Hageja SP, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.10.2014.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, SP kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-50859 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.04.2014.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 04.01.2014.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitasid kostja liikmed juhatusele 24.11.2013.a taotluse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Juhatus jättis taotluse käiguta, kuna see ei vastanud nõuetele – taotluse olid allkirjastanud vaid 4 kostja liiget 44-st ja märkimata oli koosoleku kokkukutsumise põhjus; samas selgitas juhatus, et 2014.a esimeses pooles toimub korraline üldkoosolek. Üldkoosolek toimus 04.01.2014.a. Koosolekul otsustati muuta põhikirja ja valiti uus juhatus. Hageja hinnangul on 04.01.2014.a üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Rikuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-d 1–4 ja kostja põhikirja, mille regulatsioon ei erine seadusest, kuna vormikohast ehk seaduse nõuetele vastavat avaldust üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei esitatudki. Avalduse esitasid vähem kui 1/10 kostja liikmetest (4 liiget 44-st), kes ei näidanud ära koosoleku kokkukutsumise põhjust. Päevakorrapunkti 1 raames otsustati muuta kostja põhikirja ilma, et selline küsimus oleks varem päevakorrapunktina kostja liikmetele teatavaks tehtud (MTÜS § 201 lg-te 5, 6 rikkumine). Hageja seadis kahtluse alla ka asjaolu, mille kohaselt osales koosolekul 27 kostja liiget. Pärast koosolekut esitas korteri nr XX omanik avalduse, milles kinnitab, et ei viibinud vaidlusalusel üldkoosolekul ega kirjutanud alla üldkoosoleku registreerimislehele (allkiri tõenäoliselt võltsitud) ning lisatud volikirjadest vähemalt kaks (KS ja GZ omad) on ilmselgete võltsimistunnustega. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kuivõrd korteriühistul on 44 liiget, piisas koosoleku kokkukutsumise nõudele vähemalt 5 ühistu liikme allakirjutamisest. JV, kes hageja arvates ei ole ühistu liige ega saanud nimetatud nõudele alla kirjutada, esindas volikirja alusel ühistu liiget RV, mille tõendamiseks on kostja esitanud volikirja ja selle tõlke. Väär on hageja väide, et koosoleku kokkukutsumise avalduses ei ole ära näidatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. 24.11.2013.a palve p-s 2 on sõnaselgelt öeldud, et üldkoosolek on vajalik ühistule juhatuse valimiseks, kuna ühistul puudub juhatus (tulenevalt MTÜS § 28 lg-st 11). Päevakorra muutmine oli õiguspärane vastavalt MTÜS § 201 lg-le 5. Kostjal on 44 liiget, seega on koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 23 ühistu liiget. Koosolekul osales protokolli järgi 27 ühistu liiget, st üle poole ühistu liikmetest. Päevakorrapunkti 1 all vastu võetud otsuse, muuta kostja põhikirja, poolt hääletas 26 ühistu liiget ja vastu oli üks liige (hageja). Seega hääletas põhikirja muutmise poolt rohkem kui 9/10 ühistu liikmetest.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-50859
Hageja väited allkirjade võltsimise kohta on tõendamata ja alusetud. Isegi, kui lähtuda eeldusest, et üks isik on hiljem väitnud, et tema üldkoosolekul ei osalenud, oli üldkoosolek ühe hääle vähenemisel otsustusvõimeline ja põhikirja poolt hääletas nõutav 9/10 koosolekul osalenutest. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 15.10.2014.