Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Muud poolte menetluskulud jätta täielikult kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Kxxxxxxx on esitanud hagi Txxxx Mxxxx vastu korteriomaniku kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1454 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxva korteri nrxx omanik 13.02.2013. a kinkelepingu alusel. 2013. a jaanuari esimesel poolel avastas hageja ülemiselt korruselt toimunud vee läbijooksu. Hageja korteri kohal asub kostja korter, kus hagejale teadaolevalt lõhkes veetoru. Vee läbijooksu tõttu sai hageja korter veekahjustusi. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Hageja nõude aluseks on KOS § 11 lg.1 p.1 alusel nõuet esitades ei ole oluline kahju tekitaja süü, vaid korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui korteriomanik kohustuste rikkumise tõttu kahjustab teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg.3 sätestab sellel puhul vastutusest vabanemise alused. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks fotod tema korteri toa laest, seinast, põrandast, mööblist (tl.8-11), kalkulatsiooni (tl.12,38) ja tasunud riigilõivu 150 eurot (tl.7,13). Kostja vaidles hagile vastu (tl.16-21). Kostja vastuväite järgi 1)puudub hagejal nõudeõigus, tema õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, hagi tuleb TsMS § 423 lg.2 p.1 alusel jätta läbi vaatamata. 2) kahju tekkimine ja selle ulatus pole tõendatud. Hageja korter oli enne väidetavat veeavariid väga halvas selsiukorras, elamiskõlbmatu, selles tarvitati alkoholi. Hagi on esitatud alusetu rikastumise eesmärgil, et renoveerida korter elamiskõlblikuks. Kalkulatsioonis toodud tööde maht ja maksumus on üle paisutatud. Hageja korteris puudus põranda ja lae soojustus, puudus kipsplaat, mistõttu nende maksumust ei saa nõuda. Põrandate katmine uue põrandalauaga 54 eurot ruutmeeter on ülepaisutatud hind ja väheusutav on kogu puitpõranda väljavahetamise vajadus. Hageja ei ole tõendanud oma nõuet ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 3)kostja ei vastuta väidetavalt tekkinud kahju eest. Kostja korteris ei ole ühtegi veetoru lõhkenud. Viitega KOS § -le 11 lg.3 märgib kostja, et väidetavalt lekkinud toru ei olnud tõenäoliselt ühenduses üleüldse kostja korteriga. Lisaks toimus väidetav toru lõhkemine seetõttu, et hagejale kuuluv korter oli kütmata. Kui hageja väide, et veekahjustus tekkis veetoru purunemise tagajärjel, vastaks tõele, siis ei oleks kostja saanud ära hoida veetoru purunemise tõttu tekkivat kahju. Veetoru ei ole käsitatav reaalosana, mistõttu peavad hagejale tekkinud kahju eest vastutama kõik korteriomanikud, mitte kostja üksinda. Viitega Riigikohtu lahendile leiab kostja, et ühiskasutuses olevad torustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse. Seega

vastutavad veeetorustiku purunemise tõttu tekkinud kahju eest kõik korteriomanikud. Purunenud veetorustik, mis ei kuulu kostja reaalosa hulka, asus hageja lae sees. Kostjale teadaolevalt ei ole tema korteriga seotud ühtegi veetoru purunenud, kuna tema korteris ei ole jaanuaris 2013 veeühenduse katkestust esinenud. Hea usu põhimõttest tulenevalt oli hagejal kohustus kaasomanikuna tagada eluruumis seadusega ettenähtud miinimumtemperatuur +18 kraadi. Kui mingi veeleke tekkis, siis oli see tingitud sellest, et hageja jättis korteri kütmata, mistõttu laes olevad torud külmusid. Hageja korterit kütteperioodil ei köetud ja sellega ei käitunud hageja ise hea usu põhimõttega kooskõlas ega teinud mõistlikult kõike võimalikku, et kahju ära hoida. Tuleb kohaldada VÕS § 139 lg.1, lg.2, kuna kahjustatud isik jättis ise kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. Vähemalt tuleb VÕS § 140 lg.1 alusel rakendatavat kahjuhüvist vähendada, kuna kahju hüvitamise nõudmine oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane, arvestades muuhulgas ka seda, et kostja on töötu. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja (tl.27-29), et kahju on tekitatud mitte korteriomandi omaniku isikule, vaid korteriomandile. Korteriomandi omandiõiguse üleminekul lähevad uuele omanikule üle kõik omandiga seotud õigused. 