2-13-42319/35 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

lahend.ee

Viru Maakohtu menetluses on Idalogistika OÜ hagi OÜ Noto (eelmine ärinimi Rosenstein OÜ) vastu võlgnevuse 1 834,58 euro nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli Idalogistika OÜ ja OÜ Rosenstein vahel tulenevalt VÕS § 774 ja VÕS § 339 sõlmitud suuline kaubaveoleping ja suuline laopinna allrendileping. Kaubaveolepingu alusel tellis kostja hagejalt kaubaveo teenust, kostja kohustus hagejale kaubaveo teenuse eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud veoarvete alusel. Kostja kohustus veoarve sellel toodud maksetähtpäevaks tasuma. Arve mittetähtaegsel tasumisel kohustus kostja vastavalt VÕS § 113 lg 1 tasuma viivitusintressi 0,5% veoarvest päevas. Allrendilepingu alusel rentis hageja kostjale laopinda, mida hageja omakorda rentis. Hageja esitas kostjale igakuiseid rendiarveid, mis kostja kohustus rendiarvel toodud maksetähtpäevaks tasuma. Rendiarve mittetähtaegsel tasumisel kohustus kostja vastavalt VÕS § 113 lg 1 tasuma viivitusintressi 0,5% renditasust päevas. Sõlmitud suulise kaubaveolepingu alusel kohustus hageja kostja 12.06.2013.a tellimuse alusel vedama saatedokumendis (CMR) nimetatud kaubad 24 kaubaalusel Jõhvist aadressilt xxx Tallinnasse aadressile xxx. Hageja kasutas kaubaveo teostamisel alltöövõtjat OÜ-d Aastaring. Hageja alltöövõtja OÜ Aastaring võttis kaubad Jõhvist peale 12.06.2013.a ning vedas kaubad Idalogistika OÜ laohoonesse aadressile Tallinn, xxx. 12.06.2013.a edastas hageja kostjale veoarve nr 13-515. 13.06.2013.a vedas Idalogistika kaubad 23 kaubaalusel saajani aadressil Tallinn, xxx. Kuna 13.06.2013.a seisuga oli kostjal tasumata viivisarve nr 13-516 ning veo- ja rendiarved 13-515, 13-465, 13-479, 13-482, 13-506 ja 13-514, teostas hageja veose, täpsemalt 24 kaubaalusest 1 kaubaaluse, millel olid laoriiulid, osas pandiõigust vastavalt VÕS § 654 lg 1 ja 803 lg 1. 15.06.2013.a. tungis kostja hageja laohoonesse, ning võttis omavoliliselt ja jõuga kaasa hageja poolt panditud kaubad (laoriiulid). Tänase päeva seisuga ei ole poolte vahel vaidlus õigusliku fakti üle, et kogu kaup on saajani jõudnud, kuid endiselt on tasumata veoarve nr 13-515 ja viivised viivisarve nr 13-516 alusel. Hageja nõue veoarve nr 13-515 ja viiviste tasumiseks. 12.06.2013.a esitas hageja kostjale teostatud veoteenuse eest veoarve nr 13-515, maksetähtajaga 12.06.2013.a summas 216.00 eurot. 04.11.2013.a seisuga pole kostja veotasu maksmise kohustust täitnud. Seda vaatamata hageja 18.07.2013.a pretensioonile, milles hageja annab kostjale teada, et tasumata on veoteenuse eest esitatud veoarve nr 13-515, ning annab kostjale täiendava tähtaja veoarve

