Ele Liiv (eesistuja), Kaija Kaijanen, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.03.2015, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Osaühing Bryant Kinnisvara hagi Korteriühistu Lai 4 vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 11.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Bryant Kinnisvara apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Korteriühistu Lai 4 apellatsioonkaebus Osaühing Bryant Kinnisvara osas 152 eurot, Korteriühistu Lai 4 osas 3500 eurot
Istugi toimumise aeg
16.02.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Bryant Kinnisvara (reg kood 11168369), seaduslik esindaja Sanjay-Jaanus Mody, lepinguline esindaja v.adv Kristiina Schotter Kostja Korteriühistu Lai 4 (reg kood 80318845), seaduslik esindaja Andres Päeva
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2014 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale 152 eurot värava paigaldamise eest. Muuta menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud mõlemas kohtuastmes täies ulatuses kostja kanda.
2.Rahuldada hageja nõue ja tuvastada, et Osaühingul Bryant Kinnisvara ei ole kohustust tasuda Korteriühistule Lai 4 ükssada viiskümmend kaks eurot Korteriühistu Lai 4 territooriumi ette paigaldatud värava paigaldamise eest.
3.
Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon sõnastada järgmiselt: 3.1.Jätta Osaühing Bryant Kinnisvara 26.03.2014 vastuväide kohtu tegevusele
rahuldamata.
3.2.Rahuldada hagi.
3.3.Rahuldada Osaühing Bryant Kinnisvara nõue tuvastada, et Osaühingul Bryant Kinnisvara ei ole kohustust tasuda Korteriühistule Lai 4 ükssada viiskümmend kaks eurot Korteriühistu Lai 4 territooriumi ette paigaldatud värava paigaldamise eest. 3.4.Tunnistada kehtetuks Korteriühistu Lai 4 10.10.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega kutsuti Korteriühistu Lai 4 juhatusest tagasi Sanjay-Jaanus Mody.
3.5.Poolte menetluskulud jätta Korteriühistu Lai 4 kanda.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Korteriühistu Lai 4 kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja on kostja liige. Kostja korraldab elamu asukohaga Lai 4, Tallinn, majandamist. 10.10.2013 toimus kostja üldkoosolek, millel hagejal ei võimaldatud hääletada, kuna hagejal on kostja ees võlgnevus 152 eurot üle 30 päeva. Hageja esitas häälte äravõtmise kohta vastuväite. Hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 152 eurot ja isegi kui selline võlgnevus oleks, ei oleks see andnud õigust hageja hääli arvestamata jätta. Hageja soovis väidetava võlgnevuse sularahas tasuda. Kostja keeldus täitmist vastu võtmast. Kostja põhikirja p 6.4 lause 2 mõte on piirata neid hääli, mis on seotud konkreetse korteriomandiga, mille majandamisega on võlgnevus seotud. Seega saanuks kostjalt ära võtta vaid ühe hääle. Lisaks ei saa MTÜS § 7 lg 2 II lause kohaselt hääleõigust piirata põhikirjaga, seda saab üksnes seaduse alusel. Hageja oli nõus hüvitama kostjale ühe parkimiskoha eest hoovis 04.10.2012 arve alusel 912 eurost 760 eurot (nõutud summa ilma käibemaksuta). 152 eurot moodustas käibemaks ja selle summa pidi kostja saama riigilt tagasi. 09.10.2012 tasus hageja kostjale 760 eurot. Hageja teatas kostjale 08.10.2012 kirjaga, et ei pea käibemaksu tasuma. Kostja sai riigilt käibemaksu tagasi ja maksuameti revisjon kinnitas, et taotlus oli põhjendatud. Hageja palub kohtul tuvastada, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale 152 eurot kostja territooriumi ette paigaldatud värava paigaldamise eest. Samuti taotleb hageja, et kohus tunnistaks kehtetuks kostja 10.10.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsuse, millega kutsuti kostja juhatusest tagasi Sanjay-Jaanus Mody või alternatiivselt tuvastada, et nimetatud otsus on tühine. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõustus e-kirja teel värava paigaldamise eest maksma. Maksmata on 152 eurot käibemaks. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, siis tuleb arved vastavalt kehtivale seadusandlusele edastada koos käibemaksuga. Kostja ei võtnud arvesse hageja hääli põhikirja p 6.4 alusel. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsus
3.Pooled vaidlevad, kas hagejal on kohustus tasuda kostjale 152 eurot. Käibemaksu tasumise kohustuse olemasolu hindamisel ei oma tähendust 20.03 koosolekul avaldatud seisukohad võlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. Hageja oli nõus vabatahtlikult hüvitama kostjale teatud osa värava paigaldamise eest tasutust, kuna ühel hageja korteriomandil on hoovis parkimiskoht. Osa, mida hageja nõustus tasuma vabatahtlikult oli lisaks üldisele osale, mis jagati kõigi korteriühistu liikmete vahel. Kostja esitas hagejale arve, millest 760 eurot oli värava paigaldamine ja 152 eurot käibemaks. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, siis tuleb arved vastavalt seadusele esitada koos käibemaksuga. Hageja teatas 08.10.2012 kostjale, et arve tuleb ümber teha selliselt, et käibemaks sealt välja võtta. Kostja sellega ei nõustunud. Elamu juurde kuuluva hoovi ette värava paigaldamine on käsitletav elamu ümbruse hooldamisena ning seeläbi majandamiskuluna KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Värava paigaldamine on majandamiskulu, mille tasumise kohustus tuleneb hagejale seadusest (KÜS § 151 lg 1) ja ühistu põhikirjast (p 3.2.5, 3.2.6, 3.3). Hagiavalduses esitatu kohaselt värava paigaldamise kulu jagati kõigi kostja liikmete vahel, välja arvatud teatav osa, mida hageja nõustus täiendavalt üksi tasuma. Hageja väitel nõustus ta kostjale tasuma 760 eurot. Seega oli hagejal ja kostjal eraldi kokkulepe seoses väravaga. Kostja esitatud ekirjavahetusest (lk 103-104) nähtuvalt leppisid pooled kokku, et värava paigaldamise eest automaatikat puudutavas osas maksab koos teiste parkimiskohtade omanikuga hageja. Kohus tõlgendas poolt tahet (VÕS § 29 lg 1 ja 4) kokkuleppe sõlmimisel. Kuna automaatika oli eelkõige vajalik neile, kes soovisid suuri väravaid avada, so parkimiskohtade kasutajatele, siis pidid selle paigaldamise kulu, sh käibemaksu, kandma parkimiskohtade kasutajad. Asjaolule, et pooled said kokkuleppest nii aru, viitas ka hageja 08.10.2012 e-kiri. Kostja seostab nõude olemasolu hageja vastu käibemaksu puudutavas osas sellega, kas kostjal tuleb automaatikaga seonduva eest käibemaksu maksta. Eeltoodust tulenevalt pidi poolte kokkuleppe kohaselt hageja tasuma lisaks automaatika maksumusele ka sellelt arvestatava käibemaksu, kuid ainult juhul, kui kostjal tekib kulu seoses töö teostajale Fagel Industrial OÜ-le tasutud käibemaksuga. Vaidlus puudub, et kostja on käibemaksukohustuslane. Sisendkäibemaksu sai kostja maha arvata eeldusel, et ühistu liikmetele esitatakse arve koos käibemaksuga. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid soovinud kokku leppida selliselt, et värava automaatika kulu tasub eraldi hageja, kuid sellega kaasnev käibemaksukulu jääb kostja kanda. Asjaolu, et kostja esitas hagejale pärast võlgnevuse tekkimist arveid (lk 74, 75), millel võlgnevus ei kajastunud, ei tõenda võlgnevuse puudumist. Võlausaldaja vastuvõtuviivitus ei too seaduse kohaselt kaasa kohustuse lõppemist, mistõttu kohus seda hageja väidet ei analüüsi. Hageja väidab alternatiivselt, et kohustus on täidetud. Raha enda kätte jätmisel avaldas S.-J. Mody, et see sularaha makse on kostjale hageja eest. Vastavalt VÕS § 91 lg 1 võib rahalise kohustuse täita sularahas. Kostja on välja toonud, et hageja poolt väidetavalt tasutu ei ole jõudnud kostja raamatupidamisse ega pangakontole, millist asjaolu hageja ei vaidlusta. Pooled ei olnud küll kokku leppinud täitmise viisis, kuid tavapäraselt tasutakse korteriühistu arved korteriühistu pangakontole, mitte sularahas vahetult enne üldkoosoleku algust. Vaidlusalusel arvel oli märgitud kostja pangakonto number ning vaidlustamata osas tasus hageja arve sellele kontole. Isegi kui hageja esindaja ütles, et sularahamakse on kostja eest, siis võttes arvesse, et hageja ja kostja esindajaks oli sama isik, käesoleva ajani ei ole raha jõudnud kostja pangakontole ega kajastu tema raamatupidamises, samuti, et hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles mh soovib vaidlustada
