Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-22055

Tsiviilasi

OÜ Tarmatrade hagi OÜ Venus Kinnisvara vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks, garantii täitmisele pööramise lubamatuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

OÜ Tarmatrade määruskaebused

ja

SIA

Caparol

Baltica

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Tarmatrade (RK 10822507), lepingulised esindajad adv. Arne Ots ja adv. Kerstin Linnart Kolmas isik hageja poolel SIA Caparol Baltica (RK 400003383435), lepinguline esindaja adv. Arvo Junti Kostja OÜ Venus Kinnisvara (RK 11071233), lepinguline esindaja adv. Jaanus Tehver Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 07.10.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik 10.05.2010 esitas OÜ Tarmatrade Harju Maakohtule hagi OÜ Venus Kinnisvara vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks, garantii täitmisele pööramise lubamatuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. 21.07.2010 esitas SIA Caparol Baltica avalduse menetlusse astumiseks, mille

kohus rahuldas 12.10.2010 määrusega ning lubas SIA-l Caparol Baltica (kolmas isik) menetlusse astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Harju Maakohus rahuldas 12.12.2011 otsusega hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja enda kanda, kolmanda isiku menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses kolmanda isiku enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.06.2012 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis mh maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 05.11.2012 määrusega menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis ka kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. 20.11.2012 esitas kolmas isik avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kolmas isik kandnud asjas menetluskulusid (õigusabikulusid) 3717, 80 eurot (ilma käibemaksuta), mille palus kostjalt välja mõista. Kolmas isik kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-22055. Arve nr 40/2010 (01.06.2010) on esitatud nõude koostamise ja esitamise eest hagejale tootmismasina Harbli HA600, millise oli ebaseaduslikult enda valdusesse võtnud kostja, tagastamiseks või selle väärtuse hüvitamiseks. Nõue on esitatud kohtumenetluse ajal ning vaidluse eseme suhtes. 05.12.2012 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mida täpsustas 20.02.2013. Avalduse kohaselt on hageja kandnud asjas menetluskulusid 37 546, 07 eurot, millest palus kostjalt välja mõista hagilt tasumisele kuulunud riigilõivu 2876, 02 eurot, riigilõivu nõude suurendamiselt 2557 eurot ja õigusabikulud 28 385, 61 eurot. Samuti palus hageja menetluskuludelt välja mõista ka viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-10-22055 menetlusega. Hageja palus õigusabikulud määrata kindlaks koos käibemaksuga, sest hageja majandustegevus on lõppenud, hagejal puudub käive, mille pealt käibemaksu maksta ning tal puudub võimalus sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele vastuväited. Hageja avaldusele vaidles kostja vastu õigusabikulusid puudutavas osas. Hageja poolt nõutavad õigusabikulud, mis ületavad 19 200 eurot, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lõikega 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lõikega 1. Tsiviilasja algatamisel (hagi esitati 10.05.2010 ja hagihind oli 429 550 krooni) sai kostja menetluskulude osas ette näha maksimaalselt 10 225, 86 euro suurust lepingulise esindaja kulu hüvitamise kohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137. Sellest tulenevalt ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõistetav esindaja kulu summa ületada 10 225, 86 eurot. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, järelikult ei ole hageja õigustatud taotlema menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kostja hinnangul ei kuulu hüvitamisele järgmised kulud: arves nr 101028 (07.05.2010) loetletud kulud tervikuna ja märkimisväärne osa järgnevates arvetes nimetatud kuludest (nt e-kirjaga tutvumine ja e-kirjade ettevalmistamised arves nr 101301, äriregistri päringud arves nr 101864, dokumendi analüüs: notariaalne laenuleping, kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe ja nõude loovutamise leping ning kriminaalasjaga seotud toimingud arves nr 110815, „koopiad jmt“ arves nr 111432, jne). Hageja avaldusele lisatud arvetes ei ole lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aega arvete lõikes eristatud (näidatud on vaid arvetes loetletud toimingutele kulunud aeg

