolt allkirjastamata. Seega pole hageja kohtule tõendanud, et kostjale saatelehed üldse üle anti. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on tasunud 25.08.2011 toitlustamise lepingu alusel esitatud arved vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja hagejal puudub alus õhtusöögiportsjonite eest täiendava tasu nõudmiseks. 4.2.Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja esindaja on 19.02.2015 kohtuistungil avaldanud, et ei esita menetluskulude nõuet (tlk 97 pöördel), jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise, kohus menetluskulusid TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel summaliselt kindlaks määrama ei pea. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja