Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
6.03.2015 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-7235
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
11 788.43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank 10004252 asukoht: Tallinn, Tornimäe 2 Esindaja: Martin Kalberg e-post: [email protected] Kostja I: Toomas Koit xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja II: Karin Koit xxxxxxxxxxx elukoht puudub e-post: xxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada hagi osaliselt.
Kirjalikus menetluses
Välja mõista Toomas Koidult (Koit, xxxxxxxxxxx) ja Karin Koidult (Koit, xxxxxxxxxxx) solidaarselt AS SEB Pank (10004252) kasuks 7077 (seitse tuhat seitsekümmend seitse) eurot ja 14 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannavad solidaarselt Toomas Koit ja Karin Koit, kellelt tuleb AS SEB Pank kasuks välja mõista 500 (viissada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 4.04.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr L080012866, mille alusel said kostjad hagejalt laenu 32 616 eurot, tagastamise tähtajaga 20.03.2028. Alates 2009 aasta oktoobrikuust ei täitnud kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Perioodil oktoober 2010 kuni august 2011 vähendasid kostjad tekkinud võlgnevust, kuid 2011 septembrikuust alates laekumised peatusid. 6.12.2011 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Pärast tagatisvara (korteriomandid asukohaga xxxxx, xxxx xxx ja xxxxx, xxxxxxxx xxxxxx realiseerimist laekus hagejale 22 302.15 eurot. Hageja vähendas laekunud summast kostjatega sõlmitud laenulepingu põhiosa võlgnevust. Lepingust tulenevalt on kostjatel tasumata laenu põhiosa 5664.43 eurot, intress 1412.71 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 4020.25 eurot ja teenustasu 223.72 eurot, mille puhul on tegemist kahju hüvitise ja leppetrahvi nõudega tagatisvara kindlustamata jätmisega seoses. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt 11 321.11 euro ja alates hagi esitamisest viivise väljamõistmist, tuginedes VÕS §-dele 8, 76, 94, 100, 113, 397, 398, 401. Kostjate seisukohad Kostja I on kohtule kirjalikult teatanud, et võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõuet. Kostja II on e-posti teel kohtudokumentide kättesaamist kinnitanud. Kostja II nimel on kohtule vastanud Kostjale II kuuluva e-posti aadressi kaudu Kostja II poeg R R, kes on kohtule teatanud järgmist: xxxx aasta novebrikuust alates on Kostja II viibinud pidevalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kas ambulatoorsel või statsionaarsel ravil. Karin Koidu võlgnevustega on tegelenud tema lapsed, kes on püüdnud tagatisvara realiseerimisega seoses hagejaga kokkuleppele jõuda, kuid tulutult. Karin Koidule on määratud xxxxx xxxx ning tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension 256 eurot kuus. Arvestades Karin Koidu tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda, puudub tal käesoleval ajal ja ka tulevikus võimalus tema vastu suunatud nõuet täita. Kohtu seisukoht Poolte vahel õiguslik vaidlus puudub. Kostja I on hagi sõnaselgelt õigeks võtnud. Kostja II ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud, kinnitades vaid, et hageja nõuet ta mitte kunagi täita ei suuda. Seega on hagi õiguslikult põhjendatud ning kuulub põhinõude osas rahuldamisele.
VÕS § 113 lg 8 järgi võib kohus viivist vähendada VÕS § 162 sätestatud alustel. VÕS § 162 lg 1 tulenevalt võib kohus viivist vähendada, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Asja tehioludest võib järeldada, et kostjate puhul on tegemist 2008 aastal alanud majanduskriisi ohvritega, kes poolteist aastat peale pikaajalise laenu võtmist ei suutnud oma kohustusi objektiivsetel põhjustel enam täita ning kelle tagatisvara peale kinnisvara väärtuse järsku ja olulist langust ei katnud võetud kohustusi. Kohtu hinnangul ei peaks eelkirjeldatud majandussituatsiooni raskust kandma vaid tehingu üks pool ja hageja õigustatud huvi võib lugeda rahuldatuks peale tagatisvara realiseerimist alles jäänud põhinõude aktsepteerimisega. Viivise vähendamine on põhjendatud ka lepingupoolte majanduslikku seisundit arvestades, mis hageja ja kostjate puhul ei ole paraku võrreldavad. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks vähendada hageja esitatud viivise nõuet nullini ning jätta viivis välja mõistmata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannavad menetluskulud kostjad solidaarselt. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskulud, mille väljamõistmist ta taotleb, koosnevad tasutud riigilõivust 500 eurot. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 500 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.