kokku), mistõttu ei ole võimalik tuvastada konkreetselt käesolevas tsiviilasjas vajalikele toimingutele kulunud aega ning seda, kas lepingulise esindaja kulu oli vajalik ja põhjendatud. Kostja vaidles vastu ka kolmanda isiku avaldusele. Kolmanda isiku poolt taotletav lepingulise esindaja kulu hüvitise summa sisaldab käibemaksu, mida kolmas isik ei ole õigustatud taotlema TsMS § 174 lõikes 6 toodud kinnituse puudumise tõttu. Hüvitamisele ei kuulu arves nr 040/2010 (01.06.2010) kajastuv kulu kogusummas 400 eurot. Nimetatud arve hõlmab kolmanda isiku poolt nõude esitamist hagejale ning järelikult ei ole tegemist kuluga, mida kostja oleks kohustatud hüvitama käesoleva tsiviilasja menetluskuluna. Harju Maakohtu kohtunikuabi määras 01.04.2014 määrusega (parandatud 14.04.2014 määrusega) hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 15 982, 57 eurot ja kolmandale isikule hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3173, 80 eurot ning mõistis need summad kostjalt hageja ja kolmanda isiku kasuks välja. Samuti määras kohtunikuabi, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtunikuabi määruse kohaselt on hageja esindaja tunnihind mõistlik ja põhjendatud, kui lugeda selle keskmiseks suuruseks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtunikuabi luges põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses 75, 15 tundi ja ringkonnakohtu menetluses 11, 5 tundi, kokku 86, 65 tundi, millise puhul on esindaja tasu suuruseks 10 398 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks luges kohtunikuabi vajalikeks ja mõistlikeks dokumentide paljundamisega ja äriregistri päringute tegemisega seotud esindaja kulud summas 151, 55 eurot. Kohtunikuabi arvates tuleb lepingulise esindaja kulud hagejale välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane ning ta ei ole avalduses kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohtunikuabi poolt põhjendatud ja vajalikuks loetud hageja esindaja kulud (10 549, 55 eurot) ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära, mis on kehtestatud tsiviilasjas hinnaga kuni 96 000 eurot. Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv 5433, 02 eurot. Kohtunikuabi leidis, et kolmanda isiku esindaja toimingud esindamiseks olid vajalikud ning toimingute ajakulu kokku 40, 7 tundi vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud. Kolmanda isiku lepingulise esindaja menetluskulud olid kohtunikuabi arvates põhjendatud summas 3173, 80 eurot (3717, 80 – 400 – 144). Hageja esitas Harju Maakohtu 01.04.2014 kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada kohtunikuabi määrus osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 33 818, 63 eurot ja menetluskuludelt tasumisele kuuluv viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja leidis, et sellise mahuga ning mitmel erineval õiguslikul alusel esitatud nõuetega vaidlust saab pidada erakordselt mahukaks ja keeruliseks. Samuti kuuluvad kompromiss-läbirääkimistega ja kompromisslepingu ettevalmistamisega seonduvad õigusabi kulud hüvitamisele ning vastupidine seisukoht on vastuolus seadusandja tahtega. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi toimingud ja kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Seega hagi ettevalmistamisega ja hagi koostamiseks vajaliku materjali kogumisega ning sellega tutvumisega seonduvad toimingud on tehtud käesoleva tsiviilasja raames ning tasu nende eest kuulub kostja poolt hüvitamisele. Lepingulise esindaja kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel ei peaks kohus lahkama üksikute toimingute kulu, vaid menetluse lõpuks kujunenud õigusabi kulu kokku. Kohtunikuabi poolt teostatud mahaarvamised konkreetsete toimingute ajakulust on meelevaldsed ning põhjendamata. Kohtunikuabi ei ole adekvaatselt hinnanud menetlusosaliste panust käesolevasse menetlusse. Hageja selgitas, et hagejat esindavas advokaadibüroos on selline tööjaotus, et ühe vaidlusega

tegelevad erinevad advokaadid, kelle tunnitasu on sõltuvalt nende kvalifikatsioonist erinev. Igalt arvelt nähtuv keskmine tunnihind kujuneb erinevate advokaatide tunnihindade ning nendepoolsete tööpanuste alusel. Hageja keskmine tunnihind menetluse kestel on olnud 166, 27 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist on mõistliku turuhinnale vastava tunnihinnaga, mille põhjal on põhjendatud hageja õigusabikulude väljamõistmine kostjalt. Hageja on eelnevalt kinnitanud, et ta ei saa õigusabikuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada ning on seega õigustatud nõudma õigusabikulude hüvitamist endale koos käibemaksuga. Hageja selgitas lisaks, et ta ei saaks käesolevas vaidluses kantud õigusabikuludelt käibemaksu maha arvata ka seetõttu, et vaidlus ja seega ka kulud ei ole seotud tema ettevõtlusega. Käesoleval juhul ei tohiks lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise piirmäärast. Kolmas isik esitas samuti Harju Maakohtu 01.04.2014 määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt kolmanda isiku kasuks täiendavalt välja 544 eurot. Kohtu poolt on ebaõige ning alusetu jätta kompromissi sõlmimise ettevalmistamisega seonduvad kulud välja mõistmata. Kostja vaidles määruskaebustele vastu. Kohtunikuabi võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks kohtunikule vastavalt TsMS § 663 lg-le 6. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 07.10.2014 määrusega tühistati Harju Maakohtu kohtunikuabi 01.04.2014 määrus (parandatud 14.04.2014 määrusega) ning tehti uus määrus, millega rahuldati hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 2971, 89 eurot ja õigusabikulud 16 008, 56 eurot (koos käibemaksuga) ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis hageja avalduse rahuldamata riigilõivu 2461, 13 euro ja õigusabikulude 12 377, 05 euro ulatuses. Maakohus rahuldas kolmanda isiku avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskuludena õigusabikulud 3183, 80 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus jättis kolmanda isiku avalduse rahuldamata õigusabikulude 534 euro ulatuses. Kostjalt on põhjendatud välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 2971, 89 eurot. Ülejäänud riigilõivu, 2461, 13 euro, osas tuleb hageja avaldus jätta rahuldamata, kuna Riigikohtu 11.06.2013 otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-13 on tunnistatud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 olid 01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni (5432, 49 eurot) ning kostjalt ei saa välja mõista riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. Põhiseaduspärase riigilõivu saab määrata lähtudes enne 01.01.2009 kehtinud riigilõivumääradest, kus tsiviilasjas hinnaga üle 1 400 000 - 1 500 000 krooni tasuda riigilõivu 46 500 krooni (2971, 89 eurot). Hageja esitatud arvetest ei nähtu igale konkreetsele õigustoimingule kulunud aeg, vaid arvete selgituses on esitatud summaarne ajakulu mitme toimingu kohta kokku. Nimetatud asjaolu teeb keeruliseks hageja esindaja toimingute ajalise kulu põhjendatuse hindamise. Samas ei takista see menetluskulude kindlaksmääramist, kuna arvestades tsiviilasja materjalide mahtu ja sisu on võimalik välja selgitada, kui palju vajalikku tööd on kohtumenetlus hageja esindajalt nõudnud. Hageja on kohtule esitanud 13 menetlusdokumenti, millest 4 (s.o 13.09.2010 seisukoht seoses kompromissiettepanekuga ja kolmanda isiku taotlusega (I kd, tl 226), 01.09.2011 küsimused