Kostja esindaja Margus Kiir esitas 21.12.2013 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja ei vaidle vastu, et hageja ja kostja on sõlminud suulise kaubaveolepingu ja laopinna allrendilepingu. Kaubaveoleping sõlmiti 2010.a ja lepingutingimused on kajastatud. 04.01.2010.a hinnapakkumises. Lisaks lepiti kokku, et teenuse eest tasumise maksetähtaeg on 1 kuu alates arve esitamisest. Viivise määra kokkulepet pooled ei ole sõlminud. Analoogselt on kokkulepitud ka allrendilepingu tingimustes (st maksetähtaeg ja viivis). Samuti on analoogne leping sõlmitud ka kostjaga seoses oleva OÜ-ga Noto. Hageja on esitanud viivisenõude ja oma arvestused, kuid on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud, st kokkulepitud maksetähtaja ja ajad, millal hageja oma arved kostjale edastas ning asjaolu, et pooltel ei ole viivisekokkulepet. Käesolevaga esitab kostja andmed, millal laekus vastav arve ja millal saabus maksetähtaeg: - Arve 12-726 – laekus 09.09.2012, tähtaeg 10.10.2012, tasutud 10.09.2012 - Arve 12-727 – laekus 09.09.2012, tähtaeg 10.10.2012, tasutud viimane osa 25.09.2012 - Arve nr 12-805 – laekus 09.10.2012, tähtaeg 10.11.2012 tasutud 31.10.2012 - Arve nr 12-806 – laekus 15.10.2012, tähtaeg 16.11.2012 tasutud 02.11.2012 - Arve nr 12-885 – laekus 08.11.2012, tähtaeg 09.12.2012 tasutud 06.12.2012 - Arve nr 12-910 – laekus 12.11.2012, tähtaeg 13.12.2012 tasutud 26.11.2012 - Arve nr 12-990 – laekus 11.12.2012, tähtaeg 12.01.2013 tasutud 07.01.2013 - Arve nr 12-1011 – laekus 18.12.2012, tähtaeg 19.01.2013 tasutud 07.01.2013 - Arve nr 12-1072 – laekus 02.01.2013, tähtaeg 03.02.2013 tasutud 01.02.2013 - Arve nr 12-1089 – laekus 04.01.2013, tähtaeg 05.02.2013 tasutud 01.02.2013 - Arve nr 13-39 – laekus 23.01.2013, tähtaeg 24.02.2013 tasutud 26.02.2013 (viivitus 2 päeva, summas 355,20 eurot, VÕS § 113 – viivis 0,02% summas 0,14 eurot) - Arve nr 13-90 – laekus 05.02.2013, tähtaeg 06.03.2013 tasutud 26.02.2013 - Arve nr 13-91 – laekus 05.02.2013, tähtaeg 06.03.2013 tasutud 04.03.2013 - Arve nr 13-179 – laekus 07.03.2013, tähtaeg 08.04.2013 tasutud 02.04.2013 - Arve nr 13-180 – laekus 07.03.2013, tähtaeg 08.04.2013 tasutud 02.04.2013 - Arve nr 13-220 – laekus 20.03.2013, tähtaeg 21.04.2013 tasutud 02.05.2013 (viivitus 10 päeva, summas 324 eurot, VÕS § 113 – viivis 0,02% summas 0,60 eurot) - Arve nr 13-258 – laekus 01.04.2013, tähtaeg 02.05.2013 tasutud 02.05.2013 - Arve nr 13-266 – laekus 01.04.2013, tähtaeg 02.05.2013 tasutud 26.04.2013 - Arve nr 13-320 – laekus 15.04.2013, tähtaeg 16.05.2013 tasutud 14.05.2013 - Arve nr 13-372 – laekus 09.05.2013, tähtaeg 10.06.2013 tasutud 11.06.2013 (viivitus 1 päev, summas 91,20 eurot, VÕS § 113 – viivis 0,02% summas 0,02 eurot) - Arve nr 13-397 – laekus 13.05.2013, tähtaeg 14.06.2013 tasutud 31.05.2013 - Arve nr 13-427 – laekus 26.05.2013, tähtaeg 27.06.2013 tasutud 12.06.2013 Seega on kostja tegelikult olnud viivituses ebaoluliste summade osas ca 13 päeva ja kokku VÕS § 113 tulenev viivis summas 0,76 eurot.

Kostja selgitab, et tegelikult juhtus pikaaegsete koostööpartnerite juhatuste vahel 2013.a. maikuus riid ning alates sellest ajast asus hageja esindaja käituma kummaliselt. Nimelt asuti välja mõtlema olematuid lepingutingimusi ning isegi püüti kinni pidada OÜ Noto kaupa. Koheselt esitati ka viivisearve ning vaatamata kostja seadusliku esindaja selgitustele (st viivisenõude alusetusest, kauba kuuluvusest) nõuti tõsimeelselt selle tasumist. 2013.a. juunikuus oligi koostöö eeltoodud põhjustel lõppenud. Hageja käitumine viivisenõude esitamisel on vastuolus poolte praktikaga ja hea usu põhimõttega. Kostja rõhutab, et ei ole kunagi nõustunud eeltoodud arvetel märgitud maksetähtaegadega ning viivise määraga. Ka hageja käitumine ärisuhetes näitab ilmselgelt, et lähtuti just kokkulepitud tähtaegadest ja asjaolust, et puudub viivisemäära kokkulepe, kuna alles koostöö lõppemisel asus hageja järgima arvetel märgitut, kuigi eelnevalt selgitati, et arvel märgitu ei vasta kokkuleppele, kuna arveid väljastab tarkvara ning automaatselt. Seega ei saa igal juhul asuda seisukohale, et vaikimine ja tegevusetus tähendab antud juhul maksetähtaegade ja viivise suuruse osas aktsepti. Kostja on seisukohal, et hageja nõue seondub tahtega kostjale riiu ja koostöö lõpetamise eest iga hinnaga kätte maksta. Teenuse osutamise käigus ei arutatud kordagi viivisenõude esitamise võimalusi ning ka viivisenõude esitamist. Kostja esitab oma väidete tõendamiseks koostöö alustamisel hageja esitatud arve nr 10/1047, arvelt on näha, et maksetähtaeg on 1 kuu ning koostöö lõppemiseni kostja antud kokkulepet ka järgis. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et hageja on arvestanud viivist isegi aja eest, millal kostjale ei olnud veel arveid esitatud. Kostja raamatupidaja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kostjal on probleeme, kuna hageja esitab arveid olulise hilinemisega. Hageja on esitanud haginõude osana ka nõude veoarve nr 13-516 tasumiseks. Kostja on korduvalt selgitanud hagejale, et antud veo tellis OÜ Noto oma kauba veoks, st nõue tuleb esitada antud äriühingule. Seotud isikuna saab kostja kinnitada, et OÜ Noto aktsepteerib antud veoteenust. Samas rõhutatakse, et OÜ Noto omakorda omab pretensioone hageja vastu, kuna kaup toodi hilinemisega, osaliselt ja see oli rikutud ning OÜ Noto on selle veoga saanud olulise kahju. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tl. 92-99).