19.02.2013 võõrandas Vxxxx Rxxx korteriomandi hagejale ja lepingu p.2.1.3 on fikseeritud, et korterile on veeavariiga tekitatud kahjustused. Korteriomandile tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda omanik, s.t. hageja. Seetõttu ei ole alust hagi läbi vaatamata jätta. Kostja väited, et hageja korteri põrand oli soojustamata ja et korter oli elamiskõlbmatu, tuleb kostjal soovi korral tõendada. Ei nähtu, millisele eluruumidele kehtestatavale nõudele hageja korter ei vasta, et seda elamiskõlbmatuks nimetada. Kasutatavate ehitusmaterjalide valikuõigus on hagejal. Sobivad materjalid on nii kipsplaat kui ka põrandalaud põrandale. Põranda vahetamine ainult osaliselt ei ole võimalik. Kostja väide ruutmeetri hinna ülepaisutatusest on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väide, nagu tarvitaks hageja oma korteris alkoholi, on asjakohatu ja ei puutu hagi esemesse. Kostja väide, et veeavarii ei saanud algust kostja korterist on paljasõnaline. Kostja korter asub hageja korteri kohal. Kostja veetorustik paikneb hageja korteri kohal selliselt, et sealt lekkiv vesi satub füüsikaseaduste mõjul hageja korterisse. Tegemist ei saanud olla sadeveega. Väide, nagu oleks veetorustiku purunemise põhjustanud hageja korteri kütmata jätmine on alusetu, sest hageja korteri kütmata jätmisel oleks purunenud veetorud ka hageja korteris. Kostja korterisse viib veetoru keldrist otse läbi hageja esiku. Hageja esikus ei ole veetoru lõhkenud, s.t. toru ei olnud külmunud. Piirkonnas, mis asus väljaspool hageja koridori, lasus toru soojustamise kohustus kostjal. Vesi on hageja korterisse tunginud ülalt, kus asub kostja korter. AÕS § 72 lg.5, KOS § 11 lg.1 p.1 mõttest tulenevalt vastutab kaasomandi eseme rikkumise ja sellega teistele kaasomanikele kahju tekitamise eest kaasomanik, kes on kaasomandit kahjustanud. Hageja taotleb, et kostja esitaks oma korteris asuva torustiku paiknemise joonised vm dokumentatsiooni. Hageja esitas korteriomandi kinkelepingu (tl.31-37) 19.02.2013, millest nähtub xxxxxx linnas xxxxxxxxxxx korter n r.xx kinkimine Vxxxx Rxxxxxxx Kxxxx Kxxxxxxxxxx. Lepingu p.2.1.3. märgib, et korter on seoses ülemise korteri veerikkega saanud suuri veekahjustusi, sealhulgas on tekkinud lepingu eseme lae peale hallitusseened. P.2.1.4- korter ei ole kindlustatud. Kohus edastas hageja vastuse kostjale koos ettepanekuga esitada dokumentatsioon veetorustiku paiknemise kohta (tl.39). Kostja vastuses (tl.48-49) selgitab, et veetorustiku paiknemise kohta tal dokumentatsiooni esitada ei ole. KxxxxxKxxxxxxxxxomandiõigust ei ole rikutud ja hagejale ei ole kahju tekitatud, kuna väidetava kahju tekkimise ajal oli korteriomanik V.Rxxxx Kostja esitab

tõendidxxxxxxxxxxxxx korteri veearved perioodidel 01.07.-30.09.2012, 01.10.201221.12.2012 ja 01.01.-31.03.2013 (tl.51-52). Kuna väidetava veetoru lõhkemise tagajärjel pidi hageja korterisse olema sattnud märkimisväärsel hulgal vett, siis saab veearvete abil võrrelda veekulu selles korteris nii väidetava veeavarii aegsel kui eelsel perioodil- veekulu ei ole suurenenud. Järelikult ei ole kostja korteris veetoru lõhkenud. Kostja märgib, et ta ei ole enam xxxxxxxxxxxkorteri omanik, kuid on nõus jätkama menetluses kostjana. Kohus pidas eelistungi 10.12.2014 (tl.56-58). Hageja jäi selle juurde, et hageja korter paikneb kostja korteri all ja kostja dušširuum on hageja korteri kohal. Hagejale teadaolevalt oli kostja korteris duššikabiini toru lõhkenud, seda teadis öelda kostja korteri endine omanik. Kostja tuli kutsumise peale hageja korterisse kohale ja nägi, et veeleke on toimunud. Kostja ka ise tunnistas, et asi on halvasti, pesta ei saa. Hageja korteri kogu lagi oli märg, diivan ja tugitool ka. Hallitusseen oli tekkinud. Kostja ei ole taganud veetorustiku korrasolekut oma korteris. Hageja võttis lae- ja põrandakonstruktsioonid lahti, pani uue soojustuse nii lakke kui põrandale. Remont ei ole täielikult lõpetatud. Hageja on nõus, et tema korteris tehakse vaatlus. Kostja jäi selle juurde, et hageja väited on tõendamata- et kust jookseb toru ja kuidas see jõuab kostja korterisse. Hageja on keeldnud kostjale näitamast kahjustusi oma korteris ega ole pakkunud kostjale heastamisvõimalust. Torude külmumise eest ei vastuta ainult kostja, vaid seda saab mõjutada ka hageja oma korteri kütmisega- hageja ei kütnud oma korterit ja sellepärast torud külmusid. Kostja omandas korteri ostu-müügi lepinguga, duššinurk oli juba olemas. Kostja sai veekahjustusest teada 09.01.2013 kui hageja tuli seda kortjale ütlema- et on veekahjustus, kõik on märg ja tilgub. Kostja läks alla vaatama, tilkumist ei olnud, tapeet oli niiske ja padi toolil ka. Kostja kutsus oma venna, kes võttis duššinurga lahti ja seal oli kõik kuiv ja vee lekkimist polnud. Kohtu eelistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Jõuti arusaamisele, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja korteris on duššinurk ja selle torud kusagil kahe korruse põranda-lae vahel. Hageja esitas tõendi korteriomandite moodustamise kohta xxxxxxxxxxx elamus xxxxxxx (tl.62-63). Kostja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl. 108-111), kohus määras riigi õigusabi määrusega 27.01.2015 (tl.104-197). Vaatlusega 11.02.2015.a. tegi kohus xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris nr .xxx kindlaks, et hageja korteri esikus on kaks toru- üks puhta vee toru ja teine kanalisatsioonitoru. Hageja korteri esik on remontimata ja selle seina ülaääres (esiku ja toa vaheline sein), veidi laest allapoole on nähtavad pruunikad määrdumised (kõverad-sakilised jooned), mis on tavaliselt iseloomulikud vedeliku valgumisest tekkinud jälgedele. Hageja korteri toas on tehtud remont, põrandal on plaat, lagi värvitud. Toas on tugitoolid, mis visuaalsel vaatlusel on samasugune nagu hageja poolt esitatud fotol nr . 