tunnistajale (III kd, tl 131), 10.10.2011 taotlus tõendite vastuvõtmiseks (IV kd, tl 51-52) ja 14.11.2011 taotlus protokolli parandamiseks (V kd, tl 26-27)) olid lihtsamat laadi sisuga ja napid dokumendid, mille koostamine ei saanud suurt tööajakulu põhjustada. Hageja esindaja poolt menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega hinnates tuleb arvestada ka sellega, kui teadlik oli esindaja kohtueelselt vaidluse olulistest üksikasjadest ning kui erinevad on kohtumenetluses esitatud dokumendid oma sisult. Enne kohtusse pöördumist oli hagejat esindanud sama esindaja vaidluse lahendamisel pooltevahelises suhtluses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluste nõuete (v.a kahju hüvitamise nõue) kohta esitatud väited ja õiguslikud põhjendused hagiavalduses olulises osas sisult kattuvad kostjale 22.04.2010 saadetud kirjas esitatuga (I kd, vrd tl 2-12 ja 49-53). Seega on alust arvata, et hagi ettevalmistamise ja koostamise ajaks olid suures osas nõuete asjaolud ja peamised tõendid esindajale teada ning olulisemad seisukohad juba väljakujunenud ja formuleeritud. Hageja 04.11.2011 kohtukõne seisukohtade puhul nähtub, et selle dokumendi moodustavad varasemalt esitatud dokumentides väljendatud seisukohtade sõna-sõnalised kordused. Seega sai selle dokumendi kokkupanekule kuluda esindajal vähem tööd. Ka esindaja apellatsiooniastme kulude osas tuleb arvestada sellega, et esimese astme kohtus ja apellatsiooniastmes esindas hagejat sama esindaja. Vaidluse asjaolud ning tõendid olid esindajale teada juba esimesest kohtuastmest ja apellatsiooniastmes need eriliselt ei muutunud, samuti ei pidanud esindaja apellatsioonile vastamisel käsitlema põhimõtteliselt uusi küsimusi, mida maakohtus ei olnud puudutatud. Ligemale pool apellatsioonkaebuse vastuses esitatust ühtib sõna-sõnalt varasemalt esitatud hageja väidetega. See pidi oluliselt lihtsustama esindaja tööd ja vähendama tööks vajalikku ajakulu. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 14) ja 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 12). Isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine seda, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel ei saa nõuda kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist (Riigikohtu 22.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12 ja 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Menetluskuludeks TsMS mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Hageja kohtueelses menetluses kantud kulud kajastuvad arvel nr 101028 ja osaliselt arvel nr 101301. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et arvel nr 101028 ja osaliselt arvel nr 101301 (e-kirjaga tutvumine: Jaanus Tehveri 03.05.2010 e-kiri ja Jaanus Tehveri vastuse edastamine, edasine tegutsemine vaidluses kostjaga) kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka hagimenetlust, tuleb jätta need arvestamata. Samuti ei saa rahuldada kulude hüvitamist arves nr 1108185 märgitud järgmiste toimingute eest: läbirääkimised kolmanda isikuga riigilõivu tasumise osas; dokumendi analüüs: notariaalne laenuleping, kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe ja nõude loovutamise leping, kuna nende puhul ei nähtu toimikumaterjalide põhjal otsene seos tsiviilasjaga. Samas arves nr 110815 kriminaalasjaga seotud toimingud on kohtumenetlusega seotud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kriminaalasja nr 10230103838 toimikuga tutvumine ja ärakirjade saamine olnud