väär ja kohut eksitav. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt tuli tasu teostatud veo- ja allrenditeenuse eest tasuda arvetel toodud maksetähtajaks ehk hageja poolt veo- ja allrenditeenuse eest esitatud arvetel fikseeritud lõppkuupäevaks. Maksetähtaja alguskuupäeva, nii nagu seda väitis olevat kostja, pooled kokku leppinud ei olnud. Isegi juhul kui väita, et hageja ja kostja vahel puudus suuline kokkulepe, mille kohaselt tuli tasu teostatud veo- ja allrenditeenuse eest tasuda arvetel toodud maksetähtajaks (hageja kinnitab, et selline kokkulepe oli olemas), tuleb lähtuda VÕS § 20 lg 3 mis sätestab, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuse osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumiseks. Alates koostöö algusest kuni tänase päevani, ei ole hageja kostjalt arvelduse sh arvetel toodud maksetähtaegade osas tagasisidet saanud. Kostja küll rõhutab vastuväites, et ei ole kunagi nõustunud hageja poolt esitatud arvetel toodud maksetähtaegadega, kuid hagejani kostja sellekohane avaldus/ teatis jõudnud ei ole. Samuti ei ole hagejani jõudnud kostjapoolset ettepanekut muuta arveldamist sh ettepanekut muuta arveldamist selliselt, et veo- ja renditeenuse eest tasumise maksetähtaeg oleks 1 kuu alates arve esitamisest. Seega tuleb kostja lugeda nõustunuks arvetel toodud tingimusega, mille kohaselt tasu teostatud veo- ja allrenditeenuse eest tuleb tasuda arvetel toodud maksetähtajaks ehk hageja poolt veoja allrenditeenuse eest esitatud arvetel fikseeritud lõppkuupäevaks. Hageja ja kostja vahel on toimunud pidev kirjavahetus, kus hageja korduvalt tuletab kostjale meelde, et veo ja allrendi tasu maksetähtaeg on möödunud ja palub arved veo- ja allrenditeenuse eest tasuda. Siinkohal on ebaõige, alusetu ja pahatahtlik kostja väide nagu asus hageja alles koostöö lõppedes järgima arvetel märgitut.  Kostja väidab, et viivisekokkulepet sh kokkulepet viivise määra osas sõlmitud ei ole. Hageja ja kostja vahel oli suuliselt kokku lepitud viivise kohaldamine määras 0,5% päevas nii veo- kui allrendilepingu puhuks. Kõnealuse kokkuleppe olemasolule viitab asjaolu, et hageja on esitanud kostjale arveid, kus on välja toodud viivise määr ja seda alates hageja ja kostja vahelise koostöö algusest. Isegi juhul kui väita, et hageja ja kostja vahel puudus suuline kokkulepe, viivise kohaldamiseks määras 0,5%, tuleb lähtuda VÕS § 20 lg 3 mis sätestab, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuse osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumiseks. Alates koostöö algusest kuni tänase päevani ei ole hageja kostjalt väljastatud arvetel kajastuva viivise ja kohaldatava viivise määra osas tagasisidet saanud. Samuti on kostja, küll pikkade ja korduvate hilinemistega, tasunud hagejale väljastatud arvete alusel põhivõla, millest tulenevalt on kostja oma käitumisega omaks võtnud ka arvel kajastuvad muud kohustused. Kuni tänase päevani, ei ole kostja viivisarvet nr 13-516 ja hageja 18.07.2013.a pretensiooni viivise osas vaidlustanud. Seega tuleb kostja lugeda nõustunuks arvetel toodud tingimusega, mille kohaselt hagejal on õigus nõuda viivist määras 0,5% päevas. Kostja küll rõhutab vastuväites, et ei ole kunagi nõustunud hageja poolt esitatud arvetel toodud viivise määraga, kuid hagejani kostja sellekohane avaldus/teatis jõudnud ei ole. Samuti ei ole hagejani jõudnud kostja poolset ettepanekut muuta kohaldatavat viivisemäära ja poolte vahel kokkulepet viivise määra muutmiseks sõlmitud ei ole. Hageja ei ole tänase päeva seisuga oma võlaõigusseadusest tulenevast viivise nõudeõigusest loobunud ja poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet viivise nõudeõiguse mittekohaldamiseks või viivise määra muutmiseks. Seega kostjale ei saanud jääda muljet, et hageja temalt viivist ei võiks nõuda, ning kostja pidi ette nägema, et kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist määras 0,5% päevas. Võttes arvesse eelpool toodud asjaolud, on hageja seisukohal, et kostja pidi ette nägema ja teadlik olema, et veo- ja renditasu maksmisega viivitamise korral ehk arvel fikseeritud kuupäeva ületamise korral, on hagejal õigus nõuda viivist ja seda arvel toodud viivisemääras. Kostja on seisukohal, et hageja poolt viivise nõude esitamine on hea usu põhimõtte vastane. Kostja viide Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-41-07 on asjakohatu, kuna hageja on viivise nõude esitanud kostjale juba 12.06.2013.a, koos hagiavalduse lisas nr 6 toodud saldoteatisega. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-41-07 tood asjaolude kohaselt, esitati viivise nõue aga alles hagiavalduses. Kuna alates koostöö algusest esitas hageja kostjale arveid, millel kajastus viivis, siis ei esine ühtegi asjaolu, mis võis jätta kostjale mulje, et hageja ei võiks üldse kostjalt viivist nõuda. Seega, hageja poolt kostjale esitatud viivise nõuet ei saa pidada hea usu põhimõtte vastaseks. Seega kostja väide nagu hageja käitumine viivise nõude esitamisel määras 0,5% oleks vastuolus hea usu põhimõttega, on asjakohatu ja väär. Pigem võiks siinkohal väita, et kostja poolt pidev veo- ja allrenditeenuse eest tasumine pärast maksetähtaega ei ole kooskõlas VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud põhimõtetega. Kostja väidab, et hageja on arvestanud viivist aja eest, millal kostjale ei olnud veel arveid esitatud, viidates Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-5-08. Kostja viide Riigikohtu otsusele on asjakohatu, kuna hageja nõudis viivist pärast põhinõude sisse nõutavaks muutumist ehk pärast arvete esitamist ja maksetähtaja möödumist. Hageja poolt arvete esitamist tõendab asjaolu, et kostja on arved kätte saanud. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-5-08 toodud asjaolude kohaselt esitati viivise nõue arvete osas, mille edastamist üldse toimunud ei olnud. Hageja on nõudnud viivist vastavalt VÕS § 82 lg 7, § 113 lg 1. Kõik hageja poolt hagiavalduse lisas märgitud arved on kostjale esitatud enne arvetel märgitud maksetähtaega ning viivist on hageja arvestanud pärast maksetähtaja möödumist. Kostja väide nagu hageja oleks arvestanud viivist aja eest, millal kostjale ei olnud veel arved esitatud on arusaamatu, väär ja kohut eksitav. Hageja on esitanud nõude veoarve nr 13-516 tasumiseks. Kostja väidetavalt korduvalt selgitab hagejale, et antud veo tellis OÜ Noto oma kauba veoks, st nõue tuleb esitada antud äriühingule. Käesoleva, kostja poolt esitatud väära, pahatahtliku ja kohut eksitava väite ümberlükkamiseks peab hageja vajalikuks esitada hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse seoses 12.06.2013.a esitatud tarnspordi tellimusega, mille teostamise eest arve nr 13-516 esitatud on. Kirjavahetusest on näha, et tellimuse on esitanud ja tellimusega seonduvat kirjavahetust pidanud Alar Pärn, kui Rosenstein OÜ seaduslik esindaja. Samuti ei ole hagejani jõudnud ühtegi selgitust nagu nõue oleks esitatud valele isikule. Isegi kui väita, et veo tellis Noto OÜ, siis soovib hageja nn seotud isikult teada, miks ei ole OÜ Noto tänase päevani arvet nr 13-516 tasunud, kui OÜ Noto ka arvest nr 13-516 tulenevat veotasu nõuet aktsepteerib? Võttes arvesse eelpool toodud asjaolud palub hageja jätta kostja vastus tähelepanuta ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tl. 102-115).