kohustust, mille katteks täitmine väidetavalt toimus, ei saa kohustust lugeda täidetuks. Kohus jättis hageja nõude tuvastada võlgnevuse 152 euro puudumine kostja ees rahuldamata. Kostja põhikirja p 6.4 kohaselt annab üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle. Isikul, kel on üle 30 päevane võlgnevus ühistu ees, ei ole üldkoosolekul hääli ning kvoorumi arvestamisel tema hääli ei loeta. Nimetatu on vastuolus KÜS §-s 101, mille kohaselt võib iga korteriühistu liige üldkoosolekul hääletada, ning seadus ei näe ette võimalust sellest sättest kõrvale kalduda korteriühistu põhikirjaga. Seadusega ei ole kooskõlas kostja põhikirja p 6.4 osas, milles see võtab võimaluse üldkoosolekul hääletada isikul, kel on üle 30-päevane võlgnevus ühistu ees. Vastavalt KÜS § 11 lg 1 võib küll põhikirjaga määrata, mitu häält annab iga korteriomand, kuid hääleõigusest täielikult ilma jätta korteriühistu liiget põhikirjaga ei ole lubatud. Selline piirang võiks tuleneda ainult seadusest. MTÜS § 7 lg 2 teise lause kohaselt kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seetõttu puudus kostjal õiguslik alus hagejal hääletada mittelaskmiseks 10.10.2013 üldkoosolekul ja vaidlustatud kostja otsus tuleb tunnistada kehtetuks vastuolu tõttu seadusega (KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel). Kohus rahuldab hageja nõude tunnistada kehtetuks 10.10.2013 kostja üldkoosoleku otsus, millega kutsuti kostja juhatusest tagasi S.-J. Mody. Kuivõrd kohus nimetatud nõude rahuldas, siis kohus hageja alternatiivset nõuet ei analüüsinud. Menetluskulud jättis kohus 4,3 % ulatuses hageja ja 95.7 % ulatuses kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
4.Kostja vaidlustab aamkohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Kuna koosolekul otsustati S.-J. Mody vabastamine juhatuse liikme kohustustest, ei tohtinud ta niikuinii hääletada (MTÜS § 22 lg 4 kohaselt) ja 10.10.2013 koosolekul ei rikutud seadust. Maakohus on jätnud kohaldamata materiaalõiguse normid (MTÜS § 22 lg 4, § 24 lg 3, § 28 lg 2) ja kohaldanud ainult KÜS § 13 lg 3, MTÜS § 24 lg 1, mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse antud tsiviilasjas. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 436 lg 1 ja 2, § 438 lg 1, § 442 lg 8. Kostja palub vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse jõusse ja menetluskulud hageja kanda jätta. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja palub tühistada otsus osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata hageja nõue, samuti vastavas osas jagada ümber menetluskulud. Pooled ei väitnud, et sõlmisid lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse tasuda kostjale territooriumi ette paigaldatud värava eest 912 eurot (760 eurot + käibemaks). Maakohus sai võtta seisukoha ainult osas, kas KÜS ja kostja põhikiri andsid kostjale õiguse nõuda käibemaksu tasumist. Üllatuslik on maakohtu järeldus, et poolte vahel on sõlmitud lepingu teenuse osutamiseks, mille eest oli hageja kohustatud kostjale tasuma. Maakohtu otsus on vastuoluline: üheltpoolt leiab kohus, et 152 eurot on majandamiskulu KÜS § 151 mõttes, teisalt et poolte õigussuhe tuleneb lepingust. Vastuolu seisneb ka selles, et kohus ei näinud õigust tasuda hagejal vaidlusalune summa sularahas, sest tavapäraselt tasutakse korteriühistu arved korteriühistule pangakontole. Nimetatud järelduse tegemiseks on asjaolu, et hageja on kostja liige ja tegemist oli majandamiskuludega. Kostja raamatupidaja öeldu omas tähendust poolte tahteavalduste tõlgendamisel ja seda tuli vaidluse lahendamisel arvestada. Sama kehtib e-kirja kohta, milles küsiti raamatupidajalt infot võlgnevuse