vajalik vastamiseks kostja esitatud väidetele üürile antud ruumide seisukorra kohta (kostja 07.06.2010 vastuse p 2.3; hageja poolt esitatud 16.03.2010 tehtud fotod). Põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses oli 99, 9 tundi ja ringkonnakohtu menetluses 13, 6 tundi, kokku 113, 5 tundi järgmise arvestusega: 10 tundi seoses hagi ja selle tagamise avalduse koostamise ja esitamise ning kompromissläbirääkimistega seonduvate toimingutega ajavahemikus 03.05.2010-28.05.2010 (arve nr 101301); 12, 3 tundi seoses menetlusosaliste dokumentide läbivaatamise toimingutega ning menetlusdokumentide koostamise, esitamise ja sellega seonduvate (kirjavahetus, arutelud jms) toimingutega ajavahemikus 01.06.2010 03.08.2010 (arvel nr 101678 märgitud teenused 2, 3 tunni ulatuses ja arvel nr 101864 märgitud teenused 10 tunni ulatuses); 23, 2 tundi seoses ajavahemikul 10.09.2010 - 31.03.2011 tehtud toimingutega, millest 1, 1 tundi moodustavad kompromissläbirääkimistega seonduvad toimingud, 18, 1 tundi menetlusosaliste dokumentide läbivaatamisega ning menetlusdokumentide koostamisega (eriti hageja 31.03.2013 seisukohti puudutav töö), esitamisega ja sellega seonduvad (kirjavahetus, arutelud, toimikuga tutvumised jms) toimingud ning 4 tundi 15.03.2011 kohtu eelistungiks ettevalmistumisega ja sellel osalemisega jm istungiga seotud toimingud (arves nr 102294 märgitud teenused 1, 1 tunni ulatuses, arves nr 102569 märgitud teenused 0, 9 tunni ulatuses, arves nr 110229 märgitud teenused 1, 2 tunni ulatuses ja arves nr 110815 märgitud teenused 20 tunni ulatuses); 5, 9 tundi seoses hageja 10.05.2011 ja 16.05.2011 seisukohtade koostamisega ja selleks vajalike toimingutega ajavahemikus 2011 aprill-mai (arve nr 111432); 48 tundi seoses ajavahemikul 12.08.201116.12.2011 tehtud toimingutega, millest 3, 5 tundi moodustavad kompromissläbirääkimistega seonduvad toimingud; 20, 5 tundi menetlusdokumentide läbivaatamisega ning hageja 01.09.2011, 15.09.2011, 10.10.2011, 04.11.2011 ja 14.11.2011 menetlusdokumentide koostamisega, esitami-sega ja sellega seonduvad (kirjavahetus, nõupidamised jms) toimingud, 4 tundi ja 20 tundi vastavalt 24.08.2011 ja 03.11-04.11.2011 kohtuistungiteks ettevalmistumisega ja neil osalemisega, tunnistajate küsitlemiseks ettevalmistumine jm istungiga seotud toimingud (arvel nr 112108 teenused 10 tunni ulatuses; arvel nr 112318 teenused 8, 6 tunni ulatuses; arvel nr 112571 teenused 7, 3 tunni ulatuses; arvel nr 112797 teenused 20 tunni ulatuses; arvel nr 113074 teenused 2, 1 tunni ulatuses); 13, 6 tundi apellatsioonkaebusele vastamisega ning 02.05.2012 ja 13.06.2012 kohtuistungiteks ettevalmistumisega ja osalemisega ning kompromissläbirääkimistega seotud toimingud (arve nr 120184 järgsed teenused 2, 1 tunni ulatuses, arve nr 120407 järgsed teenused 7 tunni ulatuses, arves nr 121310 järgsed teenused 3 tunni ulatuses ja arves nr 121500 teenused 1, 5 tunni ulatuses); 0, 5 tundi seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega (arve nr 122589). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on 2-leheküljeline (ilma lisadeta) lihtsa sisuga dokument, mille koostamisele ei tohiks kvalifitseeritud esindajal kuluda rohkem kui 30 minutit. Vastavalt esitatud arvetele on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks ilma käibemaksuta 13 188, 92 eurot (s.o arve nr 101301 osas 1022, 60 eurot (102, 26 x 10), arve nr 101678 osas 235, 20 eurot (102, 26 x 2, 3), arve nr 101864 osas 1022, 60 eurot (102, 26 x 10), arve nr 102294 osas 112, 49 eurot (102, 26 x 1, 1), arve nr 102569 osas 92, 03 eurot (102, 26 x 0, 9), arve nr 110229 osas 144 eurot (120 x 1, 2), arve nr 110815 osas 2400 eurot (120 x 20), arve nr 111432 osas 708 eurot (120 x 5, 9), arve nr 112108 osas 1200 eurot (120 x 10), arve nr 112318 osas 1032 eurot (120 x 8, 6), arve nr 112571 osas 876 eurot (120 x 7, 3), arve nr 112797 osas 2400 eurot (120 x 20), arve nr 113074 osas 252 eurot (120 x 2, 1), arve nr 120184 osas 252 eurot (120 x 2, 1), arve nr 120407 osas 840 eurot (120 x 7), arve nr 121310 osas 360 eurot (120 x 3), arve nr 121500 osas 180 eurot (120 x 1, 5), arve nr 122589 osas 60 eurot (120 x 0, 5).