hilinema, siis tulevad viivised, kostjal olid tasumata mitmed arved, siis esitas hageja kostjale saldoteatise. Selles on välja toodud, et palutakse esitada omapoolne seisukoht saldoteatise kohta. Kostja vastust ei andnud, seega võib arvata, et kostja on aktsepteerinud kõiki nõudeid, mis on esitatud. Siis esitati pretensioon, millele kostja ka ei vastanud midagi. Ühtegi vastuväidet viivise määra ja suuruse osas pole esitatud kuni kohtuni. Saldoteatisega loetakse nõue aktsepteerituks, see tuleneb ettevõttete vahelisest praktikast. Varasemalt poolte vahel ühtegi saldoteatist polnud välja saadetud, kuna aga arved kuhjusid, siis saadeti saldoteatis, et saada teada milles probleem on, kuid tagasisidet ei tulnud. Saldoteatis ja viivise arve on mõlemad välja läinud 13.06. Kostja oli aktsepteerinud viivise esitamist ja suurust, hagejal oli õigus viivist nõuda ja seda ta ka tegi. Hageja loobus viivistest osas, mis olid aegunud ja rendiarvete viivistest sama perioodi vältel. Saldoteatisega esitati koos viivise arve, saldoteatisest tuleneb, et ta peab vastama ja see tuleneb ettevõtete vahelisest praktikast. Kui saldoteatisele jäetakse vastamata, siis tähendab, et seda tunnistatakse. Kui arvel esitatud maksetähtaeg ei sobinud, miks siis kostja seda hagejale ei öelnud. Kokkulepe oli, arved makstakse arvel märgitud kuupäeval. Kostja vastuses märgitud ajad, millal arved kostjale laekusid, vastavad tõele, selles osas vaidlust ei ole. Esindaja ei leidnud, et ükski arve oleks hilinemisega läinud, sellel kostja väitel pole alust. Kui kontrollida laekumisi, siis ta ei tuvastanud, et viivist oleks ennem hakatud arvestama kui maksetähtaeg oleks saabunud. Esindaja on seisukohal, et nõue tuleks täielikult rahuldada, nõuda välja tasumata arve. Noto ja kostja pole üks ja sama isik. Hageja poolt esitatud arve tuli tasuda arves toodud tähtpäevaks. Kostja pole esitanud vastuväidet viivise ja arve osas ja ka selles, et tellimuse oleks teinud Noto. Kostja väide, et tegemist ei ole OÜ Rosensten tellimusega, ei vasta tõele. Viivis 0,5% on arvel kirjas ja kostja pole seda vaidlustanud. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja M. Kiir teatas, et kostja esitas oma vastuses nimekirja, millal arved on kätte saadud. Iga arve juures on, millal see laekus, millal on tähtaeg ja millal tasuti. Jääb küsimusse keskmine tulp, so millal on maksetähtaeg. Kostja leiab, et maksetähtaeg on kuu aega. Maksetähtaega tuleks ikkagi lugeda kättesaamisest, mitte nii, et hoitakse arvet enda käes ja siis saadetakse viimasel päeval ja hakatakse viivist arvestama. Viivise nõue tuli ka alles siis, kui suhted olid läbi. Kostja raamatupidaja kirjutas hagejale, et esitage arved õigeaegselt. Hageja saadab arve, mille maksetähtaeg on üks kuu ja see esitatakse kostjale hilinemisega. Hageja oli makse tähtaega algusest peale kuu aega pannud ja kostja on kõik arved kuu aja jooksul maksnud, ainult paar arvet läksid mõne päevaga üle. Saldoteatisest ei nähtu viivist. Hageja saatis selle ja kostja on kõik arved ilusti ära maksnud. Kui võtta hageja arved ja lähtuda sellest, et mingil moel on kostja aktsepteerinud 2 nädalast maksetähtaega, siis seadusest tulenev viivis on 33,71 eurot. Kostja tellis transporditeenuseid, transpordifirmad meelitavad paremate hindadega kliente endale, kostja asus koostöösse hagejaga, aga on vale, et lepiti kokku, et arveid makstakse päevapealt. Kõik arved on tasutud 1 kuu jooksul, viivitatud on ainult kolme arvega. Ühtegi viivise nõuet pole kostjale esitatud. Töö iseloomust lähtuvalt ei saanud kostja teisiti kokku leppida, kostjal on suur kett ja tellimused käivad kogu keti vahel, kuu lõpus võrreldakse, kes mida on teinud, esitakse arved raamatupidajale, selleks ongi seda kuud aega vaja. Need jutud olid korduvalt, korduvalt olid probleemid hageja poolt arvete esitamisega, kostja arved näitavad, et kostja lähtus esialgsest kokkuleppest, so kuu aega. Kostja tõendab maksetähtaega esialgsete arvetega, seal oli õige maksetähtaeg. Esimesed arved olid esitatud vastavalt maksetähtajale. Esindaja rõhutas, et lähtusid parimast pakkumisest OÜ Idalogistika valikul, tingimus oli 1 kuu maksetähtaega alates arve esitamisest. Viivise kokkulepet pole olnud ja seda pole kostja ka aktsepteerinud. Kui kohus leiab, et viivist peaks arvestama, siis palub kostja arvestada 2 alternatiiviga, hageja ise on hiljem hakanud märkima 2 nädalast maksetähtaega, kui seda arvestada, siis on viivis 0,02% päevas ning kostja võlgnevus on 33,71 eurot. 12. juuniks olid poolte suhted nässus, siis

