Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Hageja esitatud väited ja nõue Hageja on kostja liige. Kostja korraldab elamu asukohaga XXX, Tallinn, majandamist. Majas asub 23 korteriomandit, millest 9 kuulub hagejale (neist 3 on kaasomandis OÜ-ga XXX). 10.10.2013 toimus kostja üldkoosolek. Hageja osales üldkoosolekul, kuid tal ei võimaldatud hääletada. Häälte arvestamata jätmist põhjendati asjaoluga, et hagejal on kostja ees võlgnevus 152 eurot üle 30 päeva. Hageja esitas häälte äravõtmise kohta vastuväite. Vaatamata vastuväidetele ei arvestatud hageja hääli kvoorumi hulka ega võimaldatud tal otsuste vastuvõtmisel hääletada. Hageja leiab, et kostja ei lubanud tal ebaseaduslikult üldkoosolekul osaleda. Hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 152 eurot. Isegi kui hagejal olnuks võlgnevus kostja ees, ei oleks see andnud kostjale õigust hageja hääli arvestamata jätta. Hageja nõuab, et kohus tuvastaks, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale 152 eurot kostja territooriumi ette paigaldatud värava paigaldamise eest. Samuti nõuab hageja, et kohus tunnistaks kehtetuks kostja 10.10.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsuse, millega kutsuti kostja juhatusest tagasi XXX või alternatiivselt tuvastada, et nimetatud otsus on tühine. Menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja nõustus e-kirja teel värava paigaldamise eest maksma. Kostja esitas hagejale värava kohta arve nr 201210-1010 summas 912 eurot, millest hageja tasus ära 760 eurot. Maksmata on 152 eurot käibemaks. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, siis tuleb arved vastavalt kehtivale seadusandlusele edastada koos käibemaksuga. Kostja põhikirja p 6.4 sätestab, et isikul, kellel on üle 30 päeva võlgnevus kostja ees, ei ole üldkoosolekul hääli ning kvoorumi arvestamisel tema hääli ei loeta. Kostja ei võtnud arvesse hageja hääli põhikirja p 6.4 alusel. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja on kostja liige, kostja korraldab XXX elamu majandamist. XXX elamus on 23 korteriomandit, millest 9 kuulub hagejale (väljavõtted kinnistusraamatust lk 10-34, kostja liikmete nimekiri lk 35). Hageja on 6 korteri ainuomanik, 3 on kaasomandis OÜ-ga XXX. Vastavalt hageja ja OÜ XXX kokkuleppele (lk 48-49) on kaasomandis olevate korteriomandite osas korteriühistu liikmeks hageja. 10.10.2013 toimus kostja üldkoosolek (protokoll lk 36-38). Kostja ei lugenud kvoorumi hulka hageja hääli seoses hageja võlgnevusega kostja ees üle 30 päeva. Hageja esitas vastuväited võlgnevuse puudumise kohta, selle kohta, et hääleõigust ei tohi tema arvates piirata ja viitas hagi tagamise määrusele tsiviilasjas 2-13-13827 (lk 50-53), mille kohaselt tuli kostja üldkoosolekutel hageja hääli arvestada vastavalt hageja korteriomandite arvule. Vaatamata vastuväidetele üldkoosolek hageja hääli kvoorumi hulka ei lugenud ning hagejal hääletada ei võimaldanud. Samamoodi käitus kostja 20.03.2013 üldkoosolekul, jättes hageja hääled sama põhjendusega arvestamata (protokoll lk 54-58). Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Pooled vaidlevad, kas hagejal on kohustus tasuda kostjale 152 eurot. Hageja soovis oma väidete tõendamiseks kohtule tõendina esitada mh CD-plaadi, millel on salvestused kostja 20.03.2013 üldkoosolekust. Kohus tagastas 11.03.2014 määrusega hagejale CD-plaadi, võtmata seda asja materjalide juurde. Kohus leidis, et CD-plaat ei võimalda tõendada asjas tähendust omavaid asjaolusid, kuna hageja vaidlustab 10.10.2013 kostja üldkoosoleku otsust, aga plaadil on salvestused 20.03.2013 üldkoosolekust. Käibemaksu tasumise kohustuse olemasolu hindamisel ei oma tähendust 20.03 koosolekul avaldatud seisukohad võlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. 26.03.2014 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele seoses CD-plaadi vastuvõtmata jätmisega. Vastuväite kohaselt nähtub salvestistest, et kostja väitis esmakordselt alles mõni minut enne 20.03 toimunud üldkoosolekut, et hagejal on kostja ees 152 euro suurune võlgnevus. Seega