Dokumentide koopiate ja äriregistri päringute tegemisega seotud esindaja kulud (151, 55 eurot) on vajalikud ja mõistlikud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kahju hüvitamise nõude küsimusega seonduvalt on hageja pidanud esitama dokumentide mahukaid lisasid, samuti edastama kohtu ülesandel mahukad dokumente kolmandale isikule. Hageja on 20.02.2013 kirjas selgitanud, et kulud äriregistri päringutele tekkisid seoses tsiviilasjas käsitlemist leidnud majandusaasta aruannetega. Kohus ei saanud kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulusid kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata (Riigikohtu 15.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07, p 15 ja otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-12, p 22). Seega luges kohus hageja kinnitusi piisavaks, et mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga summas 16 008, 56 eurot (s.o 13 188, 92 + 151, 55 + 20%). TsMS § 177 lg 2 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Kolmanda isiku menetluskulud olid põhjendatud ajakuluga 32 tundi ja 50 minutit summas 3183, 80 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja teenuste eest nõutud tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik tööühiku hind. Kohtuasjaga seotud menetluskuluna ei saa arvestada arvel nr 040/2010 märgitud 400 euro suurust kulu õigusabiteenusele, mis on tekkinud enne kolmanda isiku kohtumenetlusse astumist. Arve on koostatud 01.06.2010, selgitusega hagi koostamine ja esitamine hageja vastu. Kolmas isik esitas avalduse menetlusse astumiseks 21.07.2010. Nimetatud kulu puhul on tegemist kohtumenetlusele eelnenud õigusabiteenuse eest kantud kuluga, mis on seotud nõude esitamisega hageja vastu. Kolmas isik ei ole tõendanud, et viidatud arves kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka praeguse asja hagimenetlust. Samuti ei saa täies ulatuses rahuldada kolmanda isiku esindaja kulusid arves nr 055/2011 märgitud 28.08.2011 kohtuistungil osalemise eest ajakuluga 2 tundi, arves nr 036/2012 märgitud 02.05.2012 ringkonnakohtu istungist osavõtu eest ajakuluga 1 tund ja 12 minutit ning arves nr 047/2012 märgitud 13.06.2012 ringkonnakohtu istungist osavõtu eest ajakuluga 1 tund. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kestis 24.08.2011 istung 1 tund ja 15 minutit, 02.05.2012 istung 1 tund ja 13.06.2012 istung 32 minutit. Kolmanda isiku esindamiseks vajalikud ja põhjendatud toimingud on: 21.07.2010 avalduse koostamine ja esitamine (2 tundi ja 2 minutit) summas 243 eurot (arve nr 052/2010); ettevalmistus 15.03.2011 kohtuistungiks ja seal osalemine (1 tund ja 50 minutit) summas 220 eurot (arve nr 017/2011); 31.03.2011 seisukoha koostamine ja esitamine (1, 5 lk – 1 tund ja 30 minutit) summas 180 eurot, 26.04.2011 nõupidamine hageja lepingulise esindajaga (1 tund) summas 120 eurot, 11.05.2011 seisukoha koostamine ja esitamine hageja 31.03.2011 ja 10.05.2011 seisukohtadele (2 lk – 2 tundi) summas 240 eurot, 10.05.2011 ja 12.08.2011 esitatud asjatundjate arvamuste võrdlev analüüs 19.08.2011 (1, 5 lk – 1 tund ja 30 minutit) summas 180 eurot, 22.08.2011 nõupidamine hageja lepingulise esindajaga (45 minutit) summas 90 eurot ning 24.08.2011 korraldaval kohtuistungil osalemine (1 tund ja 15 minutit) summas 150 eurot, kokku 576 eurot (s.o 960 eurot – soodustus 40%) (arve nr 055/2011); poolte kompromissläbirääkimistel positsioonide analüüs ja seisukoha esitamine (10 e-kirja, 30 minutit) summas 60 eurot, hageja esitatud dokumentide (01.09.2011, 06.10.2011) analüüs (32 lk, 1 tund ja 4 minutit) summas 128 eurot, kohtu dokumentide, sh määruse (26.09.2011) analüüs (5 lk, 10 minutit) summas 20 eurot, 07.10.2011 täiendavate seisukohtade, vastuväidete koostamine kostja esitatud eriteadmistega isiku arvamusele (1, 5 lk, 1 tund) summas 120 eurot, 03.11.2011 ja 04.11.2011 kohtuistungiteks ettevalmistumine ja seal osalemine (5 tundi)