5 (tl.11) olev tugitool. Hageja andis selgituse, et toas laes oli vee läbijooks rohkem lae esikupoolses osas ja kulges lae aknapoolsesse ossa. Kostja osutas hageja toas laes piirkonnale, mille kohal asub tema dušširuum- see asub hageja toa esikupoolsest seinast alates umbes poole toani. Duššikabiini torustik on kabiini all, hageja lae kohal. Kostja näitas, kust tema korterist kanalisatsioonivesi ära voolab- läbi kostja korteri esikust keldrisse suunduva toru. Kohus tegi vaatlusel fotod. Kohtuistungil 11.02.2015 jäi hageja varasemate seisukohtade juurde. Kostja vastutus tuleneb VÕS §-st 115 ja KOS § 11 lg.1 p.1. Tulenevalt VÕS § 127 lg.6 on ka kohtul endal võimalik kahju suurus kindlaks määrata. Kahju ja kostja õigusvastane käitumine on tõendatud, süü

tuvastamist kahju hüvitamine ei eelda. Hageja palus kuulata üle tunnistajad Sommer ja Hansing. Kohtulikus vaidluses palus hageja hagi rahuldada ja põhjendatusel kohtu enda poolt kahju kindlaks määrata. Kostja palus arvestada varasemalt kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid. Kostja taotles enda vande all ülekuulamist ja täiendavate tõendite võtmist –K-Rauta tõendit puitlaastplaadi hinna kohta ja Raitwood-i tõendit põrandalaua hinna kohta. Asjas ei ole kohaldatav KOS § 11 lg.1 p.1 ega § 11 lg.3. Hageja ei ole välja toonud, millisest tegevusest ei ole kostja hoidunud, et hoida ära torude lõhkemist. VÕS § 115 ja § 127 ei ole täidetud ega tõendatud. Hageja ei ole tõendanud kostja kohustsue rikkumist, kahju olemasolu ega suurust ja põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kui see siiski loetakse tõendatuks, tuleb kohaldad VÕS § 139 lg. 2 ja § 140, kui hagejale kahju tekkiski, siis on see ka hageja enda süü. Ka hagejal on kohustus hoida torud korras, et tagada nõutav temperatuur. Kohtulikus vaidluses leidis kostja, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa arvestada, kahju ulatus ja suurus ei ole tõendatud. Hageja esteetilistel kaalutlustel tehtud kulutused ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Lae ja põranda saab ka osade kaupa välja vahetada. Nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus küsitles kohtuistungil tunnistajaid Hxxxxx Hxxxxxxxja Jxxx Sxxxxx ja lubas vande all ütlusi anda kostjal TxxxxMxxxxxx Andes vande all ütlusi, andis kostja muu hulgas ütlusi, et kahju võis olla umbes 200 eurot, kuna tema nägi hageja korteris ainult märga tapeeti. Kostja andis ütlusi, et tema all asuvat korterit ei köetud korralikult, kostja korter oli seetõttu külm. Ta ei ole alumise korruse korteri omanikuga suhelnud, detsembris 2012 võttis linnavalitsuselt andmed selle kohta, kes on alumise korteri omanik. Kostja ei tea, kas tema põranda all olevad veetorud on kaasomandis ja torude olukorda ta enna seda juhtumit kontrollinud ei olnud. Hageja korteri veetorud külmusid kui väljas oli 15 kraadi külma.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära isikulised tõendiallikad (hageja, kostja ja tunnistajad) ja sidunud nendest tõenditest pärineva teabe vaatlusel nähtuga, loeb tuvastatuks faktilised asjaolud ja annab neile faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu. 1)hageja KxxxxxKxxxxxxx on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi (reaalosana eluruum nr . x) omanik kinkelepingu alusel alates 19.02.2013, enne seda oli korteriomanik Vxxxx Rxxx . Selle tõendiks kinkeleping tl.31-37. Kostja Txxxx Mxxxx on xxxxxxxxxxx korter nr . x omanik alates 10.05.2012, alates 28.08.2014 on selle korteriomandi omanik Axxxx Rxxxxxxxx. Tõendiks kinnistusraamatu väljavõte tl.52 pöördel. Enne Txxxx Mxxxxx oli selle korteriomandi omanik Mxxxx Axxxx. TxxxxxMxxxxxkinnitab, et ta on nõus jätkama menetluses kostjana (tl.49 p.4.1), kostja asendamist ei ole taotletud. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuvas elamus on korteriomandid moodustatud 01.03.2000 aastal, koostatud dokumendist nähtub, et korteriomandid on moodustatud Asjaõigusseaduse ja Korteriomandiseaduse sätete alusel ja kinnisasja koosseisu kuuluvate korteriomandite reaalosadega seotud õigustega on kitsendatud vastava korteriomandi kaasomandi teostamine. Tõend- notariaalne dokument avaldus korteriomandite moodustamiseks tl.62-63. Neist tuvastatud faktilistest asjaoludest tuleneb järeldus, et hageja ja kostja kui kaasomandisse kuuluva kinnisasja kaasomanikud on seotud kaasomandist tuleneva võlasuhtega. Kaasomanikevahelist suhet reguleerib AÕS § 72, käesoleva vaidlusega seonduvalt selle lg.1, , lg.3, lg.5.

AÕS § 72 lg.3, lg.5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis oleva asja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, eelkõige tuleb hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteriomandiseadus kui kaasomandil baseeruvat võlasuhet reguleeriv eriseadus §-s 11 sätestab: (1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. (2) Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. (3) Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega kuulub pooltevaheline vaidlus lahendamisele Asjaõigusseaduse ja Korteriomandiseaduse sätete alusel. Kahjuhüvitamise nõudeid reguleerib Võlaõigusseadus. Hageja on korteriomandi omandanud kinkelepingu teel ehk tasuta tehingu teel, s.t. omandatava vara väärtust, seisundit või puudusi selle seisundis ei ole arvestatud hinna kujundamisel. Kinkelepingus p. 2.1.3. on fikseeritud veekahjustuste olemasolu. Kuna pooled on seotud kinnisasja kaasomandist tuleneva võlasuhtega, omab hageja kui üks kaasomanik nõudeõiguse teise kaasomaniku vastu, olenemata sellest, et nõudeõiguse aluseks olev sündmus leidis aset enne kaasomandiõiguse üleminekut hagejale. Nõuded ei tulene mitte kaasomaniku isikust, vaid kaasomandi esemest. Ka hageja korteri eelmine omanik V.Rxxx esitas kahjunõude kostja vastu, kuid kostja keeldus selle hüvitamisest (tõendid: hagiavalduse p.2.4. ja kostja ütlused kohtuistungil 11.02.2015). Hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg.2 p.1 alusel ei ole õigustatud. 2)Tõendite uurimise tulemusena tegi kohus kindlaks, et hagejale kuuluv korter nr. x asub esimesel korrusel ja kostjale kuulunud korter nr. x asub teisel korrusel hagejale kuuluva korteri peal. Hagejale kuuluva korteri toa kohal asub kostjale kuulunud korteris duššinurk. Kostjale kuuluvasse korterisse teisele korrusele läheb veetoru läbi hageja korteri esiku ja kostja korterist väljub kanalisatsioonivesi läbi toru, mis samuti läbib hageja korteri esiku, see toru on nähtav seinakonstruktsioonis. Kostja korterisse on paigaldatud duššinurk pärast korteriomandite moodustamist, s.o. pärast aastat 2000, kuid enne korteriomandi omandamist kostja poolt. Kostja duššinurga veetorud lähtuvad kostja (köögi) kraanikausi veetoru juurest ja see veetoru varustab ainult kostja duššinurka, sealt edasi ei lähe. Kostja korteri duššinurk koos veetorustikuga asub hageja korteri toa kohal. Hageja korteris duššinurka, vannituba vm pesuruumi ei ole. Selline faktiline olustik on kindlaks tehtud hageja ja kostja ütlustega kohtuistungitel, vaatlusel kogutud andmetega. Kostja jaoks oli korteriomandi ostmisel duššinurga olemasolu oluline- ta suhtles sel teemal müüjaga, tutvus duššinurga toimimisega. Nende faktiliste asjaolude alusel on kohus seisukohal, et kostja korteriomandi duššinurka veega varustav torustik kuulub kostja korteriomandi reaalosa hulka, see on paigaldatud eraldi ja ainult sellele korteriomandile ja selle torustiku näol ei ole tegemist korteriomanike

ühiskasutuses oleva või korteriomanike ühiseks kasutuseks vajaliku seadme või ehitisega, mis KOS § 2 lg.2 mõttes ei ole korteriomandi eseme reaalosa. See tähendab, et selle torustiku ja duššinurga kasutamisega seonduvad õigused, kohustused ja vastutus lasub ainult selle korteriomandi omanikul ja duššinurk koos torustikuga moodustab tema kaasomandiosa. Kostja viidatud Riigikohtu lahend (tl.19 p.2.3.3.) käsitleb käesolevast olukorrast erinevat olukorda ja ei ole siin aluseksvõetav. Korteriomandiseaduse § 11 sätted, mis reguleerivad korteriomandite kaasomanike omavahelisi suhteid, on erisätted, mille rakendamise kõrval ei kohaldata deliktiõiguse sätteid. Lahendades vaidlust KOS § 11 sätete alusel, ei ole oluline kahjutekitaja süü. KOS § 11 lg.1 p.-st 1 tuleneb korteriomaniku kohustus hoida oma kaasomandiosa korras ja hoiduda tegevusest, mille mõju ületab tavakasutusest tulenevad mõjud. Hageja väitel on ta saanud kahju- tema korteriomand on saanud veekahjustusi, hageja arvates on kahju tekkimise põhjuseks teiselt korruselt ehk kostja korterist hageja korterisse voolanud vesi. Kohus, arvestades hageja ja kostja korteri omavahelist asendit, s.h. kostja korteri duššinurga torustiku asumist hageja korteri toa kohal ja füüsikaseaduste toimimist, on seisukohal, et on võimalik kostja korterist lähtuva mõjutuse mõju hageja korteri toas viisil nagu seda on kirjeldanud hageja- vesi on voolanud kostja korterist läbi hageja korteri lae hageja korterisse. 