kohta. Kohus on kohaldanud valesti VÕS § 29 lg 5 p 3, mis sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada poolte käitumist peale lepingu sõlmimist. Hageja esindaja 28.12.2012 e-kirjast sisuga „Ma ka nõus“ ei ole võimalik välja lugeda, millistel olulistel tingimustel oli hageja nõus kostja territooriumi ette paigaldatud värava automaatika eest tasuma. Kui ka poolte vahel oli leping, siis tuleb seda tõlgendada viisil, et käibemaksu tasumisega hageja nõus ei olnud. Juhul, kui ülejäänud 152 eurot on kulu (ei ole, sest kostja sai selle riigilt tagasi), siis tuleks see jaotada kõigi korteriomanike vahel (KÜS § 151). Kohustus tasuda majandamiskulusid tuleneb KÜS § 151 ja kostja põhikirja p-dest 3.2.2, 3.2.5 ja 3.2.6. Kostja põhikirja p 3.3. alusel tasuvad kostja liikmed makseid üldreeglina võrdeliselt korteriomandi reaalosa üldpinna suurusega (juhatus võib otsustada teha erandeid tulenevalt tegelikust või arvestuslikust tarbimisest ja/või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest). Seadusest või juhatuse otsusest ei tule hagejale kohustust tasuda käesolevas menetluses vaidlustatud summa 152 eurot. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda 152 eurot kostjale värava paigaldamise eest, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Kostja on tuginenud oma apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja apellatsioonkaebus on võetud ebaõigesti menetlusse. Kostja on jätnud tähelepanuta, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 11.05.2014 langes pühapäevale, mistõttu hagejal oli õigus esitada apellatsioonkaebus 12.05.2014 (TsÜS § 136 lg 8). I
8.Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt on kostja 10.10.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsus kutsuda korteriühistu juhatusest tagasi S.-J. Mody kehtetu. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
9.Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud õiguslikud väited, et S.-J.Mody poleks niikuinii saanud hääletada, kuna otsustati tema tagasikutsumine juhatuse liikme kohalt, ei ole põhjendatud. MTÜS § 22 lg-s 4 sätestatust tulenevalt on igal mittetulundusühingu liikmel üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. MTÜS § 22 lg 4 ei keela ühistu liikme seaduslikul esindajal hääletada juhul, kui teda valitakse või kutsutakse tagasi ühistu juhatusest.
10.Põhjendatud ei ole ka kostja apellatsioonimenetluses 03.10.2014 menetlusdokumendis toodud väited, et kostja üldkoosolek on uue 27.06.2014 otsusega 10.10.2013 otsuse S.-J. Mody tagasikutsumise kohta kinnitanud ja seda otsust ei ole vaidlustatud. Kostja apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest, so 27.06.2014 üldkoosoleku kutsest ja üldkoosoleku protokollist (II kd, tl 207-212)
nähtub, et selle päevakorras oli juhatuse liikmete tagasikutsumine ning uue juhatuse valimine. Osaühing Bryant Kinnisvara 07.08.2014 hagiavaldusest (II kd, tl 198-206) nähtuvalt, on hageja vaidlustanud kõik üldkoosoleku otsused (viidatud hagiavalduse p 2). Seega ei ole võimalik väita, et hageja ei ole vaidlustanud kõiki üldkoosoleku otsuseid. Seetõttu jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. II
11.Pooled vaidlesid ka selle üle, kas hagejal on kohustus tasuda kostjale 152 eurot. Vaidluse all ei ole seoses sellega järgmised asjaolud: - Kostja on elamut Lai 4 majandav korteriühistu. - Hageja on kostja liige. - Elamu Lai 4 renoveerimistööde käigus paigaldati elamu hoovivärava ette automaatikaga värav. - Hoovis on kaks parkimiskohta, millest üht kasutab hageja. - Hageja ja teise parkimiskoha omanik soostusid hüvitama kostjale värava automaatika paigaldamise kulu, arvestades, et parkimiskohti kasutavad nemad. - Kostja esitas hagejale 04.10.2012 arve 912 euro tasumiseks (I kd, tl 110), mille hageja tasus osaliselt, jättes tasumata käibemaksu 152 eurot.
