Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm 30.12.2011 Tallinnas
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik
Harju Maakohtu 18.01.2010 otsus V V apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V V (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Mati Maksing; Kostja Õ P (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos 55 000 kr. (3515,14 eurot)
Tsiviilasja hind hagi esitamisel Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2-07-22240 V V hagi Õ Pu vastu kahju hüvitamiseks
657,50 eurot
Jätta Harju Maakohtu 18.01.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-22240 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud V V kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusosaline võib esitada esimese astme kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest alates.
Hagiavaldus Hageja V V esitas 11.06.2007 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 55 000 krooni. Menetluse kestel vähendas hageja nõuet ning lõplikuks summaks, mille hageja kostjalt palus välja mõista, jäi 10 287 krooni 67 senti. Hagejale kuulub kinnisasi XXX. Kostja on kõrvalkinnistu XXX omanik. Kostja on üle oma kinnisasja piiri rajanud abihoone, mis asub osaliselt hageja kinnistul ja selle tegemiseks puudus hageja nõusolek. Abihoone oli kinnitatud hageja elumaja seina külge, kahjustades hageja elamu välisseina ja muid ehituskonstruktsioone. Ehitise kohale rajati puidust terrass, mille kandetalad kinnitati samuti hageja elumaja külge selleks hageja nõusolekut eelnevalt küsimata. Menetluse kestel 12.05.2009 lammutas kostja oma ehitise hageja maja küljest lahti ja kõrvaldas suurema osa üle piiri ulatunud detaile. Sellega lõpetas kostja hageja omandiõiguse rikkumise, mis seisnes üle piiri ehitamises ja hageja maja külge oma ehitise kinnitamises. Kostja ehitise hageja maja külge ehitamisega, aga samuti sealt lahtilõhkumisega kahjustas kostja hageja maja välisseina. Osa kostja rajatud ebaseadusliku ehitise lammutamise kulusid kandis hageja. Kostja peab hüvitama hagejale 10 287 krooni 67 senti, mis jaguneb järgmiselt: – tööriistade üürimise kulu 2031 krooni 45 senti; – hageja tööaja kulu 11 tunni eest, mis on kokku 864 krooni 82 senti. Tunnitasu määr on arvestatud Statistikaameti andmete järgi ja see oli 2009.a I kvartalis ehituses vastavalt 78,62 kr/h; – majale tehtud vigastuste kõrvaldamise kulu 7391 krooni 40 senti. Tegemist on taastusremondikuludega. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Abihoone oli rajatud hiljemalt 10.02.1986. Hagi on aegunud, kuna hagi on esitatud 2007.a. juunis. Kostja ei ole abihoonet rajanud. See hoone on rajatud XXX hoone endise omaniku H V ja XXX endise omaniku J Pu suulise kokkuleppe alusel ning nende isikute poolt. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Abihoone ei ole rajatud hageja kinnistule. Abihoone rekonstrueerimise käigus ei ole kostja teinud midagi õigusvastast, samuti puudub kostja süü. Kuna puudub kostja õigusvastane tegu, ei saa sellega olla põhjustatud hagejale kahju. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja leidis, et talle on tekitatud kahju sellega, et kostja on rajanud abihoone hageja kinnistul asuva elamu külge, teinud selles rekonstrueerimise töid, mille tõttu on hageja hoone kahjustatud ja selle taastamiseks on vaja teha kulutusi, mis tuleb kostjal hüvitada. Kahju on hageja arvates taastusremondi kulud hoone enda taastamiseks, ehitusvahendite rent ja tööaja kulu, mis on seotud kostja abihoone lammutamisega hageja hoone küljest. Hageja esitas
abihoone kõrvaldamisega seotud töövahendite ja tööaja kulust tingitud kahjunõude 2896 krooni 27 senti. Kostja on esitatud aktide ja hindamise koondakti. XXX asuva maa-ala ja sellel asuvate hoonete inventariseerimist kajastava tõendiga ning majavalduse hoonete ja pindade mahu ning arvutamislehtedega tõendanud, et garaaž, mis asus hagejale kuuluv elamu küljes, oli olemas XXX asuva elamu küljes juba hiljemalt 20.08.1986. Seega on kostja tõendanud, et märgitud garaaži kui abihoone rajamine kui kahju tekitav tegu oli aset leidnud enne 20.08.1986 ning hageja ei ole tõendanud, et märgitud hoone oleks ehitatud hageja elamu külge hiljem ning seda ei nähtu ka T. V ütlustest, millal see sinna rajati. Seega kohaldub vaidlusele kooskõlas VÕS Raks §-ga 2 TsK § 448 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt kuulub teisele isikule tekitatud kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja ei tõenda, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Kostja palus jätta hageja nõude tööjõu kulutuste ja tööriistade rendi kulutuste osas aegumise tõttu rahuldamata. 