3)kohus tõendite uurimise tulemusena tegi kindlaks, et 2013.a. jaanuarikuu algul „toimus vee läbijooks“ (hagiavalduse sõnastus) kostja korterist hageja korterisse läbi hageja korteri toa lae. Selline faktiline asjaolu on tõendatud hagiavalduses kirjapanduga, mida kinnitab hageja kohtuistungil, tunnistajate Jxxx Sxxxxx ja Hxxxxx Hxxxxxx ütlustega kohtuistungil, samuti kostja ütlustega kohtuistungitel, s.h. vande all antud ütlustega. Hageja ei olnud vee läbijooksu toimumise ajal korteris, kuid leidis eest olukorra, kus vesi oli jooksnud tema toa laest ukse poolt läbi, vesi on valgunud mööda lage toa vastasseina suunas ja jooksnud mööda seina alla. Toas olnud diivan ja tugitoolid olid veest märjad. Laest jooksis vesi põrandale. Sellise kirjelduse annab hageja hagis, täpsustab kohtuistungil. Tunnistaja Jxxx Sxxxxxx ütlused kinnitavad, et koridoris ukse kõrvalt oli sein märg, toas oli lagi märg, põrandavaibad, diivan, tugitoolid ja sein täitsa märjad. Vett oli kõvasti tulnud. Koridoris oli kanalisatsiooni toru juures sein märg, toru on tapeedi all, ümber toru oli tapeet märg. Tunnistaja kirjeldab, kuidas lae lahtivõtmisel oli nn. must lagi märg. Tunnistaja Hxxxxx Hxxxxxxxandis ütlusi, et ta käis Kxxxxxxxxx abis veeavariid kõrvaldamas. Kxxxxxxxxx oli toas põrand kummis, seinad märjad, lael värv maha koorunud. Kõige rohkem oli niiskust ukse kohal ja siis akna pool laes. Must lagi oli märg vineertahvlite all. Esikus oli ka midagi vist näha, seal on tapeedi all mingi toru, seal olid mustad triibud tapeedi peal. Kohus, hinnates tunnistajate Sxxxxx ja Hxxxxxxxütlusi, leiab, et need on antud usaldusväärselt, on oma sisult usutavad ja neid võib asjas kasutada tõenditena. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustes ei ole ebausaldusväärsusele omaseid liialdusi, ebausutavaid detaile ega vastuolusid, mis annaks aluse lugeda ütlused ebausaldusväärseteks. Mõningad erinevused tunnistajate Sxxxxx ja Hxxxxxxxütlustes (näiteks selle kohta, kes kellega koos remonditöödel osales) ei viita valetamisele või muul viisil ebausaldusväärsusele. Siinjuures märgib kohus, et kohtu silmis suurendab tunnistajate ütluste usaldusväärsust näiteks järgmine detail: kohus teostas vaatluse hageja korteris 11.02.2015 alates kella 10-st. Vaatluse käigus sedastas kohus, et korteri esikus on tapeedi all (kanalisatsiooni)toru, mille juures on tapeedi peal pruunid määrdumised (nt foto F1655), mis on iseloomulikud tavaliselt vedelikukahjustusele. Täpselt sellise detaili – et selle toru juurest oli tapeet märg- tõid esile tunnistajad hiljem (kell 11) alanud kohtuistungil. See

tähendab, et tunnistajate hilisemad ütlused kinnitasid seda detaili, mille kohus oli vaatluse käigus sedastanud. Kostja ütlused (nii eelistungil antud seletus kui ka 11.02.2015 vande all antud ütlused) kinnitavad fakti, et tema korteris olid veetorud külmunud. Hageja tuli talle veeuputusest rääkima 09.jaanuaril 2013. Hageja nõudis kahju hüvitamist, kostja käis 10.jaanuaril hageja korteris vaatamas- korter oli halvas seisus, veekahjustus võis olla tapeedil, see oli niiske, padi toolil oli märg. Lagi oli laiguline ja seal värvi õieti ei olnudki. Kostja oli hageja korteris lühikest aega. Kohus leiab, et nende isikuliste tõenditega ja vaatlusel kogutud andmetega kogumis on võimalik lugeda tõendatuks, et kostjale kuuluvast teisel korrusel asuvast korterist lähtus veejooks kostja korteri all asuvasse hageja korterisse. Kostja ja hageja korteri vahelises ehituskonstruktsioonis ehk kahe korruse vahelises laes on ainult kostja korteriomandit teenindav duššinurga torustik. Ka kostja korteris olev veekraan ja sellega ühenduses olev toru teenindab ainult kostjat. Seega on kostja vastutav nende kasutamise ja korrasoleku eest- ta peab oma veeseadmeid (kraane ja torustikke) kasutama ja korras hoidma nii, et see ei põhjustaks kahju teistele kaasomanikele. Tulenevalt KOS § 11 lg.1 p.1 kohustusest ei ole määrav, kas kostjale kuuluv toru lõhkes, lekkis, oli ühendamata, oli kraan lahti või esines muu veejooksu põhjus. Seetõttu ei ole määravat tähtsust ka asjaolul, et kostja sõnul oli tema korteris veetoru külmunud 2012.a. detsembrikuus, eriti arvestades külmumise ja sulamise teatud tsükleid, võimalike tagajärgede saabumist ajalise nihkega jm selliseid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et tõendid kostja veetarbimise kohta 2012-2013 (tl.51-52) ei lükka ümber vee alumisele korrusele voolamise fakti. Asjaolu, et veetarbimine ei ole võrreldavatel kuudel oluliselt erinev (suurenenud) ei tähenda, et teatav kogus torustikus voolanud veest ei saanud voolata alumisele korrusele. Kohus on seisukohal, et kostja korterist alguse saanud vee läbijooksu puhul on tegemist kostja poolt KOS § 11 lg. 1p.1 kohustuse rikkumisega – kostja ei ole hoidnud korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna kostja on rikkunud KOS §-st 11 lg.1 p.1 tulenevat kohustust, on hagejal õigus õiguskaitsevahendina nõuda tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 101 lg.1 p.3, § 115 alusel. Kohus eespool asus seisukohale, et kostja duššinurga torud kuuluvad kostja kaasomandi koosseisu, see ei ole kõigi kaasomanike ühiskasutuseks mõeldud ehitis ega seade. Kohtuliku uurimise tulemusena on ilmnenud, et kostja korteriomandit soetades ei teinud seda vastutustundlikult ja heauskselt- ta ei teinud kindlaks, kas tema korteris olevad veetorud on kaasomandis, kuidas need on paigaldatud ega kontrollinud nende olukorda. Kostja ei teadvustanud endale teiste kaasomanike olemasolu ega kaasomandist tulenevaid suhteid, ehkki need on avalikust kinnistusraamatust kõigile kättesaadavad, korteriomandi omaniku omandiõiguse kitsendused on kirjas ka kinnistusraamatu väljavõttel (nt. tl.78). Siinjuures on oluline märkida, et xxxxxxxxxx elamu xxxxxxx ei ole ühise soojaveevarustusega, selles ei ole WC-sid (vesikäimlaid, on kuivkäimlad), ainult kostjale kuuluvasse korteriomandisse on paigaldatud duššinurk koos vastava torustikuga. Sellise tegevusega on ahiküttega ja pesemisruumideta kaasomandis oleva kinnisasja kasutamistingimusi ja heakorrastatuse astet oluliselt muudetud. 4)uuritud tõenditest tuleneb, et kostja vastutus ei lange ära KOS § 11 lg.3 asjaolude mõjul. KOS § 11 lg. 3 järgi Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või

selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Esmalt märgib kohus siin, et kostja arvates ei ole KOS § 11 lg.3 kohaldatav, kostja arvates ei ole ta ühtki kohustust rikkunud. Kostja on esitanud asjaolu, et veetorustiku purunemises on süüdi hageja, kes ei kütnud oma korterit korralikult, mistõttu hageja korteri lae sees olevad torud külmusid. Hageja soovib sellise kostja väite ümber lükata vastuväitega, et hageja korteri kütmata jätmisel oleksid veetorud purunenud ka hageja korteris, ometigi ei ole seda juhtunud (tl.29 p.9). Järelikult ei saa kostja korteri veetorude külmumises süüdistada hagejat ja hageja mittekütmist. Kohus nõustub sellise mõttekäiguga. Soe õhk liigub füüsikaseaduste toimel üles. Seega igasugune võimalik soojus hageja korteris oleks liikunud eeskätt ülespoole ehk lae alla. Kohus vaatluse käigus veendus, et hageja korteris olevate veetorude purunemise ja vee väljavoolamise märke ei olnud. See tähendab, et hageja korteris temperatuur ei saanud olla nii madal, et oleks kaasa toonud veetoru külmumise. Samas ei oma see kohtu hinnangul ka tähtsust. Kohus on eespool lugenud tõendatuks, et duššinurga veetorud kostja korteris teenindavad ainult kostjat, need ei kuulu ühisesse kasutusse, teistes korterites ei ole selliseid torustikke ega süsteemi. Duššinurk koos torudega on paigaldatud ainult kostja korterisse ja see torustik ei kuulu elamu ühtsesse vee-ega kanalisatsioonisüsteeemi ega ole korteriomanike ühiseks kasutuseks vajalik seade. Seega on see kostja korteri reaalosa, mille kasutamise ja korrasoleku tagamine on selle omaniku kohustus. Kui kostja korteri juurde kuulub torustik, mis asub hageja korteri lae peal (lae sees), siis on kostja kohustus hoolitseda selle eest, et duššinurga ja selle torustiku kasutamine ei tooks kaasa kahju tekkimist teistele kaasomanikele. Võib olla võimalik, et kahju ärahoidmiseks ahiküttega majas on vajalik näiteks sellise torustiku soojustamine (hageja viide tl.29 p.9). See on kostjale kuuluva kaasomandiga seonduv kohustus, mis tuleb täita kostjal. Kostja saab ja tal on kohustus mõjutada temale kuuluva kaasomandi – duššinurga torustiku- olukorda. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest KOS §-le 11 lg.3 asjaoludele tuginedes. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et olukorras, kus duššinurka ja seda varustavat veesüsteemi ei ole projektikohaselt majja ette nähtud, tuleb omanikul erilist tähelepanu pöörata selle ohutule funktsioneerimisele, võimalikule mittekokkusobimisele maja muude konstrukstioonidega ja sellest tulenevatele riskidele. Kostja omandas korteriomandi koos duššinurgaga ja tal oli võimalus võimalike riske uurida ja arvesse võtta. 5)uuritud tõendid tõendavad, et vee voolamine teiselt korruselt esimesele hageja tuppa tõi hagejale kaasa kahju ja nende kõrvaldamise kulutused. Hageja hindab kahju 1454 eurole. Selle summa sisse kuulub lae ja põranda konstruktsioonide avamine, lae soojustuse taastamine ja katmine kipsplaadiga, põranda soojustuse taastamine ja katmine põrandalauaga. Kõik tegevused 12 ruutmeetril (toa pindala), kokku 1212 eurot, käibemaks 242 eurot, kokku hind 1454 eurot. Selline kalkulatsioon on esitatud Cobra Grupp AS poolt, kes hageja sõnul on selliste töödega tegelev firma. Kalkulatsiopon on koostatud 30.01.2013 (tl.38). Uuritud tõendid tõendavad, et tegelikud remonditööd tehti hageja, tema poja ja tunnistajate Sxxxxx ja Hxxxxxx poolt, s.t. ei ole põhjendatud kasutada ehitusfirma poolt koostatud kalkulatsioonis sisalduvaid töötasuhindasid ega ka sellele lisanduvat käibemaksu. Hageja sõnul ostis ta ehitusmaterjali poest: papp, ehitusvatt, värvid, tapeeet ja endal oli puitmaterjal. Hagejal on esitatud ainult lae ja põranda taastamise kulu nõue, seinte suhtes nõuet esitatud ei ole. Hageja on tasunud teda abistanud töömeestele- andnud tasuks küttepuid ja ehitusmaterjali. Tunnistaja Hxxxxxxx sõnul läks põrandale laud, vatt, soojustus, tuuletõkkeplaat ja soome papp. Lakke pandi reikad (puitkarkass), selle peale soojustus ja OSB plaat.