kohustub kostja tasuma viivitusintressi 0,5% rendi- ja veotasust päevas. Hageja ja kostja vahelist eelnimetatud tingimustega kokkulepet kinnitavad hageja poolt kostjale esitatud veo- ja renditasu arved, koostöö olemus, kõnealuse tegevusala sh hageja ja kostja koostöö tava ja praktika ning poolte käitumine koostöö kestel.  Hageja poolt kostjale esitatud arved. Hageja ja kostja sh teiste transpordi teenust pakkuvate ettevõtete vahel väljakujunenud tavale ja praktikale ei sõlmita lepinguid (sh rendilepingud ja kaubaveolepingud) kirjalikult ning lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokkulepitud tingimused tuuakse välja arvel. Veo – ja renditeenuse kohta esitas hageja kostjale koondarveid, mis kajastas kõiki olulisi hageja ja kostja vahelisi kokkulepitud õigusi ja kohustusi.  Hageja ja kostja koostöö olemus. Hageja osutas kostjale veoteenust ning esitas mitme erineva veo peale koondarve. Hageja osutas kostjale lisaks veoteenusele ka renditeenust. Renditeenus hõlmas endas nii ladustamis- kui laadimisteenust ning hageja esitas ka renditeenuse osas koondarveid (kuu rent + kuu jooksul teostatud laadimised). Kuna hageja ja kostja koostöö hõlmas erinevaid lepinguliike (veoleping, rendileping ja töövõtuleping) sh eritingimusi (hageja esitas kostjale mitme veo peale arveid ning renditeenus hõlmas lisaks tavapärasele rendile ka laadimisteenust (sisuliselt töövõtt) ning erinevatel lepinguliikidel on seadusest tulenev erinev makseregulatsioon, siis selguse ja lihtsuse huvides lepiti seadusest tulenevatest reeglitest erinevalt kokku – kostja tasub veo- ja renditeenuse eest hageja poolt esitatavate arvete alusel arvel toodud maksetähtpäevaks (VÕS § 294, § 637 lg 3, § 787 lg 1).  Transporditeenust pakkuvate ettevõtete, sh hageja ja kostja koostöö tava ja praktika. Kuna transporditeenust pakkuvate ettevõtete vahel väljakujunenud tavale ja praktikale ei sõlmita lepinguid kirjalikult, siis praktikas kontrollitakse esitatud arvete ning saldoteatiste andmeid. Tavapäraselt juhul, kui lepingupartner ei nõustu arvel/saldoteatisel esitatuga, siis esitab ta sellekohase vastuväite / muudatusettepaneku. Kui vastuväidet/muudatusettepanekut ei esitata, loetakse, et ta on aktsepteerinud esitatud arvet ning saldoteatises esitatud nõudeid. Nimetatud väiteid tõendab hageja poolt väljastatud saldoteatis, kus on kirjas: „Kui saldo ei ühti Teie andmetega, siis palume teatada ilmnenud erisusest“ ning hageja 13.06.2013.a e-kiri, kus hageja palub kostjal koheselt esitatud saldoteatis ja viivisearve üle kontrollida. Alates koostöö algusest kuni tänase päevani, ei ole hageja kostjalt arvelduse (kokku lepitud maksetähtaegade) ning hageja poolt edastatud saldoteatise osas tagasisidet saanud ei vastuväidete ega muudatusettepanekute näol. Hageja on seisukohal, et pretensioonile ja saldoteatisele vastamata jätmisega nõustus kostja esitatud tasu- ning viivisenõudega ning kinnitas asjaolu, et poolte vahel on kokkulepe, et kostja tasub hagejale veoteenuse ja rendi eest hageja poolt esitatavate arvete alusel arvel toodud maksetähtpäevaks ning et rendi- ja veoarvete mittetähtaegsel tasumisel kohustub kostja tasuma viivitusintressi 0,5% rendi- ja veotasust päevas.  Poolte käitumine koostöö kestel. Hageja esitas kostjale koostöö algusest alates arveid, millel oli kajastatud konkreetne maksetähtpäev ning viivise määr 0,5%. Hageja on koostöö jooksul korduvalt ja korduvalt palunud arveid tähtaegselt tasuda, teinud maksemeeldetuletusi ning teavitanud kostjat maksetähtaja ületamisest. 12.06.2013.a esitas hageja kostjale e-kirja vahendusel saldoteatise ning viivisearve. Kostja tagasisidet saldoteatise ning viivisarve osas ei andnud, kuigi hageja palus koheselt esitatud nõuded üle kontrollida ning tasuda. 18.07.2013.a esitas hageja kostjale pretensiooni, millele kostja jättis samuti reageerimata. Pretensioonis hoiatas hageja kostjat ka võimaliku viivise eest määras 0,5% iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Hageja ei ole tänase päeva seisuga oma võlaõigusseadusest tulenevast viivise nõudeõigusest loobunud ja poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet viivise