12.Hageja tugineb vaidluses järgmistele asjaoludele: - Hageja tahe ei olnud kostjale värava koos käibemaksuga hüvitamine. - Kostja on ehitise remondiga seonduvatelt kulutustelt saanud maksu- ja tolliametilt käibemaksu tagasi ja hagejal puudub seadusest või põhikirjast tulenevalt kohustus seda kostjale tasuda. - Ei ole üldkoosoleku või juhatuse otsuseid käibemaksu kohustuse panemiseks hagejale ja selline otsus oleks ka vastuolus seaduse ning kostja põhikirjaga (MTÜ § 12 lg 4, KÜS § 151, põhikirja p 3.2.2, 3.2.4, 3.2.6, 3.3).
13.Kostja tugineb vaidluses põhiliselt järgmistele vastuväidetele: - Hagejal on kohustus tasuda kostjale käibemaksu 152 eurot kostja territooriumi ette paigaldatud värava eest, kuna kostja ei saa hagejale esitada arvet ilma käibemaksuta.
14.Maakohus viitas õigesti KÜS § 151 lg-s 1 sätestatule. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et värava paigaldamine elamu hoovi ette on käsitletav elamu ümbruse hooldamisena. KÜS § 151 lg 1 reguleerib majandamiskulude kandmist, sätestades üldreegli korteriühistu poolt elamu majandamiseks ja osutatud ja ostetud teenuste eest kulude kandmisel arvestada nende kandmisel eluruumi üldpinna ruutmeetritega. Kostja põhikirja p 3.3 alusel tasuvad kostja liikmed makseid üldreeglina võrdeliselt tema korteriomandi reaalosa üldpinna suurusele, juhatus võib otsustada teha erandeid tulenevalt tegelikust või arvestuslikust tarbimisest ja/või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest. Selliseid otsuseid kostja juhatus asja materjalide kohaselt vastu võtnud ei ole. Seega tulnuks kulud seaduse ja põhikirja kohaselt jagada korteriühistu liikmete vahel vastavalt nende eluruumide üldpinna ruutmeetritele.
15.Korteriühistu on KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega tekib korteriühistu loomisega korteriühistu ja selle liikme vahel käsundilaadne suhe. Maakohus käsitles seetõttu põhjendatult hageja ja kostja vahelist kokkulepet värava eest tasumise osas lepinguna. Nimetatut võib käsitleda ka lepingu ühe osana hageja kui korteriühistu ühe liikme ja kostja kui elamu haldaja vahelise käsundilaadse suhte raames.
16.Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, lahendades asja maksuõiguslikest sätetest tulenevalt. Vaidluse lahendamiseks oli oluline anda hinnang pooltevahelisele kokkuleppele eraõiguslikus suhtes ja maksuseaduse sätted vaidluse lahendamisel tähendust ei oma. Seega ei omanud ka tähendust, kuidas pidi kostja deklareerima värava paigalduse maksuametile ja kas kostja pidi esitama arve käibemaksuga või ilma.
17.Oma maakohtule esitatud menetlusdokumentides ja ringkonnakohtu istungil selgitasid pooled kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt otsustati elamu renoveerimise käigus panna sisehoovile väravad. Hoovis on kaks parkimiskohta. Hageja ja kostja seaduslikud esindajad leppisid kokku, et parkimiskoha omanikud võiksid väravale automaatika paigaldamise täiendava kulu ise maksta. Hageja seaduslik esindaja sai aru, et see on käibemaksuta summa. Ühistu sai käibemaksu riigilt hiljem tagasi. Kokkuleppe eesmärk oli, et teised ühistu liikmed ei kanna täiendavat kulu, mis tekib, kuna nemad ei pargi hoovi. Käibemaks ei olnud ühistu juhatuse liikme A.Päevaga jututeemaks. Kui hageja esindaja nägi käibemaksuga arvet, palus ta selle ümber teha, mida ei tehtud.
