Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(3)
2-14-53384 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
ASJAOLUD
Hageja nõue
1.Kostja I. S. on Outokumpu 7-47 korteri omanik ja KÜ Outokumpu 7 liige. Hagiavalduse kohaselt rikub kostja pidevalt kommunaalteenuste eest tasumise kohustust jättes talle osutatud teenuste eest korrektselt ja õigeaegselt tasumata. Viimase haginõude täpsustuse (tl 77-79) kohaselt on 31.12.2014.a seisuga kostja võlg hageja ees 921,46 eurot ja viiviste võlg 637,79 eurot. Viiviste arvestusega koos moodustab kostja võlgnevus hageja ees 1559,25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hageja pole nõuet millegagi tõendanud. Korteriühistu juhatuse liikme poolt kohtule väljastatud tõendist ei nähtu maksete suuruse arvestamise aluseks olevad asjaolud ehk kas ja millises ulatuses ning millise ajavahemiku eest on kostjal tasumata kommunaalmaksed ja KÜS § 15 1 majandamiskulud ning mis aja eest on arvestatud viivised. ARvestuse alused on kostja jaoks arusaamatud, ning kostja selgitab, et talle on arusaamatu võlgnevuse tekkimine enne 01.05.2013.a. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on täielikult tõendamata, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seiukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.
4.Hageja tugineb oma nõudes I. S. vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on KÜ Outokumpu 7 liige. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter xxx alates 27.03.2013.a. (tlk 6 kinnistusaamatu väljavõte) Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
5.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg 1 oma nõude tõendamiskoormis. Hageja peab tõendama, et kostjal on kohustus majandamiskulude eest tasuda, sealjuures tuleb tõendada olemasoleva kohustuse suurus nin see, millises osas on kohustus kostja poolt täitmata. 2(3)
2-14-53384 Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada. Hageja on esitatud nõuet põhjendanud arvelduste väljavõttega korteri nr 55 omaniku I. S. kohta ajavahemiku eest 01.03.2013-22.05.2014.a. (tlk 7-8) ja majahalduri allkirjastatud Outokumpu 7 kliendikaardiga korteri 47 kohta (tlk 9) majahalduri aruandega seisuga 22.05.2014.a. (tl10); KÜ üldkoosoleku protokolliga 26.05.2011.a. (tlk- 11). Lisaks on hageja esitanud veel täiendava majahalduri allkirjastatud Outokumpu 7 kliendikaardi korteri 47 kohta (tlk 67); KÜ Outokumpu 7 põhikirja (tlk 82-88) täiendava majahalduri allkirjastatud Outokumpu 7 kliendikaardi korteri 47 kohta (tlk 89).
6.Kostja tugineb vastuväidetes sellele, et hageja nõue on täielikult tõendamata, lisaks märgib kostja, et ta tasub jooksvaid arveid, kuid ei ole seda ise tõendanud. Hageja esitatud kliendikaartidelt nähtub, et kostja teostab perioodilisi makseid, seda on hageja möönanud ka oma 08.12.2014.a. kohtuistungil (tlk 72-73) ja oma kirjalikus seisukohas (tlk 71-79). Kohus on seisukohal, et kostja võib esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja ei ole nõude olemasolu tõendanud ja omapoolseid tõendeid esitanud. Kostja leiab, et hagist ega sellele lisatud tõenditest ei ole selge, milline on kommunaalkulude igakuise arvestuse alus ja arvestuskäik, kuipalju pidi kostja igakuiselt kommunaalkulusid maksma; kass, mille eest kostja maksma pidi, kui palju kostja maksis ning kuipalju on maksmata. Kohus nõustub kostjaga, et arusaamatuks jääb võlgnevuse suurus, selle arvestamise alused, viivisearvestus, ning enne 01.05.2013. tekkinud võlgnevuse periood, võla kujunemine, viivisearvestus ja selle sissenõudmine kostjalt, hageja ei ole selle võlgnevuse tekkimise osas esitanud mitte ühtegi võlgnevuse suurust, tekkimise perioodi ega arvestamise aluseid selgitavat tõendit. Kohus märgib ära ka selle, et kinnistusraamatu kande kohaselt on kostja on saanud korteri omanikuks alles alates 27.03.2013.a. mistõttu kohtu jaoks on täiesti arusaamatu viivistesumma arvestamine ja sissenõudmine kostjalt enne 27.03.2013a. tekkinud võlgnevuselt. Kohus märgib ära ka selle, et hageja on jätnud täielikult tähelepanuta selle asjaolu, et hageja enda esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja perioodiliselt esitatud arveid tasunud. Samas ei ole hageja selgitanud seda, kuidas arvete tasumisest hoolimata on kostjal tekkinud võlgnevus.