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 04.01.2014.a toimunud üldkoosolek kutsuti kokku õiguspäraselt. Seejuures pole vaidlus koosolekust etteteatamise aja või muude selliste asjaolude üle, mis oleksid takistanud kostja liikmetel üldkoosolekust osa võtta. Hageja poolt esile toodud asjaolul, et koosoleku kokkukutsumise ettepanekut ei teinud seaduses sätestatud arv ühistu liikmeid ning teates ei olnud märgitud koosoleku kokkukutsumise põhjust, ei saa vastuvõetud otsuste tühisust tuvastada. See, kes kostja üldkoosoleku kokku kutsus või selleks taotluse esitas, ei riku iseenesest kostja liikmete õigusi. Kohtupraktika kohaselt nimetatud põhjusel üldkoosolekute otsuseid ei tühistata. Teiseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas koosolek võis päevakorrapunkti 1 „Küte“ arutades vastu võtta otsuse, millega muudeti kostja põhikirja. Hageja arvates sellist otsust vastu võtta ei oleks tohtinud, kuna päevakorras ei olnud põhikirja muutmise küsimust teatavaks tehtud. Kostja arvates põhikirja muutmise otsustamisega seadust ei rikutud tulenevalt koosolekust osavõtjate arvust. Kohus leidis, et üldkoosoleku päevakorra teatavaks tegemisel ühistu liikmetele seadust ei rikutud. Üldkoosoleku päevakorras oli 2 küsimust: küte ja juhatuse valimised. Koosoleku protokollist (t lk 14-18) nähtub, et koosolek otsustas päevakorrapunkti 1 raames korteriühistu põhikirja teha kande: p 5.11 kütteperioodil optimaalne t° C ruumides 20°22°. Nimetatud otsuse poolt hääletas 26 koosolekust osavõtjat ja vastu hääletas üks (hageja). Oleks formaalne tunnistada koosoleku otsuste tühisust seetõttu, et põhikirja muutmise küsimust eraldi punktina päevakorras ei olnud, kusjuures põhikirja muutmine otsustati päevakorras oleva küsimuse „Küte“ arutamise raames. Päevakorda põhikirja muutmise küsimuse võtmine oleks olnud ennatlik, sest enne küsimuse „Küte“ arutamist ei saanud teada olla, milline otsus seoses selle küsimuse arutamisega vastu võetakse ja kas otsus puudutab põhikirja muutmise vajadust või mitte. Protokolli kohaselt osales 04.01.2014.a üldkoosolekul 27 isikut, neist 4 volikirja alusel. Isegi, kui asuda hageja seisukohale ning lugeda päevakorras põhikirja muutmise küsimuse puudumine oluliseks, nõustus kohus kostja seisukohaga. MTÜS § 201 lg 5 lubab päevakorda võtta küsimusi, mis ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Koosolekul osales üle poole kostja liikmetest. Otsuse, millega seose küttesse puutuva küsimuse arutamisel otsustati muuta põhikirja, poolt hääletas 26 koosolekust osavõtjat. Põhikirja muutmise poolt hääletanud võib lugeda põhikirja muutmise küsimuse päevakorda võtmiseks nõusoleku andnuteks. Kostja põhikiri MTÜS §-st 201 erinevat regulatsiooni ette ei näe. Hageja väide koosolekul ühistu liikme RV esindajana osalenud JV-l volituse puudumise kohta ei ole õige. JV-l oli volitus RV esindamiseks olemas, volikiri ja selle tõlge on kostja poolt
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-50859 kohtule esitatud (t lk 42, 43). MTÜS § 21 lg-st 5 tulenevalt peab esindajale antud volikiri olema kirjalik, kostja põhikirja p 3.1.2. järgi lihtkirjalik. Need nõuded on täidetud. Muid nõudeid seadus ega kostja põhikiri volikirjale ette ei näe. Koosoleku registreerimislehel allkirjade võltsimist ei ole hageja tõendanud. Kohtuistungil seletas hageja esindaja, et pakkus hagejale tunnistajate istungile kutsumist (seoses NJ avaldusega, lk 24; mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) mõttes tunnistaja kirjalik ütlus, mille esitamist kohus ei ole määranud – TsMS § 253 lg 1), hageja seda ei soovinud (protokolli lk 1 pöördel). Allkirjade võltsimise väidet hageja kohtuistungil nõude aluseks oleva asjaoluna ei märkinud (protokolli lk 1). Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 11.12.