18.Hageja juhatuse liikme A.Päeva selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil küsis teise autokoha omanik I, kas on väravale võimalik automaatika paigaldada. A.Päeva selgitas I-le, et ühistu selle eest ei maksa. Kui parkimiskohtade omanikud maksavad, siis saab. Sellest oli juttu ka ühistu koosolekul, et maksavad parkimiskohtade omanikud. Kokkulepe oli, et parkimiskoha omanikud korvavad automaatika kulu. Arve esitati käibemaksuga, kuna seaduslik esindaja konsulteeris maksuametiga ja teisiti arvet esitada ei saanud. Ühistu seaduslik esindaja leppis hageja seadusliku esindajaga kokku, et kulud, mis on tekkinud värava automaatika paigaldamisega, pidid autokoha omanikud välja maksma. A.Päeva pidas silmas käibemaksu, kuigi otse seda välja ei öelnud, sellest ei olnud juttu.
19.Selgitustest ilmneb, et käibemaksu tasumise osas pooled läbi ei rääkinud. Samas oli hageja tahe kokkuleppe sõlmimisel suunatud käibemaksu mittetasumisele ja kostja tahe, et hageja tasuks ka käibemaksu. Kuna kumbki oma tahet käibemaksu küsimuses ei avaldanud, tuleb eeldada, et käibemaksu küsimuses kui olulised tingimuses poolte kokkulepe puudus või pooled üksnes arvasid, et nad on selles tingimuses kokku leppinud. Seega tuleb vastata küsimusele, kas leping oleks sõlmitud ka tingimusel, et hageja ei oleks pidanud käibemaksu tasuma. Tulenevalt asjaolust, et kostja sai käibemaksu lõppkokkuvõttes riigilt tagasi, eeldab ringkonnakohus, et leping oleks sõlmitud ka hageja käibemaksu kohustuse tingimuses kokku leppimata (VÕS § 27 lg 1). Edasi tuleb sellise tingimuses osas lähtuda VÕS § 27 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingule kohaldada tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes.
20.Hageja tõlgenduse kasuks mitte arvestada käibemaksu räägivad järgmised asjaolud: värava automaatika paigaldamise küsimusega seonduvat arutati kostja selgituste kohaselt üldkoosolekul, kuid puudub juhatuse või üldkoosoleku otsus, et värava paigaldamise eest peaks tasuma hageja, mistõttu hageja pakkumist värava eest tasuda saab vaadelda hea tahtena; värav paigaldati muude renoveerimistööde käigus, mille eest kostja on käibemaksu riigilt tagasi saanud. Kostja tõlgenduse kasuks räägib argument, et värava automaatikat ei vaja teised korteriühistu liikmed ja sellest on huvitatud eelkõige hageja koos ühe teise korteriühistu liikmega, kuna nende kasutuses on hoovis asuvad kaks parkimiskohta. Kohus leiab, et hageja argumendid, eelkõige riigilt käibemaksu tagasi saamise osas, on kaalukamad ja lubavad lugeda kokkuleppe sõlmituks hea usu põhimõttest tulenevalt ilma käibemaksu tasumise kohustuseta. Eeltoodust tulenevalt on hageja kostja poolt nõutud
summa ilma käibemaksuta tasumisel täitnud oma lepingujärgsed kohustused ja hageja tuvastusnõue kuulub rahuldamisele.
21.Ringkonnakohus ei hinda hageja võlgnevuse puudumisega seonduvaid väiteid selle kohta, et kostja juhatuse liige eitas vahetult enne 20.03.2013 koosolekut võlgnevuse olemasolu, hageja soovis 20.03.2013 koosolekul väidetava võlgnevuse tasuda, kuid kostja keeldus raha vastuvõtmisest. Nimetatud asjaolud ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna kohus tuvastas värava osas poolte kokkuleppe olemasolu ilma käibemaksu tasumise kohustuseta. Nimetatust tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut ka 16.02.2015 kohtuistungil uuritud videolõikudele. III
22.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.