summas 600 eurot, kokku 556, 80 eurot (s.o 928 eurot – soodustus 40%) (arve nr 072/2011); 03.11.2011 kohtuistungil osalemine ning 04.11.2011 kohtuistungiks ettevalmistumine ja seal osalemine, täiendav arve 5 tundi (kohtuistungitel osalemine kokku üle 12 tunni) summas 600 eurot (arve nr 078/2011); 09.09.2011 konsultatsioon (1 tund ja 30 minutit) summas 180 eurot (arve nr 081/2011); kohtuistungiks ettevalmistumine (sh kostja apellatsioonkaebuse analüüs, seisukoha kujundamine) (2 tundi ja 30 minutit) summas 300 eurot ning ringkonnakohtu 02.05.2012 istungist osavõtt (1 tund) summas 120 eurot, kokku 420 eurot (arve nr 036/2012); hageja ja kostja kirjavahetus ja selle analüüs kohtuliku kompromissi sõlmimiseks (42 minutit) summas 84 eurot, ringkonnakohtu 13.06.2012 istungiks valmistumine (2 tundi) summas 240 eurot ja sellest osavõtt (32 minutit) summas 64 eurot, kokku 388 eurot (arve nr 047/2012). Kolmanda isiku määruskaebus Kolmas isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata arvest nr 040/2010 sisalduva summa 400 eurot ning määrata, et kostjalt kuuluvad väljamõistmisele kolmanda isiku menetluskulud 3583, 80 eurot. Määrusest ei selgu põhjendused, milliste alusel on kohus jõudnud järeldusele, et kolmas isik ei ole tõendanud, et arves nr 040/2010 kajastatu hõlmas ka praeguse asja hagimenetlust. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei ole arvesse võtnud kolmanda isiku poolt 16.04.2014 määruskaebuses esitatud väiteid ning seisukohti. Leides, et 16.04.2014 määruskaebuses toodud põhjendused ei ole asjakohased, pidanuks kohus kolmanda isiku vastuväiteid käsitlema ja sellekohaseid seisukohti ka põhjendama Arve nr 040/2010 on esitatud nõude koostamise ja esitamise eest hagejale ning on otseselt seonduv antud tsiviilasjaga. Nõue hagejale on koostatud ja esitatud tootmismasina tagastamiseks või selle väärtuse hüvitamiseks. Nõue on esitatud kohtumenetluse ajal ning ühe vaidluseseme suhtes. Menetlus oli nõude esitamise ajal juba alanud ning kolmas isik tutvus ja analüüsis esitatud dokumente ja kujundas oma seisukoha. Riigikohus on öelnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistada kohtuvaidluseks (Riigikohtu tsivillkolleegiumi 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10). Antud lahend on analoogia korras kohaldatav käesoleval juhul, kuna kolmanda isiku jaoks oli nõude esitamine kohtueelne aeg, mil ta ei olnud veel menetlusega ühinetud. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-13-2229 sedastanud, et õigusteenuse osutamisel on oluline osa dokumentidega tutvumisel, nende osas seisukoha kujundamisel ja kliendile olukorra selgitamises, milliste toimingutega seotud kulud tuleb menetlusosalistele sõltumata tulemist põhjendatud ulatuses hüvitada. Hageja määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles jäeti hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 33 818, 63 eurot ja mõista välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et turu keskmine õigusabikulu on 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Tõlgendus, mille kohaselt ühel ajahetkel Riigikohtu poolt põhjendatuks peetud õigusabi tunnihind määrab edaspidi õigusabi turuhinna, on ebaõige. Riigikohus ei ole leidnud, et 120 eurot ületav tunnihind ei oleks põhjendatud, vaid leidnud mõnes konkreetses