Kostja arvates on kulutused liialdatud hindadega. Puitlaastplaadi hind on K-Rautas 5,86 eurot ruutmeeter ja põrandalaua hind 1,300 eurot ruutmeeter. Kostja esitas selle kohta väljatrüki K-Rauta internetileheküljelt kuupäevaga 10.02.2015 ja väljatrüki Raitwood internetileheküljelt kuupäevaga 10.02.2015. Kostja Txxxx Mxxxxxhindab vajalike remondikulusid 200 eurole- sanitaarremondi kulu. Kohus on seisukohal, et hagejale tekkinud kahju suuruse määramisel tuleb aluseks võtta VÕS § 127 lg.1 ehk seada eesmärgiks tagada kahjustatud isikule olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja eluruumi on kahjustatud, tema korteri toa lagi, seinad, mööbliesemed ja põrand on kahjustatud teiselt korruselt esimesele korrusele läbi lae jooksnud veest. Kahjustuse eest vastutab kaasomanikuks olev kostja. Hageja on esitanud nõude lae ja põranda kahjustatud materjalide eemaldamise ja uue materjaliga taastamise eest. Seinte ja mööbli hüvitamist ei nõuta. Seega hindab kohus ainult lae ja põranda heastamiseks vajaminevaid kulutusi. Kohus leiab, et asja kahjustamise korral on kahjustatul õigus nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tal oli vajalik teha, et tagada asja edasine kasutamine ja tarbimisväärtus. See tähendab, et hageja nõuet ei saa tõrjuda põhjendusega, et hageja vahetas välja (uuendas) kogu põranda, ehkki põrandast mõne laua oleks saanud jätta välja vahetamata. Kahjustatud asja parandamine peab vastama tavalises käibes kaasutatavatele võtetele ja olema heaperemehelik. Hagejale kuuluvat omandit on kahjustatud, mistõttu kahju hüvitamist reguleeriva sättena arvestab kohus VÕS § 132 lg.1, lg.3, mille kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Asja parandamise kulude mõistlikkuse määramisel arvestab kohus hageja korteris tehtud remonditööde ehituslikku ja viimistuslikku taset, s.h. kasutatud materjale. Vaatluse käigus hagejale kuuluvas korteris ilmnes, et toa remont on tehtud selle elamu ja korteri üldisele seisundile vastaval tasemel- see on tavaline lihtne luksuseta ja toreduslike kulutusteta remont. Põrand on kaetud papiga (sarnaneb tunnistaja Hansingu poolt nimetatud nn soome papile), värvitud, lagi on plaaditud (tõenäoliselt nn OSB plaat ehk puitlaastplaat nagu andsid ütlusi tunnistajad). Siinjuures märgib kohus, et vaatluse käigus veendus kohus, et xxxxxxxxxxx elamu näol on tegemist vanemat tüüpi katusekorrusega puitmajaga, millel alumisel korrusel kaks ja ülemisel üks korter. Elamu on ahiküttega, selle üldkasutatav trepikoda on korrashoitud ja lihtsa viimistlusega. Hageja korteris on oli kohtul võimalik näha esikut, mis oli remontimata ja tuba, mis oli remonditud. Nähtu pinnalt (remontimata esik) ei saa teha järeldust, et hageja korter olnuks elamiskõlbmatu. Remonditud tuba ja remontimata esikut võrreldes saab teha järelduse, et toa seisukord enne remonti (ja enne veekahjustust) võis olla praegu remontimata esikuga samataoline. Kohus leiab, et hageja esitatud kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramine ei ole põhjendatud. Kalkulatsioonis on kirjas, et lae katmine toimus kipsplaadiga, tegelikult kaeti lagi OSB plaadiga, mille alla pandi soojustus. Kalkulatsioonis on kirjas põranda katmine põrandalauaga, tegelikult kaeti põrand soome papiga, mille alla kasutati nn musta lauda ja soojustust. Asjas ei ole vaidlust, et hageja kahjustatud tuba on suurusega 12 ruutmeetrit. Seega on lae materjali kulunud 12 ruutmeetrit, OSB plaat hinnaga 5,86 eurot ruutmeeter, seega plaadi hind kokku 70,32 eurot. Hageja on kasutanud toa põrandale nn musta lauda ja see on kaetud papiga. See tähendab, et kvaliteetse põrandalaua kasutamine olnuks põhjendamatu. Kostja on esitanud Raitwood tõendi, milles juhtis kohtu tähelepanu, et selles on tavalise põrandalaua ühe ruutmeetri hind alt neljandal real, s.o. 1,300. Kohus kohtuotsuse tegemisel leiab, et selline väljatrükk ei kajasta kostja väidet tegelikkuselevastavalt. Kostja esitatud

tõendis on kirjas, et tabelis on hinnad jooksva meetri kohta käibemaksuga. Leidmaks hinda ruutmeetri kohta, kohus võttis internetist kättesaadaval aadressil, mis on nähtav ka kostja esitatud tõendil, hinna ruutmeetri kohta, mis sama kvaliteediga põrandalaual on 14,94 eurot ruutmeetri kohta ja madalama kvaliteediga põrandalaual 11,79 eurot ruutmeetri kohta. Kuna hageja on põrandalauda kasutanud alusmaterjalina, lähtub kohus madalama kvaliteediga laua hinnast, s.o. 11,79 eurot/rm. Kokku vajaliku laua hind 12x11,79=141,48 eurot. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja korteris remondi tegemisel kasutati alusmaterjalina nn reikasid, kasutati soojustusmaterjale. Vaatlusel on tuvastatud, et kasutatud on viimistlusmaterjali- värve, samuti ei saa läbi ilma kinnitusvahendite (naelte, kruvide jms) kasutamiseta. Hageja kalkulatsioon (tl.38) kasutab komplekshindeid, mistõttu sellest lähtuda ei saa. Kohus leiab, et sellise kulu määramisel on võimalik aluseks võtta VÕS § 132 lg.3 esimese lause määratlus- mõistlikud kulud. Kostja korteri heakorrastatuse tase arvestades, selles varem ja praeguse remondi ajal kasutatud materjale arvestades ei ole kohtu hinnangul mõistlik kulutada kõrvalkuludena enam kui 50% põhimaterjali maksumusest. Lae taastamise kulu seega kokku 70,32+35,16= 105,48 eurot. Põranda taastamise kulu 141,48+70,74=212,22 eurot. Kokku kulu 317,70 eurot. Kohus on seisukohal, et hüvitise suuruse määramisel on põhjendatud arvestada asjaolu, et hageja kasutas osaliselt temal endal olemaolevaid materjale, millega ei kaasnenud uusi väljaminekuid. Hageja tegi töö oma ja oma tuttavate tööjõuga, mis talle samuti rahalisi kulutusi kaasa ei toonud. Selline käitumine vastab VÕS § 132 lg.3 nõudele- asja parandamise kulud tuleb hoida mõistlikena. Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et hagejale kuuluva omandi kahjustamise hüvitisena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 317,70 eurot. Kohtu poolt eelnevalt kindlaks tehtud asjaoludel ei pea põhjendatuks rakendada VÕS § 139 lg.1, lg.2 või § 140 sätteid ja vähendada kahjuhüvitist hagejast endast tulenevatel asjaoludel. Uuritud tõenditest nähtub, et kostja korteriomandis olevad kraanid ja torud olid täielikult kostja vastutusalas. Kostja oli korteriomandit omandades täisealine isik, kellel endal oli kohustus kõik kaasomandiga seonduv endale selgeks teha ja selle eest vastutama asuda. Seetõttu ei saa heita hagejale ette seda, et ta ei juhtinud kostja tähelepanu ahiküttega korteris elamise riskidele. Hageja omandas korteriomandi pärast seda kui kahjustav sündmus aset leidis, mistõttu varasemalt puudunuks tal igasugune alus kostja tähelepanu juhtida ja talle ei saa ette heita tegevusetust kahju ärahoidmisel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et selline sündmus (vee voolamine korterist nr. 3 korterisse nr. 2) leidis aset esmakordselt, mis tähendab, et korteri nr. 3 omanikul (enne kostjat on omanik olnud M.Axxxx) oli endal võimalik teha kõik vajalik selleks, et torustik ei külmuks ega muudel põhjustel vee läbijooksu ei tekiks.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg.4 sätestab: Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesolevas asjas on menetluskuluks riigilõiv, mida hageja on tasunud 150 eurot (tl.7, 13) ja poolte lepinguliste esindajate kulud. Nii hageja kui ka kostja on taotlenud ja saanud asjas riigi õigusabi: hageja on taotlenud seda juba enne hagi esitamist ja riigi õigusabi on talle määratud kohtu määrusega 19.05.2014.a.

Kostja on kasutanud esmalt Unilaw Õigusbüroo OÜ õigusteenust (tl.23) ja Mihkel Nukka selle st büroost on esitanud dokumente kostja nimel, samuti osalenud 10.12.2014 toimunud kohtuistungil. 09.01.2015 esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kohus määras selle 27.01.2015. Kostja esindaja riigi õigusabi korras esitas koos menetluskulude nimekirjaga ka kostja kohtuvälised kulud TsMS § 144 p.1 korras UniLaw Õigusbüroo OÜ arvete alusel. Käesoleval juhul on hagi rahuldatud osaliselt ja hagi rahuldamise summa moodustab 21,9% (317,70 moodustab 21,9% 1454-st). Seetõttu jaotab kohus menetluskuludest riigilõivu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja määrab, et hageja kanda jääb 78,1% riigilõivust ehk 117,15 eurot ja kostja kanda jääb 21,9% riigilõivust ehk 32,85 eurot. Menetluskulud ehk poolte lepinguliste esindajate kulud jätab kohus TsMS § 163 lg.1 ettenähtud alternatiivse võimalusena poolte endi kanda, s.t. kumbki pool kannab oma esindaja kulud ise. Sellise jaotuse põhjuseks on esmalt asjaolu, et hagi leiab rahulduse osaliselt. Seejuures toimub hagi osaline rahuldamine vaid kahjuhüvitise suuruse vähendamise tõttu. Kõik hageja esitatud õiguslikud argumendid ja nõude alused on aktsepteerimist ja tõendamist leidnud. Hagi esitamine oli hageja jaoks vältimatu, kuna kostja kohtuväliselt keeldus kahju hüvitamisest. Ka kohtumenetluses on kostja positsioon ja argumendid olnud algusest peale igas aspektis nõuet eitavad, seejuures mitte konstruktiivsed ja kohtuvaidluses jäi kostja esindaja selle juurde, et ta tugineb kõigile varasemalt esitatud väidetele ja põhjendustele. Seetõttu on õiglane, et hageja kannab oma esindaja kulud ise (kuna tema nõue ei saanud täit rahuldust) ja kostja kannab oma esindajate kulud ise (kuna ebakonstruktiivsed ja hiljem ümberlükkamist leidnud asjaolud ei võimaldanud säästvamat menetlust). Ehkki pooled on oma esindajate menetluskulude nimekirjad esitanud, ei määra kohus käesolevas otsuses menetluskulude rahalist suurust, kuna pooltele ei ole määratud TsMS § 176 lg.7, lg.8 korras tähtaega seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta. Ja selline olukord takistab kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg.2). Seetõttu piirdub kohus käesolevas otsuses vaid menetluskulude jaotusega ja määrab kohus pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha avaldamiseks ja määrab poolte esindajate kulud kindlaks TsMS § 177 lg.1 p.2 korras määrusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Raag Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.