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja jäetakse menetluskulud kostja kanda. MTÜS § 241 lg 1 on imperatiivne ja selles normis sätestatud tagajärg – otsuse tühisus – ei sõltu sellest, kas otsus kahjustab KÜ liikmete õigusi või mitte. Otsuse tühisuse tuvastamiseks peab piisama, kui kohus tuvastaks kasvõi ühe kõnealuses sättes sätestatud alternatiividest, antud juhul koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise. Koosoleku kokkukutsumise korda reguleerivad imperatiivselt MTÜS § 20 lg-d 1, 3 ja 4. Seejuures MTÜS § 20 lg 3 reguleerib mitte ainult taotlejate arvu, vaid ka nõuab koosoleku põhjuse äranäitamist, mida antud juhul täidetud ei ole. Seega pidi kohus rahuldama hagi juba ainuüksi põhjusel, et koosoleku kutsus kokku selleks mittepädev organ. Osas, mis puudutab päevakorraga mitte ettenähtud põhikirja muutmist, on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-28-11 p-s 13 märkinud, et otsus on tühine ja üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on tegemist ka juhul, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (v.a MTÜS § 201 lg-s 5 toodud juhul). Seega on maakohtu otsus vastuolus Riigikohtu juhistega. Kohus pidi tühistama vastavad otsused juba ainuüksi seetõttu, et muudeti põhikirja, ja päevakorras põhikirja muutmist märgitud polnud, ja et kohtuasja asjaolud vastavad MTÜS § 21 lg 3 nõuetele. Hageja hinnangul tuleb põhikirja muutmise soovi korral koosoleku kokkukutsumise teatele lisada kavandatava muudatuse eelnõu (analoogselt äriseadustiku regulatsiooniga). Osas, mis puudutab päevakorra väidetavat muutmist, märgib hageja, et koosoleku päevakorda ei muudetud ja koosolekul oli esindatud alla poole KÜ liikmete arvust, seega päevakorda ei saanud muuta ka MTÜS § 201 lg-s 5 sätestatud korras. Koosolekul oli isikuid, kes küll hääletasid ja registreerisid ennast, kuid kes pole KÜ liikmed ja kellel polnud volikirju KÜ liikme esindamiseks. Samuti on registreerimislehel nende isikute nimesid, keda koosolekul ei olnud. Koosolekul esindatud liikmete arvu osas märgib hageja, et nimekirja nr 7 all oleval JV-l polnud õigust esindada korteri nr 5 omanik RV KÜ koosolekul, kuna viimase antud volikiri sellist õigust esindajale ette ei näe. Volikirja tõlgitud tekst erineb oluliselt selle originaalist. Ka siis, kui volitus esindada korteriühistus oleks antud, ei hõlmaks see volitust esindada ja hääletada üldkoosolekul või koosolekut kokku kutsuda. Lisaks on volikirja päritolu kaheldav – sellel märgitud volitaja dokumendinumber on Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kehtetu (lisa 1). Sellise volikirjaga ei saa tõendada esindaja volitusi, kuna tekib kõrvaldamata kahtlus esindatava
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-50859 isikusamasuses. Koosolekul JV-l volikirja ei olnud. Koosoleku protokollis on märgitud, et volituse alusel oli esindatud koosolekul 4 liiget, nende nimed on registreerimislehel välja toodud, JV nende seas ei ole. Koosolekul peeti teda KÜ liikmeks, kelleks ta ei ole, seega tema antud häält arvesse võtta ei saa. Kostja ei ole tõendanud, et PS-l oli õigus esindada korteri nr 14 omanik PS-t. Seega PS avaldusi ja häält arvesse võtta ei saa. Protokollile lisatud GZ (korter nr 20) volikiri ei ole nimetatud isiku poolt allkirjastatud. Volikirja teksti all on suurte trükitähtedega märgitud isiku perekonnanimi, kuid puudub allkiri. Ka siis, kui see volikiri oleks allkirjastatud, ei annaks see esindajale koosolekul hääletamise õigust, kuna korteri omanik on mitte GZ, vaid LH, kes ei ole kellelegi volitust andnud. Ka ei ole GZ-i esindaja koosolekust osa võtnud ega ole registreerimislehele allkirja pannud. Seega GZ-i väidetava esindaja antud häält arvesse võtta ei saa. Nimekirjas nr 9 all on registreeritud JT (korter nr 8). Korteri nr 8 omanik on Sihtasutus Vene Teater, mille juhatuse liige on TL. SA Vene Teater ei ole kellelegi volitust andnud kostja üldkoosolekul osalemiseks. Seega JT häält arvesse võtta ei saa. Nimekirjas nr 13 all on registreeritud pr J (korter nr 22). Tegelikult korteri nr 22 omanik NJ koosolekul ei osalenud. Selle kinnitamiseks on kohtule esitatud dokumentaalse tõendina NJ poolt kostjale esitatud avaldus (hagiavalduse lisa 5) selle kohta, et tema koosolekust osa ei võtnud ja registreerimislehele oma allkirja ei pannud. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Kohus käsitles seda kirjaliku ütlusena, millega hageja ei nõustu. Ütlus peab olema adresseeritud menetlejale. Antud juhul on aga NJ avaldus esitatud KÜ juhatusele. Kohus ei ole seda tõendit hinnanud. Et NJ ei ole koosolekul osalenud, ei saa tema eest antud häält arvesse võtta. Nimekirjas nr 6 all on märgitud nimi IO (korter nr 2), kuid puudub allkiri. Korteri nr 2 omaniku õige nimi on IO. Vähetõenäoline, et umbes 60-aastane isik ei oskaks kirjutada oma nime õigesti. Et IO ei ole koosolekust osa võtnud ega ole registreerimislehele oma allkirja pannud, ei saa tema eest väidetavalt antud häält arvesse võtta. Nimekirjas nr 1 all on märgitud nimi KS (korter nr 34), protokollile on lisatud volikiri, kuid puudub allkiri esindaja koosolekust osavõtu registreerimise kohta. Et esindaja ei ole koosolekust osa võtnud, ei saa KS-t lugeda koosolekul esindatuks ja tema eest väidetavalt antud häält arvesse võtta. Nimekirjas nr 2 all on märgitud nimi SD (korter nr 10), protokollile on lisatud volikiri, kuid puudub allkiri esindaja koosolekust osavõtu registreerimise kohta. Et esindaja ei ole koosolekust osa võtnud, ei saa SD lugeda koosolekul esindatuks ja tema eest väidetavalt antud häält arvesse võtta. Nimekirjas nr 4 all on märgitud nimi AM (korter nr 9), protokollile on lisatud volikiri, kuid puudub allkiri esindaja koosolekust osavõtu registreerimise kohta. Et esindaja ei ole koosolekust osa võtnud, ei saa AM lugeda koosolekul esindatuks ja tema eest väidetavalt antud häält arvesse võtta. Nimekirjas nr 10 all on märgitud nimi E (korter nr 16). Korter nr 16 on RE ja PE ühisomandis. Kostja ei ole tõendanud, et koosolekust võttis osa korteri nr 16 häälega KÜ liige või tema esindaja. Kodanik E-le ei ole keegi volikirju väljastanud. Seega korteri nr 16 eest antud häält ei saa arvesse võtta. Nimekirjas nr 21 all on märgitud nimi VL (korter nr 6). Korter nr 6 on AV ja LV ühisomandis. Kostja ei ole tõendanud, et koosolekust võttis osa korteri nr 16 häälega KÜ liige või tema esindaja. LV-le ei ole keegi volikirju väljastanud. Seega korteri nr 16 eest antud häält ei saa arvesse võtta. Eelnevast nähtuvalt arvestati koosolekul vähemalt 11 häält, mida ei tohtinud arvesse võtta. Sel põhjusel võttis koosolekust osa vaid 16 KÜ liiget, mis on 1/3 KÜ liikmete üldarvust ja seega üldkoosoleku päevakorda ei saanud muuta ka MTÜS § 201 lg-s 5 sätestatud korras, kuna koosolek polnud otsustusvõimeline. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.TsMS §-st 652 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust üksnes maakohtus menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolude ja maakohtus esitatud tõendite alusel. Uusi asjaolusid saab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimisel aluseks võtta üksnes juhul, kui selleks esineb seaduses ettenähtud alus. Sellised alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kuigi apellant esitas apellatsioonkaebuses terve rea uusi asjaolusid, ei toonud ta esile asjaolusid, mis võimaldaksid ringkonnakohtu menetluses uutele asjaoludele tugineda. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka toimiku materjalidest. Selliseid asjaolusid ei osanud apellant kohtu ette tuua ka 06.02.2015.a kohtuistungil, kus kohus uute asjaolude lubatavust menetlusosalistega käsitles. Hageja palus tuvastada 04.01.2014.a üldkoosoleku otsuste tühisuse ning tugines hagi alusena sellele, et üldkoosoleku kutsusid minimaalse viie liikme asemel kokku neli liiget, et põhikirja muutmine ei olnud liikmetele eelnevalt teatavaks tehtud, et korteri nr 22 omanik andis peale üldkoosoleku toimumist kirjaliku kinnituse selle kohta, et tema sellel üldkoosolekul ei osalenud, ning et KS ja GZ allkirjad on ilmsete võltsimistunnustega. Muudele asjaoludele hageja ei tuginenud. See, et hageja muudele asjaoludele tühisuse alusena ei tuginenud, tuleb selgesti välja ka maakohtu 07.10.2014.a istungi protokollist, kus maakohus hagiga seotud küsimusi põhjalikult ja sisuliselt arutas. Kohtuistungi protokollist (t lk 51) nähtub selgesti, et hageja juristist esindaja kinnitas kohtule, et tühisuse aluseks on kaks asjaolu: koosoleku kutsus kokku vähem kui 1/10 ühistu liikmetest ja põhikirja muutmist päevakorras ei olnud. Hageja esindaja kinnitas kohtule, et muid põhjusi ei ole. Hagimenetluses lahendab maakohus vaidluse poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel. Seega tuli maakohtul hinnata, kas hageja poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude alusel saab vaidlusaluse üldkoosoleku otsuseid tühiseks pidada. Muude asjaolude tõttu tühisust maakohus kontrollida ei saanud ega tohtinudki. TsMS §-st 652 tulenevalt ei lahenda ringkonnakohus uut vaidlust vaid kontrollib, kas maakohus tegi menetlusosaliste poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude alusel seadusliku otsuse. Seega saab ringkonnakohus maakohtu otsuse kontrollimisel aluseks võtta üksnes käesolevas lõigus nimetatud asjaolud.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Maakohus leidis õigesti, et JV poolt üldkoosoleku kokkukutsumine ei muuda kokkukutsumist seadusevastaseks, sest JV tegutses volituse alusel. Kuigi formaalsusi täiuslikkuseni järgides võiks väita, et esindaja peab tegutsema esindatava nimel, tuleb konkreetse vaidluse lahendamisel siiski arvesse võtta seda, et üldkoosoleku kokkukutsumine toimus elumaja korteriühistus ning olukorras, kus korteriühistu tegevuses osaleb sama perekonnanimega sugulane, kellel on esindamiseks ka volikiri olemas, ei saa tekkida küsimust sellest, kas JV soovis koosolekut kokku kutsuda oma nimel ja seadusevastaselt või esindajana korteriomaniku nimel. Oluline on ka see, et elumaja majandamiseks moodustatud korteriühistu puhul ei ole inimesed võõrad vaid teavad oma maja naabreid ning seetõttu vormistavad paljud inimesed, kes oma elamu majandamise pärast muret tunnevad, pabereid, mõeldes pigem sisule ja mitte kõikide võimalike formaalsuste täpsele väljakirjutamisele.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-50859
9.Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, et hagi tuleks rahuldada põhjusel, et JV-le välja antud volikiri on valesti tõlgitud. Esiteks esitati selline väide alles apellatsioonimenetluses, kuid selle väitega ei saa ka sisuliselt nõustuda. Volikirja originaalist (t lk 42) nähtub, et esindatav volitas esindajat esindama ennast elamu organites. Seda määratlust võib käsitleda ka korteriühistuna. Ka see hageja väide, et volikirja üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud, ei saa tingida maakohtu otsuse tühistamist. Ka see väide esitati esmalt apellatsioonkaebuses, teiseks, kostja seda väidet omaks ei võtnud ning see väide on tõendamata. Volikirjalt (t lk 42) nähtub, et see anti välja juba 28.01.2013.a. Seega koostati volikiri enne vaidlusaluse üldkoosoleku toimumist. Teiseks, volikiri oli kostjal olemas juba siis, kui kostja hagile vastas. Seega ei saa järeldada, et üldkoosoleku kokkukutsumisel korteriühistu volikirja olemasolust ei teadnud või et korteriühistu sai volikirja alles peale hagi esitamist.
