Hageja VV(XXX XXX), esindaja vandeadvokaat Mati Maksing
esindajad
Kostja ÕP(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos
Kohtuistungi aeg, koht,
07.12.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
osalenud isikud
Hageja VVja tema esindaja vandeadvokaat Mati Maksing
Menetluse liik
Kostja esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata VV hagi ÕP vastu kahju hüvitamiseks 10287,67 krooni
2.Jätta ÕP menetluskulud VV kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja palus oma esialgses hagis kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 55000 krooni. Hageja on kinnisasja, mis asub XXX, omanik ja kostja on XXX asuva kinnisasjas omanik. Kostja on üle oma kinnisasja piiri rajanud abihoone, mis asub osaliselt hageja kinnistul ja selle tegemiseks puudus hageja nõusolek/luba. Nimetatu takistas hagejale juurdepääsu tema elamu ühele küljele. Kostja rajas oma abihoone peale terrassi, mis on kinnitatud hageja elamu külge, hageja ei ole selleks nõusolekut andnud. Menetluse ajal 12.05.2009 lammutas kostja oma ehitise hageja maja küljest lahti ja kõrvaldas suurema osa üle piiri ületanud detailid, millega lõpetas hageja omandi rikkumise (mis seisnes üle piiri ehitamises ja hageja maja külge oma ehitise kinnitamises). Ehitanud hageja hoone külge abihoone ja rajanud sellele terrassi selliselt, et on kinnitanud terrassi hageja elamu külge (teise korruse kõrguselt), on kostja kahjustanud hageja omandit, hagejal on tekkinud kahju. Hageja tugineb samale sündmusele ja teole, mis talle kahju tekitas. Hageja ei nõua nende kulutuste hüvitamist, mis seostuvad tema elamu II korruse osale tehtud vigastustega.
2.Hageja kandis osa lammutusega seotud kulusid ja soovib, et kostja hüvitaks järgmiselt:
need
1) tööriistade üürimise kulu 2031,45 krooni – hageja üüris saabelsae ja ketaslõikuri kokku 929,85 krooni eest, piikvasara ja meisli 344,60 krooni eest ning mootorlõikuri 757 krooni eest, 2) hageja tööaja kulu 11 tunni eest on kokku 864,82 krooni – hageja lõikas lahti 09.04.09 ehitistevahelise kinnistu piiri tagumises osas, milleks kulus kokku 4 h, 14.04.09 lammutas ära kivimüüri ulatuses, mis see ulatus hageja kinnistule ja milleks kulus 4 h, 22.04.09 alustas kostja ehitise betoonplaadi lahtilõikamist pikki piiri, milleks kulus 2h, tunnitasu määr on arvestatud Statistikaameti andmete järgi ja see oli 2009.a I kvartalis ehituses vastavalt 78,62kr/h. 3) majale tehtud vigastuste kõrvaldamise kulu 7391,40 krooni. Tegemist on taastusremondikuludega: tüübliaukude kõrvaldamise kulud, endise segu jääkide kõrvaldamise kulud, hageja garaaži betoonlae vigastuste kõrvaldamise kulud. Nimelt oli garaaži betoonlagi saanud kahjustada, kuna kostja ehitas rõdu hageja elamu seina külge.
3.Hagi ei ole aegunud, kuna hagi esitamise ajaks 11.06.07 ei olnud kostjale veel väljastatud ehitusluba ega muid kohaliku omavalitsuse lube, mis lubanuks abihoone ehitada ja nende olemasolul oleks ikkagi hoone ehitamine hageja kinnistule ja hageja elamu külge õigusvastane. Kostja hoonet ise ei kõrvaldanud, hageja oli sunnitud seda tegema ise, hoone asumine hageja kinnistul ja tema elamu küljes on tema omandi rikkumine.
4.Istungil 07.12.2009 kinnitas hageja veelkord, et ta ei nõuab vaid betoonilae vigastustest tekkinud kahju hüvitamist, tüübliaukudest tingitud kahju hüvitamist, tööriistade ja tööaja
kulu hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 10287,67 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda (II kd lk 262-266, 347).
5.Tõendid: Päästeameti ettekirjutus 22.08.06, kirjad ja tulekahjude registreeringud (I kd lk 7,115-116, 118, 165, 166-167, 168, 173-175), Tallinna Linnaplaneerimise ameti kiri 22.09.06, PT-89-98 05.05.98 koos joonisega, 26.11.07, 11.01.07, 11.01.08, 04.10.06 (I kd lk 9,12, 18, 114, 117, 135), hageja kiri kostjale tuleohtliku olukorra likvideerimiseks 25.10.06 (I kd lk 16-17), Maa-ameti kiri 24.01.07, õiend (19, 60, 63 I kd), fotod (lk 22-24, 136-139, I kd, II kd lk 242-251), kostja seletuskiri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 14.09.06 (lk 58, 169I kd), piiriprotokoll (lk 62, I kd), PROÜ ekspertarvamus (I kd 125), Põhja-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo kiri 02.10.06 (I kd lk 134), kinnistusraamati väljavõte (I lk 140), otsused, väljavõte äriregistrist, maksehäire raport (I kd lk 155-164), E. V ja A. N e-kirjavahetus (lk 171-172 I kd), Pirita LOV kiri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (II kd lk 70), tunnistajate H. V ja T. V ütlused (II kd lk 105, 117-122), kohtumenetluses läbiviidu ekspertiisi akt (II kd lk 163-220), OÜ R arvekviitung nr 75(II kd lk 268), R AS arved (II lk 269-270), väljatrükk Statistikaameti internetileheküljelt (II kd lk 271), EEOÜ pakkumine (II kd lk 337-338). Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Abihoone oli rajatud hiljemalt 10.02.86. Hagi on aegunud TsK § 81 järgi, kuna hagi on esitatud 2007.a juunis. Kostja Õ. Pei ole abihoonet rajanud. See hoone on rajatud XXX hoone endise omaniku H. V ja XXX endise omaniku J. P suulise kokkuleppe alusel ning nende isikute poolt. Seega ei saa olla kostja kahju tekitaja, hagi tuleb jätta selle tõttu rahuldamata. Lisaks leiab kostja, et abihoone ehitamiseks oli olemas endise omaniku nõusolek, seega ei ole abihoone rajamine õigusvastane. Abihoone on krundi piiril. Ka abihoone rekonstrueerimisel, terrassi ehitamisel abihoone katusele ja ühendamisel hageja elamuga ei ole kostja käitumine õigusvastane, puudub kostja süü. Terrassi rajamine ja abihoone rekonstrueerimistööd tehti 2005 ja 2006 ja see toimus kooskõlas hagejaga. Kostja ei ole teinud ehitustöid, lisaks on need tehtud hageja nõusolekul. Tüübliaugud tehti hageja nõusolekul hoone põhjapoolse seina kordategemise käigus, kuhu puitmaterjali ja kinnitusvahendid paigutas kostja, isolatsiooni ja tuuletõkkematerjali hageja. Kivipostide segujäägid, mille kõrvaldamise kulusid soovib hageja hüvitada, tekkisid sinna 1980-ndatel aastatel ja seega on nõue selles osas aegunud. Betoonlae osa on roostes, tegemist on korrosiooniga, mille eest kostja ei vastuta. Tõendamata, et hageja on teinud tööd kahjustuste likvideerimiseks. Tõendamata on kostja õigusvastane tegu.
8.13.06.09 seisuga on kostja lammutanud abihoone osad, mis olid hageja arvates tema kinnistul, samuti on kostja oma abihoone hageja hoone küljest lahti ühendanud ja see ei paikne enam vahetult hageja hoone kõrval.
9.Tõendid: aktid 10.02.86, 18.08.86, 20.08.86 (I kd lk 39-50), eelprojekt koos jooniste ja erinevate liitumislepingutega (lk 68 103, I kd) ja selle korrektuur (II kd lk 6-50), ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokoll (I lk 178), Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti kiri kostja esindajale (I kd lk 179-180), kinnistusraamatu väljavõte (lk 181 I kd), fotod (II kd lk 256-257), e-kirjavahetus A. Kja E. V vahel (II kd lk 283), ehitise paikse ülevaatuse akt koos fotodega (II kd lk 285-286), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri T. P ja kostja esindajale (II kd lk 287, 288), tunnistajate T. P, Ü. J, M. J, M. O, V. Õ ütlused ( II kd lk 106-113, 145). Kohtu põhjendused
10.VÕS RakS§ 22 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut kahju õigusvastase tekitamise kohaldatakse kui kahju tekitanud tegu või sündmus leidis aset pärast 01.07.02. Seega kui kahju tekitav sündmus või tegu leidis aset enne 01.07.02, kohaldatakse kahju õigusvastasele tekitamisele varemkehtinud seadust kooskõlas VÕS RakS § 2.