1986.a kehtinud TsK § 81 järgi oli hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks 3 aastat ning TsK § 86 järgi algas hagi kulgemise tähtaeg siis, kui isik sai teada oma õiguste rikkumisest või oleks pidanud sellest teada saama. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja kinnisasja omanik alates 07.06.2001. Seega pidi hageja olema teadlik juba hiljemalt 31.01.2001 sellest, et tema kinnistul oleva elamu küljes on vaidlusalune garaaž ehk et kahju tekitav tegu on aset leidnud. Hagi on kohtusse esitatud 11.06.2007 ja seega on hagi aegunud ja tööriistade üürimise kulu 2031 krooni 45 sendi ning hageja tööaja kulu 864 krooni 82 sendi hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas ka elamu taastamisega seotud taastusremondi kulutuste nõude 7391 krooni 40 senti. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju tekkimine, kostja tegu, põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja teo vahel, teo õigusvastasus ning kostja süü. Kui üks nendest eeldustest on täitmata, ei tõusetu küsimust kahju hüvitamisest hagejale. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 ning § 132 lg 3 alusel kahjustuste likvideerimise ehk asja parandamise kulusid, mis on seotud betoonikahjustuste likvideerimisega ning tüübliaukude kõrvaldamisega. Hageja esitatud fotodega on hageja tõendanud tema hoonel esinevate tüübliaukude ja betoonikahjustusega hoone enda kahjustamist ehk kahju tekkimist ja kuna vaidlus puudus selles, et need kahjustused on tekkinud kostja poja poolt tehtud tööde käigus, on kahju tekkimine põhjuslikus seoses viidatud teoga: abihoone rekonstrueerimise ja abihoonele terrassi ehitamisega. Kostja väitis, et need kahjustused, mis tehti hageja hoonele 2005/2006, on kooskõlastatud hagejaga, s.t. et hageja oli sellega nõus. Kostja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja abihoone rekonstrueerimise käigus tehtud tööd on kooskõlastatud hagejaga, seejuures on hageja ise oli osaliselt panustanud materjalidega soojustustöödesse ning terrassi kinnitamiseks hageja elamu külge oli olemas hageja nõusolek. Kohtul puudub alus kahelda kostja tunnistajate ütlustes, kuna need langevad ühte, ja lisaks viibis M. O hageja ja T. Pu jutuajamise juures, mis puudutas abihoone rekonstrueerimist ning selle käigus tehtavaid soojustustöid, laudise panekut ja terrassi ehitamist. Hageja ei ole ümber lükanud kostja eelnimetatud väiteid. Seega oli hagejal ette näha, et tööde käigus tehakse tema omandile ka
vastavaid kahjustusi. Kahju tekitamine oli VÕS § 1045 lg 2 p 2 alusel õiguspärane ja seega ei ole kostja vastutav ka tekitatud kahju eest, mille eest hageja hüvitist nõuab. Seega tuleb hageja nõue ka ülejäänud kahju hüvitamiseks, mis hõlmab endast elamu taastamisega seotud taastusremondi kulutuste hüvitamist hagetavas summas 7391 krooni 40 senti, jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja V V esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 10 287 krooni 67 senti hageja kasuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ekslikult enne 1. juulit 2002 kehtinud õigust ehk ENSV tsiviilkoodeksit. Kohus rikkus TsMS § 436 lg 1. Samuti rikkus kohus TsMS § 438 lg 1, kuna ei analüüsinud ja hinnanud tõendeid piisavalt. Maakohus leidis, et hageja kulutused tööriistadele ja hageja enda ajakulu on vahetult seotud kostja ehitise rajamisega ja jättis seetõttu hagi nendes osanõuetes aegumise tõttu rahuldamata. Kohus on kahju põhjustanud teo määranud nii sisuliselt kui ka ajaliselt ebaõigesti. Kostja tegevus oma ehitise kinnitamisel hageja elamu külge on olemuselt kestev toiming, sest hageja omandiõigust rikkus nii kostja ehitise asetsemine hagejale kuuluval kinnistul kui ka selle ehitise kinnitus hageja elamu külge. Omanik võib igal ajal nõuda teistelt isikutelt asja valduse ja kasutamise võimaluse rikkumisest hoidumist ja sellise rikkumise tagajärje kõrvaldamist. Seega tuleb eristada rikkumisest hoidumise ja rikkumise tagajärje kõrvaldamise nõudeid. Vaidlusaluses asjas ei ole hageja esitanud rikkumisest hoidumise nõuet. Hageja on kahjunõude näol sisuliselt esitanud rikkumise tagajärje kõrvaldamise nõude. Sellise nõude puhul saab mõistlikult aegumisest rääkida alates sellest, kui õigustatud isik on tagajärje kõrvaldamist nõudnud ja kohustatud isik keeldub tagajärge kõrvaldamast. Hageja andis kostjale kõrvalhoone lammutamiseks aega 1. aprillini 2007. Kostja hageja nõudele ei vastanud ja nimetatud tähtpäevaks hageja omandiõiguse rikkumise tagajärgi ei kõrvaldanud. Neil kaalutlustel leiab hageja, et tema praeguse nõude aegumistähtaega saab arvestada kõige varasemalt 1. aprillist 2007. Kuna hageja pöördus kohtusse veel samal aastal, siis ei ole hagi aegunud. Varasema aegumistähtaja alguse korral tuleks aga lugeda aegumine kätkenuks kostja 5. septembri 2006 taotlusega Tallinna Linnaplaneerimise Ametile senise ehitise ümberehitamise, sh hageja kinnistult kõrvaldamise ja hageja elamu küljest lahtilammutamise lubamiseks. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud ebaõige järelduseni nagu oleks hageja olnud nõus tema elamu kahjustamisega. Selline järeldus tuleneb nii tõendite ebapiisavast hindamisest kui ka õiguse ebaõigest kohaldamisest, st maakohus on selles osas rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 438 lg 1. Hageja ei ole sellist nõusolekut kunagi andnud. Hageja on soovinud ja nõudnud kostja ehitise lahtilammutamist hageja elamu küljest, kuid meelevaldne on sellest järeldada hageja nõustumist tema elamu kahjustamisega. Maakohtu otsus lähtub ekslikult eeldusest, et kui isik nõuab teiselt isikult tema omandi kahjustamise rikkumise lõpetamist, siis on nõudev isik automaatselt nõus ühe rikkumise lõpetamise hinnaga taluma teist rikkumist. Hageja 25. oktoobri 2006 kirjast pidi olema nii kostjale kui ka maakohtule arusaadav, et hageja soovib
saada tagasi oma kinnistu valdust rikkumata kujul. Maakohus ei ole viidatud kirjale otsuses hinnangut andnud. Hageja ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul oleks täidetud VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused. Viidatud normi alusel on kahju tekitamine õiguspärane vaid sel juhul, kui kannatanu oli selgelt nõus talle sama konkreetse kahju tekitamisega, mis hiljem võidakse tunnistada õiguspäraseks. Praeguse kohtuasja asjaoludel see nii ei ole. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud hageja nõusolek tema elamu kahjustamiseks. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja 17. detsembri 2009 seisukoha p-s 7 sisaldunud taotluse sai jätta tähelepanuta. Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda sõltumata asja sisulisest lahendist, sest kostja rikkus menetlusõiguse norme ja kuritarvitas menetlusõigusi. Kohus peab tagama seaduspärase menetluse ning mitte lubama menetlusõiguste kuritarvitamist. Kui poolele ilmnevad vastavad asjaolud vastaspoole pahatahtliku tegevuse tõttu alles pärast kohtuistungit, siis ei saa kohus jätta sellekohast taotlust tähelepanuta. Kui maakohus ka leidis, et mõni taotlus tuli jätta läbi vaatamata, siis tulnuks see märkida otsuse resolutsioonis, mida maakohus ei ole teinud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja Õ P vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugines oma hagiavalduse täpsustustes kahju hüvitamiseks deliktiõiguse sätetele. Seejuures jagunes tema nõue kaheks: kostja garaaži lammutamiseks vajalike tööriistade üürikulu ja tema enda tööaja hüvitus, ning hageja elamu seina viimistlusremondi maksumus hüvitamine, mis on vajalik kanda seoses hoone külge kinnitatud terrassi eemaldamisega. Maakohus tuvastas, et kostjale kuuluva elamu juures olev garaaž oli vastu hagejale kuuluva elamu seina (nii et garaaži üks sein moodustus hageja hoone seinast) ehitatud 1986.a. aastal (s.o. ajal, kui kumbki pooltest ei olnud elamute omanikud). Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd hageja hoonet selliselt kahjustav tegu toimus enne toimus 1986.a., siis kuulub sellele vastava hageja nõude osas kohaldamisele varem kehtinud TsK §-de 81 ja 448 sätted, mida arvestades on hageja nõue aegunud. Ringkonnakohus märgib, et kostja väide, mille kohaselt toimus garaaži selline ehitamine teise elamu seina vastu elamute endiste omanike kokkuleppel, on usutav, sest raske on ette kujutada, et omanik taluks omavoliliselt tema hoone külgeehitatut kümneid aastaid. Seega ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et garaaži hageja hoone külgeehitamine ei olnud omavoliline ega pahatahtlik. Maakohus on tunnistajate ütlustega tuvastanud, et terrassi kinnitamine hageja hoone seina külge toimus hageja nõusolekul. Seega on õige kohtu järeldus, et hageja hoone seina kahjustamise ei olnud VÕS § 145 lg. 1 p.2 kohaselt õigusvastane. VÕS § 1043 lg. 1 järgi
peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju tekitamine on õigusvastane. Seega on maakohus ka selles osas esitatud haginõude jätnud õigesti rahuldamata. Kaebuse on apellant paljasõnaliselt väitnud, et maakohus on tõendid hageja nõusoleku kohta ebaõigesti hinnanud, näitamata, millist tõendit ja kuidas maakohus ebaõigesti hindas. See, et hageja pärast nõusoleku andmist ja terrassi kinnitamist tema hoone seina külge hakkas hiljem nõudma ehitise eemaldamist tema elamu küljest, et kummuta tunnistajate ütlusi ega tõenda nõusolekuta ehitamist. Asjaolu, et kostja vaidles vastu hageja taotlusele kohtuistungi protokolli parandamiseks, ei anna alust jätta menetluskulusid kostja kanda menetlusõiguse kuritarvitamise motiivil. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud hageja kanda.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.