tekitas kostja võlgnevuse kunstlikult, et hageja ei saaks üldkoosolekul osaleda. Nähtub ka asjaolu, et kostja raamatupidaja teatas 20.03 üldkoosolekul, et keegi kostja liikmetest kostjale võlgu ei ole, mis tõendab võlgnevuse puudumist. Salvestatud on ka, et hageja soovis 152 eurot tasuda sularahas, kuid kostja ei võtnud raha vastu. Samuti nähtub CD-plaadilt, et kuigi üks kostja juhatuse liige keeldus raha vastu võtmisest, jäi raha teise kostja juhatuse liikme kätte, mistõttu tuleb võlgnevus lugeda tasutuks. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 238 lg 1 p 1-2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus jääb 11.03.2014 määruses avaldatu juurde. Puutuvalt hageja täiendavatesse selgitustesse leiab kohus, et ühel ajahetkel jäädvustatuga ei ole võimalik tõendada, millal väitis kostja võlgnevuse olemasolu esmakordselt. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et viimane soovis tasuda sularahas ega et raha jäi XXX kätte, kes oli ühtaegu nii hageja esindaja, kes võlgnevust tasuda soovis, kui kostja juhatuse liige. Kohus märgib, et hageja on esitanud tõendina mh 17.10.2013 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas 2-13-13827 (lk 65-68), kus uuriti kõnealust CD-plaati, protokollitud on ka salvestiste sisu. Seega isegi, kui salvestised võimaldaksid tõendada asjas tähendust omavaid asjaolusid, on nende sisuga võimalik tutvuda ka protokolli kaudu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja 26.03.2014 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Hageja väitel paigaldati kostja territooriumi ette värav. Hageja oli nõus vabatahtlikult hüvitama kostjale teatud osa värava paigaldamise eest tasutust, kuna ühel hageja korteriomandil on hoovis parkimiskoht. Osa, mida hageja nõustus tasuma vabatahtlikult oli lisaks üldisele osale, mis jagati kõigi korteriühistu liikmete vahel. Kostja esitas hagejale arve, millest 760 eurot oli värava paigaldamine ja 152 eurot käibemaks. Hageja leiab, et hagejal puudub seadusest või kostja põhikirjast tulenev kohustus käibemaksu tasumiseks, seda enam, et kostja sai Maksu- ja Tolliametilt käibemaksu tagasi. Juhul kui värava paigaldamine on majandamiskulu, tuleb see kulu jagada kõigi korteriühistu liikmete vahel. Kostja väitel andis hageja e-kirja teel nõusoleku tasuda värava paigaldamise eest. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, siis tuleb arved vastavalt seadusele esitada koos käibemaksuga. Värava paigaldamine on majandamiskulu, mille tasumise kohustus tuleneb hagejale seadusest. KÜS (korteriühistuseadus) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja põhikirja (lk 39-47) p 3.2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, ehitise majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Punkt 3.2.6 kohaselt peab ühistu liige tasuma makseid teiste haldamiskulude ja kommunaalteenuste, remondi ja muude kulude tasude katteks juhatuse poolt kehtestatud korras. Punkt 3.3 kohaselt makseid tasuvad ühistu liikmed üldreeglina võrdeliselt tema korteriomandi reaalosa üldpinna suurusele. Juhatus võib otsustada teha erandeid tulenevalt tegelikust või arvestuslikust tarbimisest ja/või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest. Kohus leiab, et elamu juurde kuuluva hoovi ette värava paigaldamine on käsitletav elamu ümbruse hooldamisena ning seeläbi majandamiskuluna KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Nõustuda võib hagejaga, et majandamiskulu tuleb jagada kõigi kostja liikmete vahel vastavalt kostja põhikirja punktile 3.3. Majandamiskulu ei saaks üldreeglina jääda vaid ühe ühistuliikme kanda. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et värava paigaldamise kulu kandmise jaotuse osas oleks tehtud mõni kostja juhatuse või üldkoosoleku otsus. Hagiavalduses esitatu kohaselt värava paigaldamise kulu jagati kõigi kostja liikmete vahel, välja arvatud teatav osa, mida hageja nõustus täiendavalt üksi tasuma. Hageja väitel nõustus ta kostjale tasuma 760 eurot.

