Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.oktoober 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-50859
Tsiviilasi
XXX hagi KÜ XXX vastu 04.01.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja esindaja: Janec Jaaniks (Interway Baltic OÜ, epost [email protected]) Kostja: Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, ) Kostja esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected])
Asja läbivaatamine
07.10.2014, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Janec Jaaniks ning kostja esindaja vandeadvokaat Alan Biin
Juures viibis
sekretär Ivika Lensment
Resolutsioon
Üldkoosolek toimus 04.01.2014. Koosolekul otsustati muuta põhikirja ja valiti uus juhatus. Hageja hinnangul on 4.01.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Rikuti MTÜS § 20 lg-d 1-4 ja kostja põhikirja, mille regulatsioon ei erine seadusest, kuna vormikohast ehk seaduse nõuetele vastavat avaldust üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei esitatudki. Avalduse esitasid vähem kui 1/10 kostja liikmetest (4 liiget 44-st), kes ei näidanud ära koosoleku kokkukutsumise põhjust. Päevakorra p 1 raames otsustati muuta kostja põhikirja ilma, et selline küsimus oleks varem päevakorrapunktina kostja liikmetele teatavaks tehtud (MTÜS § 201 lg-te 5, 6 rikkumine). Hageja seab kahtluse alla ka asjaolu, mille kohaselt osales koosolekul 27 kostja liiget. Pärast koosolekut esitas korteri nr 22 omanik avalduse, milles kinnitab, et ei viibinud vaidlusalusel üldkoosolekul ega kirjutanud alla üldkoosoleku registreerimislehele (allkiri tõenäoliselt võltsitud) ning lisatud volikirjadest vähemalt 2 (XXX ja XXX omad) on ilmselgete võltsimistunnustega. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised, mille tuvastamist hageja kohtult taotleb. Menetluskulud palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kuivõrd korteriühistul on 44 liiget, piisas koosoleku kokkukutsumise nõudele vähemalt 5 ühistu liikme allakirjutamisest. XXX, kes hageja arvates ei ole ühistu liige ega saanud nimetatud nõudele alla kirjutada, esindas volikirja alusel ühistu liiget XXX, mille tõendamiseks on kostja esitanud volikirja ja selle tõlke. Väär on hageja väide, et koosoleku kokkukutsumise avalduses ei ole ära näidatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. 24.11.2013 palve punktis 2 on sõnaselgelt öeldud, et üldkoosolek on vajalik ühistule juhatuse valimiseks kuna ühistul puudub juhatus (tulenevalt MTÜS § 28 lg-st 11). Päevakorra muutmine oli õiguspärane vastavalt MTÜS § 201 lg-le 5 –päevakorda võib võtta küsimuse, mida eelnevalt ei olnud üldkoosoleku päevakorda võetud, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühistu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevatest liikmetest on sellega nõus, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kostjal on 44 liiget, seega on koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 23 ühistu liiget. Koosolekul osales protokolli järgi 27 ühistu liiget, st üle poole ühistu liikmetest. Päevakorrapunkti 1 all vastu võetud otsuse, muuta kostja põhikirja, poolt hääletas 26 ühistu liiget ja vastu oli 1 liige (hageja). Seega hääletas põhikirja muutmise poolet rohkem kui 9/10 ühistu liikmetest. Hageja väited allkirjade võltsimise kohta on tõendamata ja alusetud. Isegi kui lähtuda eeldusest, et üks isik on hiljem väitnud, et tema üldkoosolekul ei osalenud, oli üldkoosolek ühe hääle vähenemisel otsustusvõimeline ja põhikirja poolt hääletas nõutav 9/10 koosolekul osalenutest. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike ja suuliste väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse selle seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku
huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 04.01.2014 toimunud üldkoosolek kutsuti kokku õiguspäraselt. Seejuures pole vaidlus koosolekust etteteatamise aja või muude selliste asjaolude üle, mis oleksid takistanud kostja liikmetel üldkoosolekust osa võtta. Hageja poolt esiletoodud asjaolul, et koosoleku kokkukutsumise ettepanekut ei teinud seaduses sätestatud arv ühistu liikmeid ning teates ei olnud märgitud koosoleku kokkukutsumise põhjust, ei saa vastuvõetud otsuste tühisust tuvastada. See, kes kostja üldkoosoleku kokku kutsus või selleks taotluse esitas, ei riku iseenesest kostja liikmete õigusi. Kohtupraktika kohaselt nimetatud põhjusel üldkoosolekute otsuseid ei tühistata. Teiseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas koosolek võis päevakorra punkti 1 „Küte“ arutades vastu võtta otsuse, millega muudeti kostja põhikirja. Hageja arvates sellist otsust vastu võtta ei oleks tohtinud, kuna päevakorras ei olnud põhikirja muutmise küsimust teatavaks tehtud. Kostja arvates põhikirja muutmise otsustamisega seadust ei rikutud tulenevalt koosolekust osavõtjate arvust. Kohus leiab, et üldkoosoleku päevakorra teatavaks tegemisel ühistu liikmetele seadust ei rikutud. Üldkoosoleku päevakorras oli 2 küsimust: küte ja juhatuse valimised. Koosoleku protokollist (lk 14-18) nähtub, et koosolek otsustas päevakorra punkti 1 raames korteriühistu põhikirja teha kanne: p 5.11 kütteperioodil optimaalne t° C ruumides 20°-22°. Nimetatud otsuse poolt hääletas 26 koosolekust osavõtjat ja vastu hääletas 1 (hageja). Oleks formaalne tunnistada koosoleku otsuste tühisust seetõttu, et põhikirja muutmise küsimust eraldi punktina päevakorras ei olnud kusjuures põhikirja muutmine otsustati päevakorras oleva küsimuse „Küte“ arutamise raames. Päevakorda põhikirja muutmise küsimuse võtmine oleks olnud ennatlik, sest enne küsimuse „Küte“ arutamist ei saanud teada olla, milline otsus seoses selle küsimuse arutamisega vastu võetakse ja kas otsus puudutab põhikirja muutmise vajadust või mitte. Protokolli kohaselt osales 04.01.2014 üldkoosolekul 27 isikut, neist 4 volikirja alusel. Isegi kui asuda hageja seisukohale ning lugeda päevakorras põhikirja muutmise küsimuse puudumine oluliseks, nõustub kohus kostja seisukohaga. MTÜS §201lg 5 lubab päevakorda võtta küsimusi, mis ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Koosolekul osales üle poole kostja liikmetest. Otsuse, millega seose küttesse puutuva küsimuse arutamisel otsustati muuta põhikirja, poolt hääletas 26 koosolekust osavõtjat. Põhikirja muutmise poolt hääletanud võib lugeda põhikirja muutmise küsimuse päevakorda võtmiseks nõusoleku andnuteks. Kostja põhikiri MTÜS §-st 201erinevat regulatsiooni ette ei näe. Hageja väide koosolekul ühistu liikme XXX esindajana osalenud XXX volituse puudumise kohta ei ole õige. XXX oli volitus XXX esindamiseks olemas, volikiri ja selle tõlge on kostja poolt kohtule esitatud (lk 42, 43). MTÜS § 21 lg 5 tulenevalt peab esindajale antud volikiri olema kirjalik, kostja põhikirja p 3.1.2. järgi lihtkirjalik. Need nõuded on täidetud. Muid nõudeid seadus ega kostja põhikiri volikirjale ette ei näe. Koosoleku registreerimislehel allkirjade võltsimist ei ole hageja tõendanud. Kohtuistungil seletas hageja esindaja, et pakkus hagejale tunnistajate istungile kutsumist (seoses N. Jakovleva avaldusega, lk 24; mis on TsMS mõttes tunnistaja kirjalik ütlus, mille esitamist kohus ei ole määranud – TsMS § 253 lg 1), hageja seda ei soovinud (protokolli lk 1 pöördel). Allkirjade võltsimise väidet hageja kohtuistungil nõude aluseks oleva asjaoluna ei märkinud (protokolli lk 1). Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.
Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.