kaasuses neil konkreetsetel ajahetkedel, et 120 euro suurust tunnihinda ei saa pidada põhjendamatuks. Hageja esindaja keskmine tunnihind on menetluskuse kestel olnud 138, 56 eurot (ilma käibemaksuta) ning selline tunnihind on turuhinnale vastav. Kohus on leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et osad arvetelt nr 101028, 101301 ja 1108185 nähtuvad toimingud oleksid olnud seoses käesoleva hagimenetlusega ning seetõttu ei saa neid pidada põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks. Selline kohtu seisukoht on põhjendamatu. Hageja on juba menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kõik kulud, mille kindlaksmääramist hageja taotleb, seonduvad käesoleva menetlusega. Hageja ei saa mitte kuidagi täiendavalt tõendada, et nimetatud kulud olid hagimenetlusega seotud, kui oma esindaja sellesisulise kinnituse läbi. Lepingulise esindaja kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel ei peaks kohus lahkama üksikute toimingute kulu, vaid menetluse lõpuks kujunenud õigusabi kulu kokku. Olenevalt lepingulisest esindajast ja menetluslikust strateegiast võib olla vajalik kulutada erinevatel menetluse etappidel aega erinevalt. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on arvetelt nähtuvalt kokku 170, 5 tundi. Hageja peab sellist ajakulu minimaalseks vajalikuks kuluks kaks ja pool aastat väldanud menetluse jaoks, milles esindaja esitas 13 dokumenti, viibis 18 tundi istungitel ning töötas läbi suure mahu tõendeid. Maakohtu poolt teostatud nö mahaarvamised konkreetsete toimingute ajakulust on meelevaldsed ning põhjendamata. Maakohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud hagejale osutatud õigusabist üksnes 113, 5 tundi 170, 5-st, kuid on mingil määral põhjendanud ainult arvetelt nr 101028, 101301 ja 1108185 tehtud mahaarvamisi ca 17 tunni ulatuses. Ülejäänud ca 40 tunni õigusabi osas, mida maakohus on pidanud mittevajalikuks, ei ole kohus oma seisukohta millegagi põhjendanud. Riigikohtu üldkogu on oma määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ning seega kehtetuks. Seega ei kehti hageja suhtes lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad ning puuduvad takistused hageja menetluskulude sissenõudmiseks kostjalt täies ulatuses. Menetluse edasine käik Kostja palub vastuses määruskaebustele jätta määruskaebused rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas 05.11.2014 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastuseks kolmanda isiku määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigustatult leidnud, et arvet nr 040/2010 ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Maakohus ei ole kolmanda isiku avalduse lahendamisel rikkunud põhjendamiskohustust ning on viidanud õigesti Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, mille järgi on menetluskuludeks TsMS mõttes need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Maakohus on õigustatult viidanud, et arve nr 040/2010 ei hõlmanud käesolevas tsiviilasjas toimunud menetlust, kusjuures arvel märgitud kulu on tekkinud enne kolmanda isiku menetlusse kaasamist. Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud arve nr 040/2010 alusel mõista kostjalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Vastuseks hageja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leidis, et vajalikuks ja põhjendatud tunnitasu määraks on 120 eurot. Kohus on nimetatud tasumäära pidanud antud juhul põhjendatuks ning kohaldanud ka seetõttu, et sellist tunnitasu määra on vajaliku ja põhjendatuna käsitlenud oma praktikas ka Riigikohus. Pealgi viitab erinevateks toiminguteks kulutatud töö ajaliselt suur maht esindaja keskmisele kvalifikatsioonile. Põhjendamatu on ka väide selle kohta, nagu oleks maakohus pidanud suurendama tunnihinda nende arvete osas, kus keskmine hind jäi alla 120 euro. TsMS § 175 lg 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt hüvitisena välja suuremat summat, kui hageja on tegelikult kandnud seoses konkreetse toiminguga, mida lepinguline esindaja on teostanud. Samuti on põhjendamatud hageja väited, et kohus ei peaks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindama üksikute lepingulise esindaja toimingute ja nendega seotud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust, vaid lähtuda tuleks osutatud õigusteenuse kogumahust. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks vaja teada õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega (Riigikohtu lahendid 3-2-1161-11 ja 3-2-1-112-09). Seega tuleb õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada konkreetsete toimingute sisu ja ajalist ulatust. Asjakohane ei ole hageja määruskaebuses sisalduv käsitlus lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärade kehtetusest, millest järelduvalt puuduvad takistused hageja menetluskulude sissenõudmiseks kostjalt täies ulatuses. Maakohus ei ole määruse tegemisel lähtunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg-s 1 sätestatud piirmääradest ning on hagejale selgitanud, et nimetatud määrus tunnistati põhiseaduse vastaseks ning kehtetuks. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kolleegium vajalikuks muuta maakohtu seisukohta vajaliku ja põhjendatud õigusabi ulatuse osas. Tegemist on maakohtu hinnangulise kaalutlusotsustusega, mida kohus on piisavalt põhjendanud ega ole seejuures ületanud diskretsiooni piire. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest