Kohtulahend

määruse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas 29.05.2012 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja palub välja mõista menetluskuluna õigusabikulud summas 7 254,10 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 05.11.2012 esitas hageja vastuväite kostja kohtukuludele. Hageja hinnangul on kostja poolt esitatud menetluskulude summa ilmselgelt liiga suur. Lisaks leiab kostja ekslikult et Riigikohtu menetluskulud on hageja kanda jäetud, Riigikohus on 21.05.2012 määrusega jätnud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja seega ei saa kostja nõuda hagejalt menetluskulude hüvitamist Riigikohtu kantud menetluskulude eest. Hageja hinnangul ületavad kostja esindaja kulud sätestatud piirmäärada ning ei saa sellises osas olla põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud mitte suuremas ulatuses kui 489,99 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna Riigikohtu üldkogu tunnistas Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruses nr 306 kehtestatud piirmäära 26.06.2014 kohtumäärusega (nr 3-2-1-153-13) põhiseadusega vastuolus olevaks, siis lähtub kohus TsMS § 175 lõige 1 tuleneva esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja (õigusabi kulu) kulu oleks vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse. Nähtuvalt toimikust on kostja esitanud 09.07.2007 vastuse hagiavaldusele, lisad (t/l 35-50 I kd, millest vastus ca 2 lk), seisukoha 28.11.2007 hageja arvamusele, lisad (t/l 66-103 I kd, sh vastus 3 lk), seisukoha kompromissi osas 12.02.2008 (t/l 121 I kd), osalenud korraldaval istungil (t/l 127-128 I kd, kell 14:00-14:45), esitanud 04.04.2008 vastuse (t/l 143-146 I kd), 09.05.2008 osalenud korraldaval istungil (t/l 182-185 I kd, kell 10:00-10:45), esitanud 29.05.2008 seisukoha ekspertiisi taotlusele, lisad (t/l 3-50 II kd, sh vastus 3 lk), esitanud 28.08.2008 kostja vastuväide ning küsimused tunnistajale (t/l 72-76 II kd), esitanud 02.09.2008 seisukoha (t/l 81-82 II kd), osalenud istungil 08.10.2008 (t/l 102-115 II kd, kell 10:00-13:55), esitanud avalduse 05.01.2009 (t/l 127-128 II kd), osalenud istungil 12.01.2009 (t/l 144-146 II kd, kell 15:30-16:15), esitanud vastuväite 13.05.2009 (t/l 252-255 II kd), osalenud istungil (t/l 258-259, kell 13:30-14:35), esitanud 29.06.2009 vastuväite, lisad (t/l 273-288 II kd, sj vastus ca 8 lk), esitanud taotluse (t/l 343-345 II kd), osalenud 07.12.2009 istungil (t/l 348-351, II kd, kell 16:05-17.30), esitanud taotluse 07.12.2009 (t/l 360-361 II kd), esitanud seisukoha 17.12.2009 (t/l 375-376, II kd). Nähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjast ja menetluskulude spetsifikatsioonist on kostjal

maakohtu menetluses kulunud kokku 46 tundi, sh 23,5 tundi kulunud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemiseks. Kuna toimikust nähtuvalt on kohtuistungitele kulunud aeg 8 tundi 40 minutit ei ole kohtu hinnangul menetluskulude spetsifikatsioonis toodud istungitele kulud aeg 23,5 tundi kogu ulatuses põhjendatud ning mõistlik. Arvestades asja keerukust saab kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikuks pidada maksimaalselt 10 tundi istungite ettevalmistamiseks ja istungitel, sh kaks korraldavat istungit, osalemiseks kulunud aega. Ühtlasi on menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonis märgitud erinevad kulud, mille osas kohtul puudub võimalus nende vajalikkuses ja põhjendatuses tsiviilasjatoimiku materjalidest kontrollimiseks, sh kulu 21.90kr+km (arve nr 281373), nõupidamine 0,5 h (arve nr 28994), suhtlus Maa-ametiga, vastus eksperdile 0,25 h (arve nr 283290), nõupidamine, telefonikõne arhitektiga ja telefoninõupidamine kokku 1,25 h (arve nr 290271), erinevad telefoninõupidamised ja meilivahetused (arved nr 290793, 291080, 291426, 292182, 293193). Eeltoodu alusel ja arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonis on toodud materjalide koostamisele, analüüsidele, nõupidamistele kulunud ajakuluks kokku 22,5 tundi, siis erinevate telefonivestlustele ja meilivahetustele on kohtu arvestuse kohaselt kulunud ca 5 tundi, mille osas kohtul puuduvad võimalused nende vajalikkuse kontrollimiseks. Seega saab põhjendatud ajakuluks lugeda maksimaalselt 17,5 tundi (22,5-5). Nähtuvalt menetluskulude spetsifikatsioonist on kostja esindajal apellatsioonimenetluses kulunud kokku 7 tundi, sh apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine 6,5 tundi ning täiendav analüüs 0,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja esitanud 15.03.2010 vastuse apellatsioonkaebusele (t/l 17-25 III kd, 9 lk), mille koostamisele ja analüüsiks kulunud aega kokku 7 tundi võib kohtu hinnangul pidada mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks. Hageja on esitanud vastuväite seoses kostja kassatsiooniastme menetlusega seotud kuludega, mis menetluskulude spetsifikatsioonist nähtuvalt on 0,5 tundi kassatsioonikaebuse analüüs. Hageja hinnangul ei saa vastaspoolelt Riigikohtus kantud menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista, kuna Riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse ning vaidlust ei toimunud. 21.05.2012 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumääruse resolutsiooni p 3 kohaselt on jäetud kassatsiooniastme menetluskulud XXX kanda. Seega asjaolu, et käesolevas asjas otsest vaidlust kassatsiooniastmes ei toimunud, ei anna alust eeldada, et vastaspoolel ei oleks kassatsiooniastme menetlusega kulusid tekkinud ning menetluskulude nimekirjas märgitud 0,5 tundi kassatsioonikaebuse analüüsiks saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks ja põhjendatud kuluks. Menetluskulude spetsifikatsioonis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kuluks on märgitud 245,42 eurot. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahaline suurus. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (iseseisev menetlus) ei jaota kohus enam menetluskulusid, vaid lahendab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel, ei saa lugeda tsiviilasjas nr 2-07-22240 tehtud ja 21.05.2012 jõustunud kohtuotsusega seotud menetluskuludeks spetsifikatsioonis toodud 28.05.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja koostamise kulu 245,42 eurot. Olles tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab kohus, et nimekirjas kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud ja kulud on vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks osaliselt, sh maakohtu menetluses 27,5 tunni ulatuses, apellatsioonimenetluses 7 tunni ulatuses ning kassatsiooniastmes 0,5 tunni ulatuses, kokku seega 35 tunni ulatuses (10+17,5+7+05). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja tunnimääraks 1600 krooni (102,26 eurot) + km, mis lähtuvalt väljakujunenud praktikast ei saa pidada ebamõistlikult kõrgeks tunnimääraks. Kostja soovib menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, kuna ei ole

käibemaksukohustuslane. Vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg 1 oli kuni 30.06.2009 käibemaksumääraks 18%, alates 01.07.2009 maksumääraks 20%. Seega on kohtu arvestuste kohaselt kostja esindaja kulud järgmised: 1206,67 eurot (10*102,26*18%) ning 3067,8 eurot (25*102,26*20%). Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades, kus asja arutamine läbis kõik kolm kohtuastet (kassatsioonikaebus jäeti kohtumäärusega menetlusse võtmata), esitati tõendeid ja menetlusdokumente, toimus kuus kohtuistungit, menetlusse olid kaasatud tunnistajad, teostati ehitustehniline ekspertiis ning õigusabitööde kirjeldusi ja tsiviilasja toimikut võrreldes peab kohus kohtuvaidlust piisavalt keerukaks, et pidada põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kulusid 4274,47 (1206,67+3067,8) euro suuruses summas. Ülaltoodust lähtudes kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 4274,47 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.