VÕS § 774 lg 1, kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kostja tõendanud, et tal puudus 12.06.2013 arve nr. 13-515 tasumise kohustus. Kuigi OÜ Noto ja OÜ Rosenstein juhatuse liikme puhul oli tegemist ühe ja sama isikuga, puuduvad asjas tõendid, et kaubaveo tellijaks oli OÜ Noto. Hinnapakkumine on hageja poolt tehtud Rosenstein OÜ-le (tl 96), Asja kirjalikest materjalides olevast kirjavahetusest nähtub (tl 111- 113), et tellimuse on esitanud ja tellimusega seonduvat kirjavahetust on pidanud Alla Pärn kui Rosenstein OÜ seaduslik esindaja. Tutvudes kohtule esitatud arvetega, tuvastas, kohus, et lisaks 12.06.2013 arvele nr. 13-515 on kostjale esitatud veel arveid, milles kaup on veetud OÜ-le Noto ning kostja on neid arveid aktsepteerinud ja arved tasunud – 31.05.2013 arve nr. 13-465; 06.06.2013 arve nr. 13-584; 07.06.2013 arve nr. 13-506; 11.06.2013 arve nr. 13-514 (tl. 23-27). Käesolevaks ajaks on Rosenstein OÜ OÜ-ga Noto ühinenud, so muutunud Rosenstein OÜ õigusjärglaseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja on osutanud Rosenstein OÜ kaubaveoteenust, milles eest on hageja poolt 12.06.2013 esitatud veoarve nr. 13-515 summas 216 eurot. Kostja poolt on veoarve tasumata, seega on tõendatud asjaolu, et kostja on jätnud oma kohustuse täitmata ning kostjal on hageja ees kujunenud võlgnevus summas 216 eurot, mis kuulub kostjalt OÜ-lt Noto hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kogusummas 1618,58 eurot (sh arve nr 13-515 mittetähtaegsest täitmisest tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 156.60 eurot ja 12.09.2013.a seisuga arve nr 13-516 alusel arvestatud viivis kogusummas 1461.98 eurot), so 0.5% päevas. Hageja viitab asjaolule, et poolte vahel sõlmitud suuliste lepingutega (nii kaubaveolepinguga kui ka rendilepinguga) oli kokku lepitud viivise määr 0,5% arvetega tasumise viivitamise korral. Hageja väitel oli kostja viivise kohaldamisest teadlik, kuna antud viivise määr oli ära märgitud igal kostjale esitatud arvel. Lisaks sellele oli kostja teadlik, et arved tuleb tasuda arvel märgitud kuupäevaks, kostja tasus aga arved hilinemisega. 12.06.2013 esitas hageja kostjale saldoteatise, milles oli ära toodud ka kostjalt nõutav viivis. Hageja esindaja nõustus sellega, et kostja poolt 21.12.2013 vastuses märgitud arvete saamiste ajad vastavad tegelikkusele. Sellegipoolest leiab hageja, et kostjal oli kohustus tasuda arved vastavalt arvetel märgitud kuupäevadele, isegi kui tähtaeg arve koostamise ja tasumise tähtaja vahel oli sama kuupäev. Hageja esindaja palus hagi viivise nõudes rahuldada ja mõista kostjalt välja viivis kogusummas 1618,58 eurot. Kostja viivise nõudega ei nõustunud. Kostja esindaja väitel puudus poolte vahel kokkulepe viivise kohaldamise osas, kostja ei ole viiviste nõuet ka kunagi aktsepteerinud, arvetel märgitud 0,5% päevas on tingitud aga arvutiprogrammist, mis selle automaatselt arvele