Kostja väitel lubas hageja maksta värava paigaldamise eest. Seega oli hagejal ja kostjal eraldi kokkulepe seoses väravaga. Kohus leiab, et kohustus, mille puudumist palub hageja tuvastada, võis tekkida sellest kokkuleppest. Pooled vaidlevad kokkuleppe sisu üle. Kostja on esitanud e-kirjavahetuse (lk 103-104), milles kostja kirjutab ühistu liikmetele seoses XXXOÜ hinnapakkumisega värava paigaldamiseks. Kostja esindaja avaldab e-kirjas, et pakkumist vist rohkem tingida ei anna ning kui autokoha omanikud tasuvad väravaautomaatika osas välja toodud asjade eest eraldi (kuna need puudutavad otseselt suurte väravate mugavat avamist) ja KÜ ülejäänu eest, siis oleks kostja esindaja nõus sellega. Kostja esindaja kirjutas veel, et Pavel (Ivanov) ütles, et ta oleks sellise lahendusega nõus, Jaanuse arvamust hetkel ei tea. Sellele vastab hageja esindaja XXX, et on nõus. Kirjavahetusest nähtuvalt leppisid pooled seega kokku, et värava paigaldamise eest automaatikat puudutavas osas maksab koos teiste parkimiskohtade omanikuga hageja. E-kirjades ei ole välja toodud konkreetseid summasid, mida pidi keegi maksma. XXXOÜ esitas kostjale värava eest 15.01.2013 ja 22.10.2012 arved (vastavalt lk 105-106 ja 107-108). Kostja väljastas 04.10.2012 hagejale arve 201210-1010 (lk 110) automaatika eest kogusummas 912 eurot, millest automaatika hind on märgitud 760 eurot ja käibemaks 152 eurot. Vaidlus puudub, et hageja tasus arvest 760 eurot. Kostja on selle kohta esitanud ka maksekorralduse (lk 109). Hageja väitel ei olnud ta andnud nõusolekut käibemaksu tasumiseks ning teatas 08.10.2012 kostjale, et arve tuleb ümber teha selliselt, et käibemaks sealt välja võtta. Seda teadet hageja kohtule tõendina ei esitanud. Kostja esitas hageja 08.10.2012 ekirja kostja raamatupidajale (lk 101) kus hageja esindaja kirjutab: „Kuna KÜ saab km tagasi, siis saate ehk arve teha selleta.“ Raamatupidaja vastas, et konsulteeris maksuametiga ning nad olid seisukohal, et tuleb esitada koos käibemaksuga. VÕS (võlaõigusseadus) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja väitel ei ole pooled kokku leppinud, et hageja pidi tasuma oma automaatika osa hinnale lisaks ka käibemaksu. Nähtuvalt kostja esitatud e-kirjavahetusest (lk 103-104), oli kostja nõus XXXOÜ hinnapakkumisega tööde teostamiseks, kui automaatika eest maksavad eraldi parkimiskohtade omanikud. Automaatika puudutab otseselt suurte väravate mugavat avamist. Hageja oli sellega nõus. Kohus saab poolte tahtest kokkuleppe sõlmimisel aru selliselt, et kuna automaatika on eelkõige vajalik neile, kes soovivad suuri väravaid avada, so parkimiskohtade kasutajatele, siis peavad selle paigaldamise kulu kandma ainult need kostja liikmed, kes parkimiskohti kasutavad, mitte kõik kostja liikmed. Selle loogikaga haakuvalt tuleks ka automaatikaga seonduv käibemaks kui kaasnev kulu tasuda parkimiskohtade kasutajatel. Vastasel korral jääks see kulu kostja ning seeläbi kõigi kostja liikmete kanda, ka nende, kes parkimiskohti ei kasuta. Asjaolule, et pooled said kokkuleppest aru kohtu toodud viisil, viitab ka hageja 08.10.2012 e-kiri. Hageja ei väida selles kategoorilises toonis, et kostja nõue käibemaksu tasumiseks on alusetu, kuna pooled ei ole kokku leppinud, et hageja peaks käibemaksu tasuma. Hageja küsib, kas arve saaks ümber teha, viidates kostja võimalusele käibemaks riigilt tagasi saada. Seega käsitleb hageja kostja nõude olemasolu seoses asjaoluga, kelle kanda jääks maksukulu. Kuna hageja arvates saab kostja käibemaksu tagasi, ei peaks hageja kostjale käibemaksu maksma. Kostja raamatupidaja viitab omapoolses vastuses maksuametile, mitte poolte kokkuleppele. Kostja on esitanud väljavõtte Maksu- ja Tolliameti foorumist (lk 102), kus maksuamet vastab kostja küsimusele seoses värava eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisega ning arvete koostamisega. Seega seostab ka kostja nõude olemasolu hageja vastu käibemaksu puudutavas osas sellega, kas kostjal tuleb automaatikaga seonduva eest käibemaksu maksta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte kokkuleppe kohaselt

pidi hageja tasuma lisaks automaatika maksumusele ka sellelt arvestatava käibemaksu, kuid ainult juhul, kui kostjal tekib kulu seoses töö teostajale XXXOÜ-le tasutud käibemaksuga. Hageja leiab, et kostjal kulu ei tekkinud, kuna kostja sai käibemaksu ehituse kuludelt tagasi. Selle väite tõendamiseks on hageja esitanud kostja juhatuse liikmete ja raamatupidaja ekirjavahetuse (lk 69-73), millest nähtuvalt teatas maksuamet 2012.a. oktoobrikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õiguse tuvastamise menetluse lõpetamisest. Raamatupidaja teatas 20.02.2013, et kõik käibemaksu tagastused on lahenenud kostjale positiivselt. Kostja väitel tuleb arvesse võtta, et kostja on käibemaksukohuslane ning ta peab arved esitama koos käibemaksuga. Sisendkäibemaksu sai kostja maha arvata eeldusel, et ühistu liikmetele esitatakse arve koos käibemaksuga. Kostja viitab maksuameti selgitusele foorumis (lk 102). Nimetatud tõendist nähtuvalt kostja küsib, et kui KÜ on käibemaksukohuslane, kes paigaldas oma territooriumile värava turvalisuse tagamiseks, siis kas KÜ võib selle deklareerida sisendkäibemaksu real ning kas liikmetele tuleb esitada arve käibemaksuga või ilma. Maksuameti vastuse kohaselt kui KÜ on käibemaksukohustuslane, siis võib ta sisendkäibemaksu maha arvata eeldusel, et ühistu liikmetele esitatakse vastav arve koos käibemaksuga. Kostja arvestas XXXOÜ arvetel kajastuva käibemaksu oma käibemaksusummast sisendkäibemaksuna maha (2013.a. jaanuari käibedeklaratsioon lk 115 ja väljavõtted raamatupidamisprogrammist lk 116-117). Vaidlus puudub, et kostja on käibemaksukohustuslane. Käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1 alusel maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu oma maksustamisele kuuluvalt käibelt. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 4 lg 1 p 1 järgi on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. XXXOÜ osutas kostjale teenust värava paigaldamisena, mille eest esitas arved. Kuna teenuse osutamine on käive, kuulus see maksustamisele käibemaksuga ning XXXOÜ esitas kostjale arved koos käibemaksuga. Kostja tasus arved. Vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele esitas kostja hagejale arve automaatika maksumuse hüvitamiseks, millele lisas käibemaksu, mis oli arvestatud automaatika hinnalt, kuivõrd kostja tasus XXXOÜ-le mh automaatika eest koos käibemaksuga. Hageja toob välja, et kostja ei ole hagejale mingit teenust osutanud ega kaupa müünud, mistõttu ei saa kostja nõuda hagejalt käibemaksu tasumist. Kohus leiab, et käibemaksuseaduse tähenduses võib hageja ja kostja kokkulepe olla käsitletav teenuse osutamisena kostja poolt, mis tõi kaasa maksustatava käibe tekkimise. KMS § 2 lg 3 p 3 kohaselt teenus KMS tähenduses on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Maksukohustuslasest kostja poolt osutatav hüve hagejale oleks sellisel juhul võimalus kasutada automaatikaga väravat. Ilma hageja ja kostja kokkuleppeta paigaldanuks kostja ilma automaatikata värava või jätnuks värava üldse paigaldamata. Maksustatava käibe tekkimise küsimus puudutab aga hageja ja kostja vahelist õigussuhet üksnes kaudselt. KMS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad

tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega sisendkäibemaks, mida saab käibemaksusummalt maha arvata, on tasutud käibemaks sellistelt kaupadelt või teenustelt, mis on seotud maksustatava isiku ettevõtlusega. Kui asuda seisukohale, et kostja osutas hagejale teenust, saab hageja XXXOÜ-le tasutud käibemaksu (automaatika osas) sisendkäibemaksuna oma käibemaksusummast maha arvata. Sellist võimalust on maksuamet käesoleval juhul aktsepteerinud, kostja on sisendkäibemaksu maha arvestanud. Sellisel juhul lisas kostja KMS § 3 lg 4 p 1 alusel õigesti käibemaksu hagejale esitatud arvele. Kui hagejal on kohustus tasuda arvel kajastatud teenuse eest, on hagejal kohustus tasuda ka kostjale käibemaks, mille kostja omakorda peab tasuma riigile. Kui aga nõustuda hagejaga, et kostja hagejale teenust ei osutanud, ei oleks hageja saanud XXXOÜ-le tasutud käibemaksu (automaatika osas) sisendkäibemaksuna oma käibemaksusummast maha arvata. Sel jäänuks kõnealuse käibemaksu kandjaks kostja, talle tekkinuks sellega kulu, mille peaks hageja hüvitama vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Hageja käsitlus, et kostja ei pea käibemaksu hagejale maksma, sest hageja saab käibemaksu maha arvata, ei ole võimalik, sest kui ühtaegu saaks hageja sisendkäibemaksu maha arvata ning ka kostja ei peaks käibemaksu maksma, siis jääks värava paigaldamiselt automaatika osas käibemaks üleüldse maksmata, kuivõrd eeltoodud põhjendustel saaks kostja poolt XXXOÜ-le tasutud käibemaksu oma käibemaksusummast maha arvata ka XXXOÜ. Seetõttu leiab kohus, et hagejal tekkis kohustus tasuda lisaks automaatika maksumusele ka sellelt arvestatav käibemaks 152 eurot. Kohtu arvates ei puutu asjasse, mida ütles kostja raamatupidaja 20.03.2013 üldkoosolekul võlgnevuse kohta või et kostja e-kirjale, milles ta küsis raamatupidajalt infot võlgnevuste kohta (lk 76) ei vastatud. Nähtuvalt 17.10.2013 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas 2-13-13827, avaldas kostja esindaja kohtuistungil, et kahtles, kas kostja üldse käibemaksu tagasi saab. Võttes arvesse seda, samuti asjaolu, et kostja küsis arvete koostamise kohta abi Maksu- ja Tolliameti foorumist ning hageja 08.10.2012 e-kirja, kus hageja palub, et ehk saaks kostja teha arve ilma käibemaksuta, nähtub, et pooltele oli ebaselge kuidas käibemaksuga maksustamine toimub, mis tekitas segadust omavahelistes suhetes. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid soovinud kokku leppida selliselt, et värava automaatika kulu tasub eraldi hageja, kuid sellega kaasnev käibemaksukulu jääb kostja kanda. Asjaolu, et kostja esitas hagejale pärast võlgnevuse tekkimist arveid (lk 74, 75), millel võlgnevus ei kajastunud, ei tõenda võlgnevuse puudumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on välja toonud, et kui võlgnevus oleks olemas, oleks kostja vastuvõtuviivituses, kuna ta ei võtnud 20.03.2013 vastu sularahas 152 eurot, mida kostja tahtis talle vahetult enne üldkoosoleku algust maksta. Kuivõrd võlausaldaja vastuvõtuviivitus iseenesest ei too seaduse kohaselt kaasa kohustuse lõppemist, ei oma nimetatud asjaolu kohustuse olemasolu hindamisel tähendust, mistõttu kohus seda hageja väidet ei analüüsi. Hageja väidab ka alternatiivselt, et kohustus on täidetud. Kuna 20.03.2013 üks kostja juhatuse liikmetest raha vastu ei võtnud ning raha jäi tasuda soovinud hageja esindaja XXX kätte, kes oli samal ajal ka kostja juhatuse liige, tuleb kohustus lugeda täidetuks. Raha enda kätte jätmisel avaldas XXX, et see sularaha makse on kostjale hageja eest. Vastavalt VÕS § 91 lg 1 võib rahalise kohustuse täita sularahas. Kostja on välja toonud, et hageja poolt väidetavalt tasutu ei ole jõudnud kostja raamatupidamisse ega pangakontole (raamatupidamisprogrammi väljavõte lk 113), millist asjaolu hageja ka ei vaidlusta. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 76 lg 3 alusel kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus leiab, et raha jätmisega enda kätte hageja esindaja ei täitnud kohaselt kohustust kostja ees.

Pooled ei olnud küll kokku leppinud täitmise viisis, kuid tavapäraselt tasutakse korteriühistu arved korteriühistu pangakontole, mitte sularahas vahetult enne üldkoosoleku algust. Vaidlusalusel arvel oli märgitud kostja pangakonto number ning vaidlustamata osas tasus hageja arve sellele kontole. Isegi kui hageja esindaja ütles, et sularahamakse on kostja eest, siis võttes arvesse, et hageja ja kostja esindajaks oli sama isik, käesoleva ajani ei ole raha jõudnud kostja pangakontole ega kajastu tema raamatupidamises, samuti, et hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles mh soovib vaidlustada kohustust, mille katteks täitmine väidetavalt toimus, ei saa kohustust lugeda täidetuks. Kohus jätab hageja nõude tuvastada võlgnevuse 152 euro puudumine kostja ees rahuldamata. Hageja on esitanud ka nõude, et kohus tunnistaks kehtetuks kostja 10.10.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsuse, millega kutsuti kostja juhatusest tagasi XXX või alternatiivselt tuvastaks, et nimetatud otsus on tühine. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. KÜS (korteriühistuseadus) § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohus selgitab kostjale, et MTÜS ja KÜS normid on üldosa ja eriosa normide vahekorras, mistõttu tuleb KÜS-is reguleerimata osas lähtuda MTÜS-is sätestatust. Hageja esitas hagi 08.01.2014, seega enne õigustlõpetava tähtaja möödumist. Nähtuvalt 10.10.2013 üldkoosoleku protokollist on protokollitud hageja vastuväide vaidlustatavale otsusele. Hageja leiab, et otsus on vastuolus seadusega, kuna ebaseaduslikult ei lasknud kostja hagejal hääletamisel osaleda. Kostja leiab, et jättis hageja hääled õiguspäraselt arvesse võtmata kostja põhikirja p 6.4 alusel. Hageja arvates on nimetatud punkt vastuolus seadusega. Kostja põhikirja p 6.4 kohaselt annab üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle. Isikul, kel on üle 30 päevane võlgnevus ühistu ees, ei ole üldkoosolekul hääli ning kvoorumi arvestamisel tema hääli ei loeta. KÜS § 101 kohaselt üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. KÜS § 11 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus leiab, et kuna vastavalt KÜS § 101 võib iga korteriühistu liige üldkoosolekul hääletada, ning seadus ei näe ette võimalust sellest sättest kõrvale kalduda korteriühistu põhikirjaga, siis ei ole seadusega kooskõlas kostja põhikirja p 6.4 osas, milles see võtab võimaluse üldkoosolekul hääletada isikul, kel on üle 30-päevane võlgnevus ühistu ees. Vastavalt KÜS § 11 lg 1 võib küll põhikirjaga määrata, mitu häält annab iga korteriomand, kuid hääleõigusest täielikult ilma jätta korteriühistu liiget põhikirjaga ei ole lubatud. Selline piirang võiks tuleneda ainult seadusest. MTÜS § 7 lg 2 teise lause kohaselt kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuivõrd kohtu hinnangul kostja põhikirja p 6.4 ei ole kooskõlas seadusega, puudus kostjal õiguslik alus hagejal hääletada mittelaskmiseks 10.10.2013 üldkoosolekul. Vastavalt KÜS § 101 oli hagejal õigus üldkoosolekul hääletada. Kostja poolt väljatoodu, et p 6.4 on rakendatud ka varasematel üldkoosolekutel, on asjassepuutumatu. Kuivõrd kostja ei lasknud hagejal õigusvastaselt üldkoosolekul hääletada, tuleb vaidlustatud kostja otsus tunnistada kehtetuks vastuolu tõttu seadusega KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hageja nõude tunnistada kehtetuks 10.10.2013 kostja üldkoosoleku otsus,

millega kutsuti kostja juhatusest tagasi XXX. Kuivõrd kohus nimetatud nõude rahuldab, siis kohus hageja alternatiivset nõuet ei analüüsi. Kohtu hinnangul ei tõenda käesolevas asjas tähendust omavaid asjaolusid hageja esitatud kohtuotsus tsiviilasjas 2-13-13827 (lk 59-64) ning kostja esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teade (lk 112) koos seda edastava e-kirjaga (lk 114). Seetõttu kohus nimetatud tõendeid ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohtuotsusega jääb rahuldamata nõue, mille hind on 152 eurot ning rahuldatakse nõue, mille hind on 3 500 eurot, tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega selliselt, et 4,3% menetluskuludest jääb hageja ning 95,7% menetluskuludest kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.