Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH hagi O.M.C. Ekspedeerimise OÜ vastu veotasu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsus ja
17.septembri 2014. a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2-12-31063
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
27 319 eurot 79 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH (Saksamaa registrikood 2785486), esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja O.M.C. Ekspedeerimise OÜ (registrikood 11623974), esindaja juhatuse liige Seppo Taniel
Asja läbivaatamise kuupäev
16. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-31063 muutmata.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2014. a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2-1231063 osas, milles ringkonnakohus määras apellatsiooniastmes hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot 21 senti. Teha selles osas uus otsus, millega määrata hageja apellatsioonkaebuse hinnaks Tallinna Ringkonnakohtus 27 319 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada üheksateist) eurot 79 senti.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskuludest 90% SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH ja 10% O.M.C. Ekspedeerimise OÜ kanda.
5.Tagastada SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH kassatsioonkaebuselt 13. oktoobril 2014 tasutud kautsjon 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot 19 senti Advokaadibüroo VARUL AS-i kontole nr EE152200221025347530.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH (hageja) esitas 9. augustil 2012 hagi O.M.C. Ekspedeerimise OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 23 656 euro 39 sendi suuruse veotasu ja 10. augusti 2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1853 eurot, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise kuni kohustuse täitmiseni.
16.septembri 2013. a menetlusdokumendis märkis hageja oma lõplikuks nõudeks 23 041 euro 70 sendi suuruse põhivõla ja palus mõista 2. augustist 2011 kuni 16. septembrini 2013 eest välja ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise 3987 eurot 63 senti ning lisaks viivise kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja tellijana ja hageja vedajana 10. mail 2011 veolepingu (veoleping), millega hageja kohustus vedama kaks Morola Supertermoll 2003 tüüpi kaatrit (kaater) maismaad pidi Sitsiilias asuvast Marinella sadamast Tallinnasse. Veolepingule vormistati 11. juulil 2011 rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) kohaselt saatekirjad. Kaatrid anti hagejale kui vedajale üle ja pandi treileritele. Selleks, et sõita üle Vahemere Naapolisse, paigutati treilerid laevale. Naapolis mahalaadimisel sai ühe kaatri üks alumine sõukruvi kahjustada, mille kohta koostati kahjuprotokoll. Teekond jätkus laevaga Lüübekist Tallinna. Enne treileri laevale paigutamist demonteeris hageja kaatri kaks alumist sõukruvi ja paigutas need eraldi samale treilerile. Kaatrite üleandmisel saajale selgus, et demonteeritud sõukruvid on kaduma läinud. Kaatri veoks vastuvõtmisel olid sõukruvid kaatri küljes. Kaatrite omanik ja saaja Käsmu Laevaomanikud OÜ (saaja) ostis kaatri jaoks uued sõukruvid ja sõukruvivõllid, mis läksid kokku maksma 24 120 eurot 74 senti. Saaja esitas kostjale kaotsiläinud detailide maksumusele vastava kahju hüvitamise nõude ja kostja tasus selle. 18. juulil 2011 esitas hageja kostjale veoteenuse arve 38 000 eurot, millest kostja oli 14. juunil 2011 ettemaksena hagejale juba 13 000 eurot tasunud. Seega pidi kostja selle arve alusel tasuma veel 25 000 eurot hiljemalt
1.augustiks 2011. 12. septembril 2011 esitas kostja hagejale arve, milles nõudis hagejalt saajale makstud 24 120 euro 74 sendi suuruse kahjuhüvitise tasumist. Kostja teatas hagejale, et tasaarvestab oma kahjuhüvitise nõude hageja veotasu nõudega, ja tasus hagejale veotasu nõude ja kahjuhüvitise nõude vahe ehk 879 eurot 26 senti. Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestusega. CMR art 23 järgi on vedaja vastutus piiratud ja hüvitamisele kuuluv kahju ei või ületada 8,33 arvestuslikku ühikut puuduoleva brutokaalu kilogrammi eest. Kahjuhüvitise piirmäära arvutamisel tuleb lähtuda kaotsiläinud sõukruvide ja kahjustatud sõukruvivõllide kaalust, mitte kaatri kogukaalust. Veo käigus kadusid vaid kaatri kaks sõukruvi ja said kahjustada kaks sõukruvivõlli. Nii sõukruvid kui ka sõukruvivõllid olid lihtsalt asendatavad. Kahe sõukruvi kaal oli 50 kg ja kahe sõukruvivõlli kaal 40 kg, s.o kokku 90 kg, kaatri
kogukaal on 14 000 kg. Kaotsiläinud ja vigastatud osade kaal on vaid 0,64% kaatri kogukaalust. Seega vastutab hageja kostja ees vaid 835 euro 84 sendi ulatuses. Sellele lisandub 243 eurot 20 senti ehk summa, mille ulatuses tuleb veotasu vähendada CMR art 23 lg 4 kohaselt. Kostja nõue hageja vastu kahe sõukruvi kaotsimineku ja kahe sõukruvivõlli kahjustamise tõttu ei saanud olla suurem kui 1079 eurot 4 senti ja üksnes selles ulatuses oli kostjal võimalik tasaarvestada hageja veotasu nõue. Sellise tasaarvestamise tulemusena on hageja nõue kostja vastu 23 041 eurot 70 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagejal on küll õigus saada veolepingust tulenevat tasu, kuid kostja on tasaarvestanud hageja tasunõude tal hageja vastu oleva kahju hüvitamise nõudega ja tasunud tasaarvestuse vahe. Seega ei ole hagejal kostja vastu nõuet. Veoseks oli üks terve kaater, mitte üks kaater ning selle kaks sõukruvi ja kaks sõukruvivõlli. Hagejale ei antud kaatrit ja sõukruvisid eraldi üle. Pärast Sitsiilias praamile või Itaalias praamilt maha sõitmist vigastati sõukruvisid ja võlle ning vigastatud sõukruvid monteeriti maha. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud CMR art 23 lg-t 3. Selle sätte eesmärk on võimaldada vedajal hinnata veose transpordiga kaasnevaid riske ja vedaja vastutuskindlustuslepingu hüvitispiiri suurust. Vedaja vastutuse ülempiiri ei tule arvestada mitte sõukruvide ja sõukruvivõllide, vaid CMR-i saatedokumendis märgitud veose ehk kaatri kogukaalust (14 000 kg) lähtudes. Hageja ja kostja sõlmisid veolepingu kahe kaatri vedamiseks erinevatel veokitel ja erineva saatekirja alusel. See võimaldas kostjal hinnata veose vedamisega kaasnevat maksimaalset riski, võttes aluseks ühe saatedokumendi alusel veetava veose kaalu. Kaatri osade kaalule võiks vedaja vastutuse piiramisel tugineda vaid siis, kui selle kohta oleks sõlmitud eraldi veoleping ja väljastatud eraldi saatedokument. Hageja nõue on alusetu, sest kostja tegi tasaarvestuse kooskõlas seadusega ja on tasunud hagejale tasaarvestuse vahe. Lisaks esitas kostja aegumise vastuväite.
3.Harju Maakohus jättis 17. oktoobri 2013. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli CMR-i saatedokumendi järgi veetav kaup kaater. Kaater ei läinud kaotsi ja selle osaline kaotsiminek ei ole võimalik. Kuna kaotsi läksid kaatri kaks sõukruvi ja vigastada said kaks sõukruvivõlli, siis sai kaater kui kaup kahjustada ja kohaldada tuleb CMR artt 25. Olukorda ei muuda ka see, et kaatri kahjustused olid lihtsalt kõrvaldatavad. Kahjustuste kõrvaldamiseks pidi saaja ostma uued osad, makstes selle eest 24 120 eurot 74 senti ja see on saajale tekkinud kahju. Kuna ühe veovahendi peal veeti ühte veost (kaater), mille osade kahjustamise ja kadumise tõttu kahjustus kogu veos, siis tuleb vedaja vastutuse piirmäär arvutada CMR art 25 lg-te 1 ja 2 järgi kogu veose brutokaalust (14 000 kg). Selliselt arvutatuna on vastutuse piirmäär 8,33 × 1,149 × 14 000 = 133 996 eurot 38 senti. Kuigi vedaja monteeris veo käigus kaatri küljest lahti kaks sõukruvi ja paigutas need koormasse eraldi, ei tähenda see, et nüüd veeti ühel veovahendil mitut veost. Isegi kui lugeda sõukruvid üksikuteks veosteks, mille kaotsiminek muutis väärtusetuks kogu veose, tuleks vedaja vastutuse piirmäär ikkagi arvutada kogu veose brutokaalust. Selline vedaja vastutuse piirang
on kehtestatud veose omaniku huvides. Kaatri osade kaalule võiks vedaja vastutuse piiramisel tugineda vaid juhul, kui kaatri osad oleksid nii tellimuses kui ka saatelehel eraldi välja toodud ja saatedokumendis oleks kajastatud iga osa brutokaal eraldi. Eelnevast tulenevalt on kostjal hageja vastu 24 120 euro 74 sendi suurune kahjunõue ning hagejal kostja vastu 25 000 euro suurune veotasu nõue. Pooltel on seega tasaarvestatavad nõuded. Kostja on tasunud hagejale tasaarvestuse vahe ehk summa, mille võrra oli tema nõue hageja nõudest väiksem. Seega jääb hagi rahuldamata. Hageja nõue ei ole aegunud. CMR-ile alluvast lepingust tuleneva veotasunõude aegumisele ei kohaldu mitte riigisisene õigus, vaid CMR art 32, mille lg 1 kolmanda lause lit c järgi algab veotasu maksmise nõude aegumistähtaeg kolme kuu möödumisel veolepingu sõlmimise päevast. Veoleping sõlmiti 10. mail 2011, seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 11. augustil 2011 ja möödus 11. augustil 2012. Hagi on esitatud 9. augustil 2012 ehk enne aegumistähtaja möödumist.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. septembri 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. 17. septembri 2014. a täiendava otsusega muutis ringkonnakohus hagi hinda ja määras, et hagi esitamise ajal oli hagihind 27 319 eurot 79 senti. Hageja kaebuse hinnaks apellatsioonimenetluses määras ringkonnakohus 27 375 eurot 21 senti. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et kaatri osade kaotsiminekut ja kahjustumist ei saa CMR-i tähenduses lugeda kauba osaliseks kadumiseks ega kahjustamiseks. Saatedokumendi järgi oli veetav kaup kaater, mille kogukaal oli 14 000 kg. Seetõttu ei saa hüvitise suuruse arvutamisel lähtuda kaotsiläinud või kahjustatud sõukruvide ja sõukruvivõllide kaalust. Pooled ei vaielnud selle üle, et kaatri kui veesõiduki funktsionaalsus oli vedamise käigus rikutud. Seetõttu ei saa arvestada vaid kahe sõukruvi ja kahe sõukruvivõlli kaalu ja järeldada, et 14 000 kg kaubakogusest läks kaduma või sai kahjustada vaid 90 kg. Saadetise kogukaal on märgitud saatelehele, seega ei saa vedaja vastutuse piirmäära tuletada detailide kaalust. Kaatri sõukruvide ja sõukruvivõllide kaotsiminekut ja kahjustumist tuleb CMR-i tähenduses käsitada kaubasaadetise kui terviku kahjustumisena. Seega ei olnud kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu piiratud 1079 euro 4 sendiga. Kahjustada sai kaup kui tervik, mitte aga osa sellest. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli ühe veose (kaater) vedamisega ühel veovahendil, mistõttu ei kohaldu norm, mis reguleerib hüvitise suurust saadetise osa vigastamisel. Maakohus kohaldas õigesti CMR art 25 lgt 1, mille kohaselt tasub vedaja kauba vigastamise korral kauba väärtuse vähenemisele vastava summa, mis on arvutatud CMR art-s 23 sätestatud kauba maksumuse järgi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsuse tervikuna ja 17. septembri 2014. a täiendava otsuse ulatuses, milles ringkonnakohus määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 23 041 eurot ja 70 senti, samuti ajavahemiku
2.augustist 2011 kuni 13. oktoobrini 2014 eest seadusjärgne viivis 6039 eurot ja 29 senti, samuti viivis kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja tühistada 15. septembri 2014. a otsuse tervikuna ja 17. septembri 2014. a täiendava otsuse ulatuses, millega ringkonnakohus määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti, ja saata asi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus 15. septembri 2014. a otsuses põhjendamatult jätnud arvestamata vedaja piiratud vastutuse ja ebaõigesti kohaldanud CMR art 23 lgd 1 ja 3 ning art 25 lg 2 lit-t b. Ringkonnakohus on otsuses ekslikult asunud seisukohale, et veo käigus sai kahjustada kaater tervikuna ja seetõttu tuleb vedaja vastutuse määramisel lähtuda kaatri kogukaalust. CMR art 23 lg 1 järgi eristatakse kauba täielikku ja osalist kaotsiminekut. CMR art 25 viitab sellele, et ka juhul, kui kaup saab vigastada, arvutatakse vedaja vastutuse piirmäär sama põhimõtte järgi, st arvestatakse seda, kas kaup saab vigastada tervikuna või osaliselt. Kui vigastada saab kaup tervikuna, siis peab vedaja maksma hüvitise, mis on võrdne kogu kauba kaotsimineku eest makstava hüvitisega, ja lisaks hüvitama täielikult veomaksed, tollimaksud ja -lõivud. Kui aga vigastada saab osa kaubast, siis peab vedaja maksma sama suure hüvitise nagu kauba osalisel kaotsiminekul ja hüvitama kahju suurusega proportsionaalselt veomaksed, tollimaksud ja -lõivud. Vedaja vastutab kaotsiläinud või kahjustatud kauba eest samas proportsioonis nagu kahjustatud või kaotsiläinud kaubaosa brutokaal suhtub kogu kauba brutokaalu. Kuna praegu läksid veo käigus kaotsi ühe kaatri kaks sõukruvi ja said kahjustada ühe kaatri kaks sõukruvivõlli, siis saab vedaja vastutus lähtuda üksnes kaotsi läinud kahe sõukruvi ning kahjustada saanud kahe sõukruvivõlli kaalust, mis on kokku 90 kilogrammi. Ringkonnakohus lähtus ekslikult kogu kaatri kaalust. Samuti on ringkonnakohus ekslikult omistanud tähendust sellele, kas pärast kahe sõukruvi kaotsiminekut ja kahe sõukruvivõlli väidetavat kahjustumist oli kaater sihtotstarbeliselt kasutatav. Vedaja piiratud vastutuse tõttu ei ole see oluline. Seega ei ole veo käigus ühe kaatri kahe sõukruvi kaotsiminekust ja kahe sõukruvivõlli kahjustumisest tulenev kostja nõue suurem kui 1079 eurot 4 senti. Kostja saab tasaarvestada hageja 25 000 euro suuruse veotasunõude oma 1079 euro 4 sendi suuruse kahjuhüvitise nõudega ja tasaarvestuse tulemusena peaks kostja hagejale tasuma veel 23 920 eurot 96 senti. Kuna kostja on hagejale veo eest tasunud 879 eurot 26 senti, siis on hageja nõue kostja vastu 23 041 eurot 70 senti. Ringkonnakohtu 17. septembri 2014. a täiendav otsus on ekslik osas, millega ringkonnakohus määras apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti. Kõrvalnõue ei saa hagihinda apellatsioonimenetluses suurendada ja hageja apellatsioonkaebuse hind peab olema sama suur kui
hagihind esimeses astmes.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Hageja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja vaidlustab ringkonnakohtu otsust. Ringkonnakohtu täiendav otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti. Selles osas teeb kolleegium TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega määrab hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 27 319 eurot 79 senti. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles hageja vaidlustab ringkonnakohtu täiendavat otsust.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: • kostja tellijana ja hageja vedajana sõlmisid 10. mail 2011 veolepingu, millega hageja kohustus vedama kaks kaatrit autotranspordiga Itaaliast Eestisse; •vedamise ajal kadusid ühe kaatri kaks sõukruvi ja said vigastada kaks sõukruvivõlli; • kaotsiläinud sõukruvide kaal oli kokku 50 kg, kahjustunud sõukruvivõllide kaal oli kokku 40 kg; • kaatri, mille kaks sõukruvi kadusid ja mille sõukruvivõllid kahjustusid, kogukaal oli CMR-i saatelehe järgi 14 000 kg; • saaja ostis kaatrile kadumaläinud sõukruvide ja kahjustatud sõukruvivõllide asemele uued, tasudes nende eest 24 120 eurot 74 senti (ilma käibemaksuta); • saaja esitas kostjale kahjustatud osade asendamise eest 24 120 euro 74 sendi suuruse arve ja kostja tasus selle; • hageja on esitanud kostjale 38 000 euro suuruse veotasu arve, millest kostja on hagejale ettemaksena tasunud 13 000 eurot. Lisaks on kostja tasunud hagejale 879 eurot 26 senti.
10.CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMRiga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Asjas tuvastatu kohaselt tuli kaater kui kaup veolepingu järgi vedada Itaaliast Eestisse. Nii Itaalia kui ka Eesti on CMR-iga ühinenud ja vedamine toimus tasu eest, seega on CMR-i kohaldamise eeldused täidetud ja kohtud on õigesti leidnud, et asi tuleb lahendada CMR-i sätete järgi. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustumise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kohtute tuvastatud vaidlustamata asjaoludel kadusid kaatri vedamise käigus kaks alumist sõukruvi ja said kahjustuda sõukruvivõllid, seega vastutab hageja kaotsiläinud sõukruvide ja kahjustatud sõukruvivõllide asendamisest tuleneva kahju eest. CMR art 23 lg 1 sätestab vedaja vastuse piirangu, mille kohaselt määratakse hüvitamisele kuuluva
summa suurus juhul, kui vedaja on kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. CMR art 23 lg 3 järgi ei või hüvitise suurus siiski ületada 8,33 SDR ühikut kaotsiläinud kauba brutokaalu kg kohta ja sama artikli neljanda lõike järgi tuleb lisaks täielikult hüvitada veomaksed, tollimaksud ja lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral. Kui veetav kaup saab kahjustada, peab vedaja CMR art 25 lg 1 kohaselt tasuma kauba väärtuse vähenemisele vastava summa, mis on arvutatud art 23 lg-tes l, 2 ja 4 kindlaksmääratud kauba maksumuse järgi. CMR art 25 lg 2 järgi tehakse vahet kahel olukorral. Eelviidatud sätte lit a kohaselt ei või hüvitise suurus kogu saadetise kahjustumise korral ületada hüvitise summat, mida tuleks maksta kogu kauba kaotsimineku puhul, lit b järgi ei või hüvitise suurus ainult osa saadetise kahjustumise korral ületada hüvitise summat, mida tuleks maksta kahjustatud kauba osa kaotsimineku puhul.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus CMR-i saatekirja järgi on veoseks kaater, mille osad (kaks sõukruvi) demonteeritakse veo ajal ja pannakse koormasse eraldi ning need kaovad enne saajale üleandmist, ning sama veo käigus saavad kahjustada kaks sõukruvivõlli, on tegu kaatri kui kauba kahjustumisega ning vedaja vastutuse ülempiiri arvestamisel tuleb lähtuda CMR art 25 lg 2 litst a ja arvestada kaatri kaalu või on tegu kaatri osa kaotsimineku ja kahjustumisega ning vedaja vastutuse ülempiiri määramisel tuleb lähtuda CMR art 25 lg 2 lit-st b ja arvestada sõukruvide ja sõukruvivõllide kaalu. Kolleegium leiab, et kohtud tõlgendasid ja kohaldasid CMR-i sätteid õigesti. Asjas tuvastatud vaidlustamata asjaoludel oli CMR-i saatedokumendi järgi veetavaks kaubaks kaater. Ei vaielda ka selle üle, et sõukruvide kadumise tulemusel ei olnud kaater enam komplektne. Kolleegium leiab, et asja lahendemise jaoks ei ole tähtsust sellel, kas sõukruvid kui kaatri kaotsi läinud osad olid lihtsalt asendatavad või mitte. Veolepingu eesmärk on vedada kohale terviksaadetis ja olukorras, kus terviksaadetis kahjustub, tuleb vedaja vastutuse piiramisel arvesse võtta kogu saadetise kaal. Kogu saadetise kahjustumisega CMR art 25 lg 2 lit a mõttes on kolleegiumi arvates tegemist ka siis, kui saadetise mingi osa kahjustumine kahjustab saadetist tervikuna. Praegusel juhul ei olnud veetav asi (kaater) ilma kaotsi läinud osadeta (sõu kruvid) ja kahjustatud osadeta (sõukruvivõllid) kasutatav. Seetõttu kohaldasid kohtud õigesti CMR art 25 lg 2 lit-t a ning ei kohaldanud CMR art 25 lg 2 lit-t b.
12.Seega leidsid kohtud õigesti, et kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu ei olnud piiratud 1079 euro 4 sendiga ja et kostjal oli hageja vastu 24 120 euro 74 sendi suurune kahjunõue ning hagejal kostja vastu 25 000 euro suurune veotasu nõue. Pooltel olid seega tasaarvestatavad nõuded ja kuna kostja on tasunud hagejale tasaarvestuse vahe – 879 eurot 26 senti – ehk summa, mille võrra oli tema nõue hageja nõudest väiksem, siis jätsid kohtud hagi õigesti rahuldamata. Eelnevast tulenevalt tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsus jätta muutmata ja hageja kassatsioonkaebus vastavas osas rahuldamata.
13.Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on eksinud hageja
apellatsioonkaebuse hinna määramisel, mistõttu tuleb ringkonnakohtu täiendav otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 23 375 eurot 21 senti. Kolleegium muudab TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hinda apellatsiooniastmes. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuna ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli hagihind maakohtus 27 319 eurot 79 senti, maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja hageja kaebas maakohtu otsuse peale tervikuna, siis on ka apellatsioonimenetluses hageja kaebuse hind sama mis tsiviilasja hind maakohus ehk 27 319 eurot 79 senti.
14.Kuna hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis leiab kolleegium, et õiglane on jätta kassatsioonimenetluse menetluskulust TsMS § 163 lg 1 alusel 90% hageja ja 10% kostja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
15.Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.