märgib. Kostja esindaja seisukohalt ei ole hageja kunagi viivist arvestanud, samuti lähtus kostja 04.01.2010.a. hinnapakkumisest (tl. 96), millel ei ole hageja poolt märgitud võimaliku viivise kohaldamise kohta. Kostjale hageja poolt 31.12.2010 esitatud koondarvest nr. 10/1047 nähtub, et arve tasumise tähtaeg on 1 kuu, sellest on kostja ka edasiste arvete tasumisel lähtunud. Kostja vastuse kohaselt esitas hageja sageli arved hilinemisega, mida tõendab kostja raamatupidaja kirjalik pöördumine hageja poole (tl. 99). Kostja esindaja märkis kohtuistungil, et kuna hageja on hakanud arvetele märkima 2 nädalast maksetähtaega, siis võiks kostja nõuda viivist kogu perioodi eest summas 33,71 eurot, so 0,02% päevas vastavalt VÕS § 113 lg 1. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus, tutvudes kohtumenetluse käigus esitatud tõenditega ja poolte kirjalike seisukohtade ning ütlustega 27.10.2014 kohtuistungil, leiab, et hageja viivise nõue 0,5% päevas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe viivise, 0,5% päevas, kohaldamise osas. Antud viivise märge kajastub küll kostjale esitatud arvetel, kuid see ei tõenda pooltevahelise kokkuleppe olemasolu. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale esitatud arvete (22 arvet) tekstidest ei saa teha järeldust, et arvete saamine/vastuvõtmise oleks hinnatav arvetele sisulise nn vaikiva nõustumise andmisega. Kostja on arved vastu võtnud/kätte saanud. Seda ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või lg 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvetel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Analoogsele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 17.12.2009 lahendis nr 3-2-1-144-09. Arvete vastuvõtmine võib siiski erandjuhul tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõned varasemal arvel näidatud viivise. Praeguses asjas kohus sellist asjaolu tuvastanud ei ole. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest ei nähtu, et kostjale ka reaalselt viivisenõudeid enne 12.06.2013 oleks esitatud, st kostja ei ole ühtegi viivise nõuet tasunud, kuna talle ei ole seda esitatud. Seega ei saa öelda, et kostja oleks viivisenõudeid aktsepteerinud – seda oleks saanud väita juhul, kui kostja oleks kasvõi ühe viivisenõude ka tasunud. Saldoteatisele vastamatajätmine ei tähenda mingilgi moel viivisenõudega nõustumist. Kuigi hageja ei ole tõendanud viivise, 0,5% päevas, tasumise kokkulepet, leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda iga arve tasumisega viivitatud päeva eest seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel. Seadusjärgse viivise kohaldamise võimalusele on viidanud ka kostja esindaja 27.10.2014 kohtuistungil. Poolte vahel on vaidlus selles, millisel tähtpäeval tulid arved tasuda. Hageja leiab, et arved kuulusid tasumisele arvel märgitud kuupäeval, kostja aga, et arved kuulusid tasumisele 1 kuu möödumisel arve saamisest.