7.Kohus märgib, et menetluse kestel on hagejal korduvalt muutnud nõude suurust seda korduvalt kord vähendanud, kord suurendanud, kuid nõuet tõendanud ei ole. Hageja on küll esitatud nõuet põhjendanud korteriühistu majahalduri poolt allkirjastatud kliendikaartide (tlk 9; 67; 89), ja arvelduste väljavõttega korteri nr 55 omaniku I. S. kohta ajavahemiku eest 31.03.2013-22.05. (tl 7-8). Menetluse kestel on hageja täpsustanud nõude suuruse osas ja seda kord vähendanud, kord suurendanud, kuid nõuet hoolimata kohtu selgitustest tõendamiskoormise osas hageja täiendavalt tõendanud ei ole. Hageja esitatud arvelduste väljatrükk ja majahalduri allkirjastatud kliendikaardid ei tõenda kostja kohustuse olemasolu ega selle suurust Kohus möönab, et osaliselt sisaldab tlk 6.7 toodud arvelduste tabel perioodist 01.03.2013-8. 22.05.2013.a. I. S. kohta tariife, võlgnevuste ja laekumiste summasid ning põhimõtteliselt on võimalik jälgida eraldi teenuste kirjeid (hooldustasu, abonenttasu, küte, vesi ja kanalisatsioon) ning sellest selguvad arvestuse alused (vastavalt teenustele kas ruutmeetri põhine või korteripõhine arvestus, vee puhul kuupmeetri põhine arvestus). Majahalduri poolt allkirjastatid kliendikaartidelt nähtub mingi dokumendi number, arve summa, arve viivis, koguarve, laekumine, saldo ja saldo viivis ning kogusaldo. Täiesti esitamata on hageja koostatud viivisearvestus, mille alusel ja millest tulenevalt hageja viiviseid on arvestanud. Kohtule on esitatud korteriühistu otsus 26.05.2011.a. mille punkt 5 kehtestab hooldustasuks ühe ruutmeetri kohta 0,42 eurot. Muid tasusid ega tariife ülalnimetatud otsus ei kehtesta. 3(3)
2-14-53384
8.KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja pidanuks KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Vastavalt KÜS § 15 lg 1 koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3).
9.Kohus on seisukohal, et oma nõude tõendamiseks ei piisa üksnes sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks. Kohus märgib ära, et käesolevas asjas ei ole kohtule tõendina esitatud isegi mitte ühtegi kostjale esitatud arvet. Riigikohtu otsuse RKL 3-2-1-53-10 punktist 14 nähtuvalt ei teki ainult esitatud arvest tulenevalt korteriühistu liikmele kohustusi. Hageja peab tõendama, et hageja on need kulutused ka reaalselt kandnud ja ühistu liikmete vahel jaotanud. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. 10 . Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et KÜ Outokumpu 7 hagi I. S. vastu on täielikult tõendamata ja põhjendamata. Kuna hageja ei ole vaatamata korduvatele kohtu poolt antud täiendavatele tähtaegadele ja selgitustele suutnud määratleda konkreetset nõude suurust ega seda tõendada, ei ole kohtul võimalik esitatud hagi rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda.
12.Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu menetluskulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega TsMS §174 lg 1 tulenevalt peale kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm kohtunik
4(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.