10.Maakohtu otsuse tühistamist ei saa tingida ka see, et maakohus ei arvestanud korteri nr 22 omaniku poolt väidetavalt välja antud kirjalikku kinnitust selle kohta, et tema üldkoosolekul ei osalenud. Kuigi ei ole välistatud see, et kirja võidakse teatud juhul käsitleda dokumentaalse tõendina, teatas maakohus 07.10.2014.a istungil (vt t lk 51 pöördel), et kohus seda kirja dokumentaalse tõendina ei arvesta ja et selle asjaolu tõendamiseks tuleks korteri nr 22 omanik tunnistajana üle kuulata. Seega andis kohus teada, et ta ei aktsepteeri teatud tõendit ning andis hagejale võimaluse ka taotleda tunnistaja ülekuulamist, mida hageja ei soovinud. Selles osas nähtub maakohtu otsuse protokollist, et hageja esindaja avaldas: „Pakkusin hagejale kutsuda tunnistajad istungile, hageja seda ei soovinud.“ Kohus ei pea aktsepteerima kõiki tõendeid ning kohus võib tõendite hindamisel asuda seisukohale, et mingi tõend ei ole soovitud asjaolu tõendamiseks piisav. Sellisele seisukohale ongi maakohus käesoleval juhul asunud. Kuigi kohus ei pea tõendite osas seisukohta avaldama enne kui kohtuotsuses, sest TsMS-i kohaselt hindab kohus tõendeid alles nõupidamistoas otsust tehes, seletas maakohus hagejale sellest hoolimata, et kirjalik dokument ei ole piisav, ning et asjaolu tõendamiseks võib taotleda tunnistaja ülekuulamist, mida hageja ei soovinud. Seega tegi maakohus käesoleval juhul rohkem, kui seadus kohtult nõuab.
11.Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja ei toonud maakohtus esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et KS või GZ allkirjad olid ilmsete võltsimistunnustega. Asjaolusid, miks tuleks leida, et allkirjad on ilmsete võtsimistunnustega, ei ole hageja maakohtus kohtu ette toonud. Hageja ei esitanud kohtule ka võrdlusmaterjali, mille alusel oleks saanud võltsimistunnuseid tuvastada. Seega hageja isegi ei põhistanud allkirjade võltsitust, rääkimata vastavat järeldust võimaldavate asjaolude kohtu ette toomisest ja tõendamisest. Kuigi hageja esitas kohtule üldkoosoleku registreerimislehe ja volikirjad, ei saanud ega pidanud kohus ise, omal algatusel neid uurima ja hindama asuma selleks, et nende alusel tuvastada, kas sealt võis nähtuda midagi ebatavalist või ebaharilikku.
12.Maakohus leidis õigesti, et üldkoosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest ja et põhikirja muutmise poolt hääletas vähemalt 9/10 koosolekul osalenutest, ning et sellist olukorda tuleb õiguslikult käsitleda sellena, et koosolekul kiideti sisuliselt heaks ka päevakorra täiendamine. Menetluskulude jaotus
13.Hagi rahuldamata jätmise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korda selgitas Riigikohus oma lahendis 3-21-147-14 p-s 22. Ringkonnakohus lähtub sellest.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-50859
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.