VÕS § 82 1 lg1 kohaselt kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel: 1) arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oli ainuisikuliselt õigus maksetähtaega kindlaks määrata, mh määrates näiteks maksetähtajaks arve (nr 13-513) väljastamisega sama kuupäeva, mis ilmselgelt ei ole kohustuse täitmiseks mõistlik vajalik aeg. Ka on hageja ise oma 22.01.2014 esitatud vastuväites kostja vastusele viidanud, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud, mis ajaks tuleb arved esitada ning puudus kokkulepe maksetähtaja pikkuse osas. Arvestades, et hageja on enamusele arvetele märkinud maksetähtaja arvestusega 14 päeva arve väljastamise kuupäevast ning ka kostja on mingil määral kahenädalast maksetähtaega alates arve saamise päevast aktsepteerinud, leiab kohus põhjendatud olevat arvestada viivist tähtaja eest, mis ületab 14 päeva arve kättesaamisest alates. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (kuni 15.04.2013 redaktsioon). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne enne 1.01 2013. a 0,75 % ning enne 01.07.2013 a 0,50 %. Viivis põhinõudelt 216 eurot moodustab ajavahemikus 27.06.2013 kuni 04.11.2013 moodustab 5,81 eurot (216 eurot x 7,50% / 365 x 131 päeva). Viivis kostjale esitatud ja tähtaegselt tasumata arvetelt (võttes arvesse arve kättesaamise päeva ja arve tasumise tähtaega) moodustab: Arve 12-727 - viivis põhinõudelt 572,8 eurot moodustab 0,12 eurot (572,80 eurot x 7,75% / 36 5x 1 päev); Arve 12-805 - viivis põhinõudelt 885,60 eurot moodustab 1,32 eurot (885,60 eurot x 7,75% / 365 x 7 päeva); Arve 12-806 - viivis põhinõudelt 1166,87 eurot moodustab 0,74 eurot (1166,87 eurot x 7,75% / 365 x 3 päeva); Arve 12-885 - viivis põhinõudelt 1297,80 eurot moodustab 3,58 eurot (1297,80 eurot x 7,75% / 365 x 13 päeva); Arve 12-910 - tasutud tähtaegselt; Arve 12-990 - viivis põhinõudelt 493,20 eurot moodustab 1,26 eurot (493,20 eurot x 7,75% / 365 x 12 päeva); Arve 12-1011 - viivis põhinõudelt 1310,40 eurot moodustab 1,39 eurot (1310,40 eurot x 7,75% / 365 x 5 päeva); Arve 12-1072 - viivis põhinõudelt 532,80 eurot moodustab 1,70 eurot (532,80 eurot x 7,75% / 365 x 15 päeva); Arve 12-1089 - viivis põhinõudelt 1681,20 eurot moodustab 4,64 eurot (1681,20 eurot x 7,75% / 365 x 13 päeva); Arve 13-39 - viivis põhinõudelt 355,20 eurot moodustab 1,39 eurot (355,20 eurot x 7,50% / 365 x 19 päeva);

Arve 13-90 - viivis põhinõudelt 278,40 eurot moodustab 0,34 eurot (278,40 eurot x 7,50% / 365 x 6 päeva); Arve 13-91 - viivis põhinõudelt 1743,60 eurot moodustab 4,30 eurot (1743,60 eurot x 7,50% / 365 x 12 päeva); Arve 13-179 - viivis põhinõudelt 1743,60 eurot moodustab 3,94 eurot (1743,60 eurot x 7,50% / 365 x 11 päeva); Arve 13-180 - viivis põhinõudelt 329,40 eurot moodustab 0,74 eurot (329,40 eurot x 7,50% / 365 x 11 päeva); Arve 13-220 - viivis põhinõudelt 324,00 eurot moodustab 1,86 eurot (324,00 eurot x 7,50% / 365 x 28 päeva); Arve 13-258 - viivis põhinõudelt 178,80 eurot moodustab 0,59 eurot (178,80 eurot x 7,50% / 365 x 16 päeva); Arve 13-266 - viivis põhinõudelt 1618,80 eurot moodustab 3,33 eurot (1618,80 eurot x 7,50% / 365 x 10 päeva); Arve 13-320 - viivis põhinõudelt 309,30 eurot moodustab 0,89 eurot (309,30 eurot x 7,50% / 365 x 14 päeva); Arve 13-372 - viivis põhinõudelt 91,20 eurot moodustab 0,34 eurot (91,20 eurot x 7,50% / 365 x 18 päeva); Arve 13-427 - viivis põhinõudelt 268,80 eurot moodustab 0,11 eurot (268,80 eurot x 7,50% / 365 x 2 päeva); Arve 13-397 - viivis põhinõudelt 1662,00 eurot moodustab 1,02 eurot (1662,00 eurot x 7,50% / 365 x 3 päeva); Kokku moodustab viivis kostjalt väljamõistmisele kuuluv seadusjärgne viivis 39,41 eurot (5,81+0,12+1,32+0,74+3,58+1,26+1,39+1,70+4,64+1,39+0,34+4,30+3,94+0,74+1,86+0,59 +3,33+0,89+0,34+0,11+1,02). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt OÜ-lt Noto hageja kasuks välja põhivõla 216 eurot ja viivised kogusummas 39,41 eurot, kokku summas 255,41 eurot. Viiviste summas 1579,17 eurot nõudes, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas kostja OÜ Noto kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

ASJAOLUD

KOSTJA VASTUS

HAGEJA VASTUVÄITED

KOHTUISTUNG

ASJA EDASINE KÄIK

KOSTJA SEISUKOHT

HAGEJA SEISUKOHT

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED