Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Anu Ait OÜ esitas 11.06.2014 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale M. S. vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas vastuväite, anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohtu 02.09.2014 määruse alusel saabus avaldus 02.10.2014 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule, kes jättis avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma põhjendatud nõude 14 päeva jooksul. 27.10.2014 hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja ning kostja sõlmisid 15.06.2011 laenulepingu, mille punkti 3.1. kohaselt kohustus kostja laenusumma viis tuhat eurot tagastama hiljemalt 31.12.2013. Kooskõlas laenulepingu punktiga 2.2. kandis hageja 15.06.2011 laenusumma kostja poolt laenulepingus märgitud Swedbanki arveldusarvele 1102798950. Kostja on laenusumma kätte saanud, seega on hageja enda kohustuse täitnud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega täita temapoolne kohustus. Hagi esitamise seisuga on laenusumma täielikult tasumata ning kostja põhivõlg hageja ees on 5000 eurot. Hageja palub kostjalt lisaks põhivõlale välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1500 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 28.10.2014 määraga 0,1% tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Tulenevalt laenulepingu punktist 4.1. andis hageja kostjale laenu intressimääraga 2% aastas. Viimasest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista intressid summas 258,34 eurot (5 000*2%/360*199 + 5 000*2%/360*366 + 5 000*2%/360*365 ehk 55,28 eurot + 101,67 eurot + 101,39 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 06.02.2015 menetlusdokumendis jääb seisukoha juurde, et 15.06.2011 sõlmitud laenulepingus on laenusaajaks kostja, kellele laen anti, aga mitte M. S. FIE. Samuti ei ole toimunud tasaarvestust. Hageja selgitab, et poolte (hageja ja kostja ning hageja ja M. S. FIE) kohustuste fikseerimine ning edastamine sai alguse 05.11.2013 hageja esindaja poolt kirjutatud paberist, mille tulemusena edastati 19.11.2013 hagejale e-posti teel lühike arvestus. Hageja saatis 06.01.2014 e-kirjaga oma arvestuse seisu, millega hageja ei teosta tasaarvestust, vaid nägi võimalust selleks, mida kinnitab ka lause „/.../, et võtta aluseks võimalusel Sinuga tasaarvelduse osas.”. 19.11.2013 ja 06.01.2014 esitatud arvestuste võrdlemisel on nähtav, et viimases hageja ei tunnista 6639,60 euro suurust (silod 2012 kuni okt 2013) summat. Tulenevalt 06.01.2014 edastatud seisust saadeti hagejale 12.01.2014 e-posti teel saldovõrdlus , milles on märgitud „Palun kinnitada käesolev saldoteade ja anda teada võlgnevuse tasaarveldamise võimalikkusest hiljemalt 20. jaanuariks 2014.“. 12.01.2014 hagejale edastatud saldovõrdlus kinnitab, et ka 12.01.2014 ei olnud pooled tasaarvestamises kokkuleppeni jõudnud, sest kostja märkis saldoteatises laenuvõlaks endiselt 5000 €. Hageja esitas 23.01.2014 vastuse saldovõrdlusele, mille kinnituseks saabus kostjalt 02.03.2014 e-kiri, et kostja jääb 12.01.2014 edastatud rahaliste nõuete seisu juurde. Vastuses saldovõrdlusele hageja ei tunnistanud arveid nr 10301 summas 6639,60 eurot ja nr 20301 summa 2040 eurot. Hageja on veendunud, et edastatud arvestuse ja saldovõrdluse eesmärk, koos produtseeritud arvetega, oli ja on jätkuvalt pääseda oma kohustuste täitmisest. Kostja ei ole esitatud tasaarvestuse teostamiseks avaldust, milles oleks kajastunud, milliste konkreetsete nõuete osas tasaarvestust teostatakse. Hageja ei ole M. S. FIE poolt esitatud arveid osaliselt aktsepteerinud ning neid 15.06.2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel võetud laenuga tasaarvestanud.

KOSTJA VASTUS

14.11.2014 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja hagiavalduses esitatud nõuet omaks

ei võta. Hageja ja FIE M. S. vahel oli koostöökokkuleppel põhinev õigussuhe. Vaatamata kostja korduvatele ettepanekutele pooltevahelist seisu kirjalikult ja üheselt mõistetavalt fikseerida, on hageja vastanud vaid suuliste lubadusega, kuid tegelikult jätnud selle siiski tegemata. Koostöö sai sel põhjusel viimaks lõpetatud kostja initsiatiivil. Oma keeldumisega kirjalikke kokkuleppeid sõlmida on hageja loonud olukorra, kus kostja on temast tõendamise osas halvemas seisus. Koostöö toimumist ja kestvust saab siiski tõendada hageja poolt pika aja jooksul aktsepteeritud ja tasutud arvete järgi. Kui kostja kirjalikult esitas nõude vormistada koostöö jätkumise eeldusena kirjalik leping, tekkisid igakuise tehtud töö eest tasumisel tõrked. Kostja poolt heatahtlikult tasu määra olulisele langetamisele vaatamata osutus koostöö jätkamine praktiliselt ja eetilistel põhjustel võimatuks. Hageja on kasutanud juurdepääsu kostja e-postile ja saatnud tema nimel e-kirju. Hageja käitumine on seletatav OÜ Anu Ait töötajate eetiliste tõekspidamiste ja ettevõtte majanduslike raskustega. Seetõttu kostja pakub õigusrahu huvides võimalikuks kompromissiks, et pooled ei võlgne vastastikku teineteisele midagi ning igasugused pooltevahelised vaidlused lõpetatakse. 30.01.2015 täiendavate tõendite esitamisel kostja selgitas täiendavalt, et Anu Ait OÜ on M. S. ja FIE M. S. kohustusi käsitlenud koos. Kostja on seisukohal, et M. S. eraisikuna Anu Ait OÜ-lt laenu võtnud ei ole. Võetud laen oli antud FIE M. S. ́ile. Laenu võtmisel/andmisel said pooled sellest nii aru, võib-olla on selle vormistamisel tehtud vigu. Laenusumma kanti samale arveldusarvele, millele on FIE M. S.-ile tasutud arveid. Kostja on seda alati nii käsitlenud, kuni 05.01.2013 käsitles ka Anu Ait OÜ seda nii. Hilisemad seisukohtade muutused ei muuda laenu võtmisel/andmisel olnud seisu. Nimetatud rahalised vahendid olid kasutusel teenuse osutamisel Anu Ait OÜ-le. Kostja väidab, et M. S. ei võlgne Anu Ait OÜ-le midagi. Võib-olla FIE M. S. või Anu Ait OÜ võlgnevad teineteisele midagi. Neid nõudeid ei ole käesoleva kohtuasja raames arutatud, seega ei saa kohus selles suhtes seisukohta võtta. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

elukoha aadress, millest kohtu hinnangul saab mõistlikult järeldada, et kostja ei sõlminud laenulepingut füüsilisest isikust ettevõtjana oma majandus- või kutsetegevuse raames, vaid füüsilise isikuna ehk VÕS § 34 tähenduses tarbijana, s.o isikuna, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega.

võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja nõue on laenu põhisumma ja intressisumma osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.