11.Hageja on kinnistu nr XXX, mis asub XXX, Tallinn, omanik, kostja on vastavalt kinnistu nr XXX, mis asub XXX, Tallinn, omanik, millede kohta on esitatud kinnistusraamatu vastavad väljavõtted (I kd lk 140, 181).
12.Hageja leiab, et talle on tekitatud kahju sellega, et kostja on rajanud abihoone hageja kinnistul asuva elamu külge, teinud selles rekonstrueerimise töid ja mille tõttu on hoone kahjustatud ja selle taastamiseks on vaja teha kulutusi, mis tuleb kostjal hüvitada. Kahju on hageja arvates taastusremondi kulud hoone enda taastamiseks, ehitusvahendite rent ja tööaja kulu, mis on seotud kostja abihoone lammutamisega hageja hoone küljest. Abihoone kõrvaldamisega seotud töövahendite ja tööaja kulust tingitud kahjunõue summas 2896,27 krooni.
13.Väidatav kahju ulatus on järgmine: tööriistade üürimise kulu 2031,45 krooni ning hageja tööaja kulu 864,82 krooni. Kuna eelmärgitud kulud on hageja väidetavalt teinud või pidanud tegema selle tõttu, et tema elamu küljes on kostja abihoone, siis on kahju tekitavaks teoks hoone rajamine hagejale kuuluva ehitise külge. Kostja poolt esitatud XXX hoone pindala ja mahtude arvestamise lehelt nähtub, et nimetatud elamu juures on garaaž (I kd lk 39) ja selle kohta on tehtud muudatuste kanne 20.08.86. Esitatud Tallinna tehnilise inventariseerimise büroo aktist 26.08.86 nähtub, et inventariseerija U. R ja Pääsusilma majavalduse valdaja J. P on koostanud akti selle kohta, et nad on teinud maaala ja sellel asuvate hoonete ehituste ülevaatuse ning et viimase inventariseerimise ajast 25.02.66 on maa-ala ning hoonete ja ehituste juures teostatud järgmised muudatused: 1) maa-ala juures muudatusi ei ole, 2) põhihoone juures on ruumid nr 10 ja 11 ümber ehitatud toaks /projektiväline/, 3) kõrvalhoonete juures on ehitatud projektiväline garaaž, 4) õuepealsete ehituste juures ei ole muudatusi. Koondakt, mis asub inventariseerimistoimiku nr 13636 juures, kajastab XXX asuva majavalduse hindamise tulemusi, see on teostatud 20.08.86 ja selleks akti kohaselt on hinnatud elamut, garaaži, mis on projektiväline, kaevu, piiret, väravat. Selle pind oli vastavalt 20.08.86 mahu arvestamise lehele (lk 39) 42m2 ja maht 103m3 ning 21.02.1994.a. hindamisakti ja arvutuste lehe kohaselt oli garaaži pind samuti 42,m2 (lk 49, 50, I kd) ning maht samuti 103m3 (lk 49, I kd ). Hageja tunnistaja T. Väljate ütluste (lk 117, II kd) kohaselt elas ta Pääsusilma tee 1971-1988 ning tema ütluste kohaselt ei olnud maja küljes algselt mingi
abihoonet, kuid kunagi see oli sinna tekkinud. Tunnistaja isa H. V oli kurtnud, et naaber oli tema usaldust kurjasti kasutanud ning hoone ehitanud H. V maja külge.
14.Kohus leiab, et kostja on esitatud aktide ja hindamise koondakti, XXX, Tallinn asuva maa-ala ja sellel asuvate hoonete inventariseerimist kajastava tõendiga ning majavalduse hoonete ja pindade mahu ja arvutamislehtedega, tõendanud, et garaaž, mis asub hagejale kuuluv elamu küljes, oli olemas XXX, Tallinn asuva elamu küljes juba hiljemalt 20.08.1986. Seega on kostja tõendanud, et märgitud garaaži kui abihoone rajamine kui kahju tekitav tegu oli aset leidnud enne 20.08.1986 ning hageja ei ole tõendanud, et märgitud hoone oleks ehitatud hageja elamu külge hiljem ning seda ei nähtu ka T. V ütlustest, millal see sinna rajati. Nimetatud kaalutlustel puudub vajadus anda hinnangut kostja tunnistaja V. Õ ütlustele, kuna hoone rajamine XXX elamu külge ülalmärgitud ajal on kinnitust leidnud kostja poolt esitatud eelmainitud dokumentaalsete tõenditega.
15.Seega kohaldub vaidluses kooskõlas VÕS Raks § 2 TsK § 448 lg 1,2, mille kohaselt kuulub teise isikule tekitatud kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja ei tõenda, et ta pole kahju tekitamises süüdi. TsK § 222 lg 2 järgi mõistetakse kahju all kreeditori tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut, rikkumist, saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud, st kui ta poleks TsK § 448 lg 1, 2 mõttes kahju tekitavat tegu toime pannud.
16.Kostja palus jätta hageja nõude tööjõu kulutuste ja tööriistade rendi kulutuste osas aegumise tõttu rahuldamata. 1986.a. kehtinud TsK § 81 järgi oli hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks 3 aastat ning TsK § 86 järgi algas hagi kulgemise tähtaeg siis, kui isik sai teada oma õiguste rikkumisest või oleks pidanud sellest teada saama. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja kinnisasja nr XXX XXX, Tallinn omanik alates 07.06.01 ja kantud kinnistusraamatusse asja omanikuna 31.01.2001 esitatud avalduse alusel. Seega pidi hageja olema teadlik juba hiljemalt 31.01.2001 sellest, et tema kinnistul oleva elamu küljes on vaidlusalune garaaž ehk et kahju tekitav tegu on aset leidnud. Hagi on kohtusse esitatud 11.06.07 ja seega on hagi, isegi kui arvestada selle 3aastast aegumistähtaega alates 31.01.2001, aegunud. Eeltoodu tõttu kohaldab kohus osaliselt kahju hüvitamise nõudele, so tööriistade üürimise kulu 2031,45 krooni ning hageja tööaja kulu 864,82 krooni hüvitamiseks, kostja taotlusel aegumist ning jätab selles osas nõude rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei anna kohus hinnangut kostja väidetele sellest, kas kostja on õige isik, kes peaks vastutama kahju tekitamise eest, kas kostja on süüdi kahju tekitamise eest, kas esineb põhjuslik seos kahju tekitamise ja kostja teo vahel, kahju suurusele ning nende kohta esitatud tõenditele nagi tööriistade rendi arved ja statistikaameti väljatrükk. Viimased väited ja tõendid kuuluvad hindamisele vaid siis, kui nõue poleks selles osas aegunud. Hageja väide, et hagi esitamise ajaks ei olnud abihoonele antud vajalikke ehituslube ja muid lube, oli tuleohtlik, ei tähenda, et kahju nõue poleks aegunud viidatud TsK § 81 järgi. Kahju tekitamist ega sellest tuleneva nõude aegumist ei mõjuta asjaolu, et hoone rajati ebaseaduslikult projektita või seda ei hangitud ega ole pikka aega hangitud ja millal sellest asjaolust hageja teada sai, samuti asjaolu, kui suur on kahju ulatus (tööriistade rent jm), vaid asjaolu, millal kahju tekitav tegu toime pandi ja millal sai hageja õiguste rikkumisest teada. Kahju tekitav tegu, milleks on selle abihoone
ehitamine hageja elamu külge, mis põhjustas omandi kahjustamise, leidis aset hiljemalt 1986 ning hageja pidi sellest olema teadlik hiljemalt 31.01.2001, millisest ajatas alates algas aegumise tähtaja kulgemine nagu kohus eelpool märkis. Hageja ei ole esitanud kostja vastu omandi rikkumise lõpetamise nõuet, vaid esitas kahju hüvitamise nõude, millisel juhul kohalduvad teistsugused aegumise tähtajad ja ülalviidatud õigusnormid võrreldes asjaõiguse rikkumisest tuleneva nõude esitamisega. Hageja elamu taastamisega seotud taastusremondi kulutuste e. kahju nõue summas 7391,40 krooni.
17.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1054 lg 3 vastutab isik teise isiku ees kahju eest, kui teine isik on täitnud tema ülesandeid ja seeläbi tekitanud kahju kolmandatele isikutele ja ülesande andjal on kontroll kahju tekitanu käitumise üle.
18.VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
19.Seega on kahju hüvitamise eelduseks kahju tekkimine, kostja tegu, põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja teo vahel, teo õigusvastasus, kostja süü. Kui üks nendest eeldustest on täitmata, ei tõusetu küsimust kahju hüvitamisest hagejale.
20.Hageja kinnitas istungil, et betoonikahjustus, mille hüvitamist ta nõuab, vastab kohtule esitatud EE OÜ pakkumise p –le 1 ja on vastavalt sellele 3799,50 krooni, milleks on kulud I ja II korruse seina ülemineku vormistamiseks vajaminevale materjalile, tööle (vt prot 07.12.09). Samuti kinnitas hageja samal istungil, et elamu fassaadi tüübliaukude kõrvaldamise kulud e. taastamisremondi kulud on kajastatud EEOÜ pakkumise p-s 2, milleks on kulud esiseina ukseümbruse krohviparandustele ja värvimisele koos materjali ja tööga vastavalt 2360 krooni. Veel kinnitas, et elamu II korruse taastusremondi kulusid ta ei nõua. Seega leiab kohus, et hageja nõuab kostjalt VÕS § 128 lg 1, 2 ja 132 lg 3 alusel kahjustuste likvideerimise e. asja parandamise kulusid, mis on seotud betoonikahjustuste likvideerimisega ning tüübliaukude kõrvaldamisega.
21.Eeltoodu tõttu vaatlebki kohus, kas märgitud kahjustused e. kahju on tekkinud ja kas selle eest on kostja vastutav.
22.Hageja esitatud fotodelt 5, 9 (lk 247, II kd, vt prot 07.12.09) nähtub, et laudis oli kinnitatud hageja elamu külge. Fotodelt 6,7,8 (lk 247-249, II kd) on näha, et hageja elamu fassaadil on tüübliaugud. Fotodelt nr 3,4,5 (lk 244-245, II kd, vt prot 07.12.09) nähtub, et hoonel on betoonikahjustus, kuna sellest on tükk väljas. Vaidlus puudus selles, et 2005 ja 2006 lasi kostja teha oma pojal T. P kostja abihoone rekonstrueerimistöid, kostja hoone kaeti laudisega, mis ulatus hageja hoonele, laudise alla paigaldati soojustusvill, tuuletõke, lisaks ehitas oma abihoone peale terrassi, mis kinnitus hageja elamu külge. Seega on kostja vastutav VÕS § 1054 lg 3 alusel võimaliku kahju eest, mis on tehtud tema kontrollile alluva isiku T. P poolt ja kostja ülesandel ja lähtunud tema kinnistult. Kohus leiab, et viidatud fotodega on hageja tõendanud tema hoonel esinevate tüübliaukude ja betoonikahjustusega hoone enda kahjustamist e. kahju tekkimist ja kuna vaidlus puudus selles, et need kahjustused on tekkinud kostja poja poolt tehtud tööde käigus, on kahju tekkimine põhjuslikus seoses viidatud teoga: abihoone rekonstrueerimise ja abihoonele terrassi ehitamisega.
23.Selleks, et kostja vastutaks hagejal tekkinud kahju eest, on vajalik, et kahju tekitamine oleks õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 5 järgi ning § 1045 lg 2 p 2 alusel ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu oli kahju tekitamisega nõus, va juhul kui nõusolek oleks vastuolus heade kommetega või seadusega. Kostja väitis, et need kahjustused, mis tehti hageja hoonele 2005/2006, on kooskõlastatud hagejaga, st et hageja oli sellega nõus.
24.Kostja tunnistaja T. P ütlustest nähtub, et abihoone tehti rekonstrueerimise käigus korda, vaheti välja katus, kuna lasi läbi, lõhuti vanad müürid, kuna olid kõverad, sj soojustati hoone hagejapoolne sein, milleks materjali andis hageja ise ning et laudis pandi hageja hoone peale kokkuleppel hagejaga. Ütluste kohaselt vajas abihoone korrastamist. Kõik tööd, mis tehti rekonstrueerimise käigus, tehti kokkuleppel hagejaga. Töid, millega hageja ei nõustunud, ei tehtud. Ka terrassi kinnitamiseks hageja elamu külge, oli olemas kokkulepe hagejaga. Tunnistaja M. O ütlustest nähtub, et T. P hagejaga kokku kostja abihoone korrastamises, mingeid vastuväiteid hageja ei esitanud. Jutt käis garaaži soojustamisest, samuti sellest, et ühtlustada elamut ja abihoonet väliselt, samuti oli kokkulepe hagejaga selles, kust soojustus pidi algama ja lõppema ja selles, et katta ära liitekohas olev mõra. Tööde käigus soojustati ära hageja elamu vastav külg, hageja tõi soojustusmaterjali ja T. P tõi laudise. Selleks, et terrass paigaldada hageja hoone külge, küsiti hagejalt ka nõusolekut ning hagejalt ei olnud selles osas mingeid vastuväiteid. Tunnistaja M. O tegi vastavaid töid, tema vahetas abihoone katust, vahetas välisfassaadi, osales terrassi ehitamisel. Tunnistaja Ü. Jalaka ütluste kohaselt oli hageja nõus tehtavate soojustustöödega ning muretses ise materjalid, hiljem, so 2007.a. muutis oma arvamust. Tunnistaja M. J ütluste kohaselt aitas ta T. P terrassi ehitamisel ja osaliselt tegi hoonete soojustamist. Ütluste kohaselt tõi hageja soojusvilla, tuuletõkkeplaadi, kuid midagi ei maininud tunnistajale, mis puudutas terrassi ehitamist.
25.Hageja tunnistaja HV ütluste kohaselt oli nende perele ootamatu see, et naaber ehitas terrassi oma abihoone peale hageja maja külge. Tunnistaja mäletamise järgi oli naabrimees isalt küsinud kuhu ta võiks terrassi teha ja isa oli soovitanud, et ehitatagu oma maja peale või juurde. Veel ütles tunnistaja, et kuivõrd naabri hooned olid vananenud ja riivasid oma välimuselt silma, siis oli juttu naabritega sellest, et naaber peaks nendega midagi ette võtma, jutuajamine oli toimunud paar aastat tagasi. H. V ütlustest ei nähtu, et ta oleks viibinud hageja ja T. P jutuajamiste juures, mis seondusid abihoone rekonstrueerimisega ning selle juures tehtavate soojustöödega, fassaadile laudise panekuga. Seega ühtivad H. V ütlused kostja tunnistaja T. P ütlustega osas, et abihoone oli amortiseerinud, vajas korrastamist (katus lasi läbi, seinad olid kõverad) ning kinnitavad kohtu arvates mõlema poole ühist huvi parandada ja korrastada olemasoleva abihoonet, mis asus hageja elamu küljes, seisundit. H. V ütlustest nähtub, et naabrite tüli põhjustas asjaolu, et vastavateks töödeks ja ka abihoonel endal puudusid nõutavad load, mille tõttu leidis hageja, et sellise olukorra likvideerimiseks tuleb midagi ette võtta. Nimetatud ütlus on kooskõlas Ü. J ütlusega sellest, et hiljem muutis hageja oma arvamust tehtud tööde osas ja polnud enam nende töödega nõus. Ka hageja enda nõudekirjas kostjale 25.10.06 (I kd lk 16-17) viitab hageja abihoone tuleohtlikkusele ja vastavate kohustuslike lubade puudumisele. Kostja tunnistaja TV ütluste kohaselt ei ole ta viibinud hageja ja Tõnu P jutuajamise juures, mis puudutasid kostja abihoonega seotud töid.
26.Hinnates seega kostja tunnistajate ütlusi osas, mis puudutab nõusoleku saamist hagejalt tööde tegemiseks, soojustusmaterjali saamiseks ja võrreldes neid hageja tunnistajate ütlustega, mis puudutab tüli tekkimist poolte vahel seoses pädevate asutuste lubade puudumisega ja et tegelikult vajas abihoone korrastamist, leiab kohus, et kostja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja abihoone rekonstrueerimise käigus tehtud tööd on kooskõlastatud hagejaga, sj on hageja ise osaliselt materjalidega panustanud soojustustöödesse, aga ka seda, et terrassi kinnitamiseks hageja elamu külge oli olemas hageja nõusolek. Kohtul puudub alus kahelda kostja tunnistajate ütlustes, kuna need langevad ühte ja lisaks viibis M. O hageja ja T. P jutuajamise juures, mis puudutas abihoone rekonstrueerimist ning selle käigus tehtavaid soojustustöid, laudise panekut ja terrassi ehitamist. Hageja ei ole ümber lükanud kostja eelnimetatud väiteid. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagejal oli ette näha, et tööde käigus tehakse tema omandile ka vastavaid kahjustusi (tööde käigus said kahjustada betoon, elamu fassaadil on tüübliaugud). Abihoone rekonstrueerimiseks ja terrassi ehitamiseks nõusoleku andmine ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega sõltumata sellest, et hagejal puudusid vastavad ehitusalased load erinevatelt ametiasutustelt.
27.Kuna vaidluses on tõendatud, et hageja oli nõus tehtavate töödega, on ta olnud nõus ka enda omandile kahju tekitamisega, mistõttu on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 2 p 2 alusel õiguspärane ja seega ei ole kostja vastutav ka tekitatud kahju eest, mille eest hageja hüvitist nõuab. Märgitud põhjusel tuleb hageja nõue ka ülejäänud kahju hüvitamiseks, mis hõlmab endast elamu taastamisega seotud taastusremondi kulutuste hüvitamist hagetavas summas 7391,40 krooni jätta rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei ole vaja anda hinnangut kostja süü küsimusele, samuti kahju ulatusele ja selle kohta esitatud poolte
väidetele ja esitatud tõenditele nagu EEOÜ hinnapakkumine, kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisiaktile. Ka ei oma vaidluses tähtsust poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid selle kohta, mis puudutavad kostja abihoone tuleohutusnõudeid, ehituslubade olemasolu või puudumist, maa katastriüksuste mõõtmist, piire, kostja ehitusprojekti menetlemist, arvamust sellele (Tallinna Linnaplaneerimise ameti kirjad, Pirita LOV kiri pooltele, kostja seletuskirjad erinevatele ametitele, erinevate ametite arvamused kostja hoone ehitusprojektile, E. V e-kirjavahetus kohalike omavalitsuse asutustega seoses kostja abihoone ehitusprojektiga ja selle menetlemisega, ehitusprojekt ja selle korrektuur, Päästeameti kirjad, ettekirjutus kostjale, tulekahjude registreeringud, PROÜ arvamas kostja ehitusprojektile, Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo kiri), kuna omavad tähendust vastavate projektide menetlemisel, ehitise enda lubatavusel ning ega oma tähendust kahju õigusvastasel tekitamisel erasuhtes.
28.Ka ei pea kohus andma hinnangut kostja esitatud fotodele, paikse ülevaatusaktile, mis puudutavad abihoone lammutamist (II kd lk 256-257), kuna selles vaidlus puudus, et kostja oli menetluse käigus asunud abihoonet eraldama hageja elamust, sj märgib kohus, et hageja poolt lammutuse käigus tehtud kulutuste hüvitamise nõue jäi rahuldamata aegumise tõttu. Ka puudub vajadus anda hinnang nendele hageja fotodele, millest nähtub abihoone ja hageja elamu kokkuehitus ja terrassi asetus, sest selles ka vaidlus puudub (lk 22-24, 136-139, I kd, II kd lk 242-243).
29.Mingit tähendust ei oma vaidluses asjaolu, kas kostja poja ja menetlusväliste äriühingute suhtes on tehtud kohtulahendeid, kas kolmandatel isikutel on maksehäireid ja kas kostja pojal võiks olla kehtiv ärikeeld, mistõttu esitatud otsuste ja äriregistri väljavõte näol on tegemist asjakohatute tõendiga ja need tuleb üldse jätta tähelepanuta.
30.Pärast asja arutamise lõppemist ja kohtuvaidlusi esitatud poolte taotlused, va protokolli paranduste taotlused, jätab kohus tähelepanuta, ja kuna need on esitatud elektrooniliselt, ei ole nende tagastamine tehnilises mõttes võimalik. Menetluskulude jaotus ja tsiviilasja hind
31.TsMS § 123 järgi määrataks tsiviilasja hind hagi esitamise ajaga. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude 55000 krooni hüvitamiseks ja seega on tsiviilasja hind 55000 krooni. Kohtu arvates ei mõjuta tsiviilasja hinda asjaolu, et hageja vähendas haginõude suurust.
32.TsMS § 162 lg 1,2 alusel jäävad kõik menetluskulud, sj kohtuvälised menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on kohus otsuse teinud.
33.Hagi ei ole jäetud rahuldamata põhjusel, et kostja on hagi tunnistanud või selle rahuldanud pärast hagi esitamist, mistõttu jäävad kostja menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 hageja kanda.
34.Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks avaldust maakohtule koos vastavate tõenditega 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.