Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(5)

2-14-7448 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kirjalik menetlus Hagiavalduses märgib kostja, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduse kirjalikus vastuses (tl 29-30) on kostja kirjaliku menetlusega nõus. Seetõttu vaatab kohus läbi asja kirjalikus menetluses. Vaidluse sisu Hageja palub välja mõista kostjalt 2213,90 eurot veekahju tagajärjel kindlustusvõtjale kindlustushüvitise väljamaksmisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Kostja võtab kirjalikus vastuses õigeks, et hageja ja kindlustusvõtja R R vahel oli 18. jaanuaril 2011. a sõlmitud kindlustusleping kehtivusega 23. november 2011 kuni 22. november 2012 ja seda, et 19. novembril 2012. a toimus korteris XXX sooja vee torustikus avarii, mille tagajärjel sai kahjustada kindlustatud XXX viimistlus. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on registreerinud kahjujuhtumi, mis toimus 19. novembril 2012. a Narvas, XXX. Veekahju põhjuseks oli elamu korteriomanike kaasomandis asuva soojaveetoru lõhkemine XXX. Veekahju tagajärjel sai kahjustada XXX siseviimistlus. Narvas XXX asuva korteri omanik R R on sõlminud korteri kindlustamiseks hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr 51578471) perioodiga 23.11.2011-22.11.2012. a. Vastavalt kindlustuslepingule on hagejale varakahju hüvitanud ja välja maksnud kindlustusvõtjale korteri remondi eest 2213,9 eurot kindlustushüvitist vastavalt OÜ Imhotepkomp arvele nr 21. 50 eurot omavastutust jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja esitas kostjale 17. juunil 2013. a tagasinõudekirja, milles nõudis kahju hüvitamisel kantud kulude tasumist. Kostja kirjale ei vastanud. Hageja kulutused seoses kahjujuhtumiga on kokku 2213,9 eurot. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus on 14.06.2004. a otsuses asjas nr 3-2-1-76-04 (punkt 25) leidnud, et KÜS § 2 lg-st 1, §st 15 ja §-st 151 tulenevalt elamu kasutuskõlblikus seisukorras hoidmine ja elamu ümbruse korrashoiu tagamine on KÜ tema majandustegevusest tulenevad otsesed kohustused.

2(5)

2-14-7448 Riigikohus on 17.12.2012. a otsuses nr 3-2-1-161-12 (punkt 12) täpsustanud, et KÜS § 2 lg-st 1 tulenev KÜ kohustus elamu korras hoida määrab KÜ ja elamu kaasomanike (korteriteomanike) omavahelist võlasuhet. Sellest teeb hageja järelduse, et korteriühistu on tema asutamise eesmärgist tulenevalt korteriomanike ees võlaõiguslik kohustus tagada maja korrasolekut. Korrasoleku tagamata jätmise korral ning korteriomanikule kahju tekkimise korral vastutab KÜ korteriomaniku ees võlaõiguslikul alusel - st võlaõigusseaduse § 100, § 103 lg 1, § 115 ja § 132 alusel. Hageja leiab, et kostja ei taganud korteriomanike kaasomandis oleva toru korrasolekut ning sellega tekitati R R varale kahju. Tuleb eeldada, et kostja poolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama R Rvarale tekitatud kahju. Käesoleval juhul on kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud hageja. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagasi maksma väljamakstud kindlustushüvitis summas 2213,9 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitas kirjalikus vastuses järgmised vastuväited. Vastavalt VÕS §-dele 434 lg 2 p 2; 448 lg1 ja kindlustuslepingule (poliis nr 51578471 18.01.2011) on kindlustusvõtja kohustatud kolme päeva jooksul kindlustusandjat kindlustusjuhtumist teavitama. Hageja rikkus sisuliselt kindlustuslepingu tingimusi ja seaduses sätestatut, teavitades kindlustusandjat alles 04.12.2012. a, see tähendab pärast lepingu lõppemise tähtaega, mis oli sõlmitud Salva Kindlustuse AS ja R. R vahel. Vastavalt VÕS §-le 449 juhul kui kindlustusvõtja ei teavita kindlustusandjat ettenähtud tähtajal kindlustusjuhtumist, siis kindlustusandja võib vähendada täitmise kohustust või keelduda sellest. Antud juhul leiab kostja, et kindlustusandjal oli õigus keelduda kahju hüvitamises keelduda, kuna kindlustusvõtja kindlustusjuhtumist teavitamise tähtaega. Vastavalt VÕS §-le 489 lg 1 peab hageja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Nagu nähtub R. R 04.12.2012. a avaldusest, ei olnud kahju suurust pärast kahte nädala möödumist veel hageja poolt kindlaks tehtud. Järelikult hageja rikkus võlaõigusseaduses sätestatud, mis puudutab kindlustusvõtja kahju kindlakstegemise kohustust. Veelekke akti koostamisest hageja kostjat ei teavitanud, mis on vastuolus VÕS §-dega 6 ja 7. Vastavalt TsMS § 230 lg1 peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju määratlemisel hageja oleks pidanud pöörduma eksperthinnangu saamiseks, tuvastamaks taastamistööde nimistut ja mahtu, samuti tuvastama avariijärgse taastusremondi maksumuse VÕS § 490 tähenduses. Asja materjalidest selgub, et hageja määratles kahju suuruse lähtudes teostatud tööde vastuvõtu 21. veebruari 2013. a aktist ja arvest nr 21 15.02.2013. aastast, mis ei ole kahjunõuete hüvitamise põhjendatud aluseks. 3(5)

2-14-7448 Vastavalt TsMS § 238 lg.2 kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Lähtudes ülaltoodud menetlusnormist, hageja oleks pidanud kahjusumma määratlemisel tuginema mitte aktidele ja arvetele ehitusfirmast, vaid eksperthinnangule, mis näitab kahju iseloomu, ja selle maksumust, lisatud taastusremondi eelarve näol. Vastustaja eriliselt rõhutab, lähtudes ülevaatuse aktist nr KK 12-00638 ja teostatud tööde vastuvõttu 21. veebruar 2013. a aktist nähtub, et vigastused ei vasta teostatud tööde mahule ja kulutatud materjalide kogusele rikutud ruumi taastamisel. Kostja leiab, et tööde maht ületab ülevaatuse aktist nr KK 12-00638 toodud tööde mahu, see tähendab tööde maksumust summas 2213,90 eurot ei ole vastuvõetav. Hageja esitas kostjale nõude kahju hüvitamiseks, mis olid seotud avariiga aadressil XXX lepinguvälise vastutuse alusel. Lepinguvälise vastutuse puhul jaguneb tõendamise kohustus järgmiselt: avaldaja peab tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel. Kahju õigusevastase tekitamise objektiivseteks elementideks on õigusvastane tegevus, põhjuslikseos või õigusrikkuja süü. Kostja, et vabaneda vastutusest peab tõendama, kas on olemas asjaolusid, mis välistavad õigusvastasuse või süü puudumise. Antud juhul kostja leiab, et tema tegevuses puudub õigusevastasus, kuna avarii situatsioon omab endas juhuslikkuse elementi, mille eest kostja ei vastuta. Samas ei ole hageja poolt esitatud tõendeid, millisel põhjusel tekkis avarii situatsioon. Kas oli tegemist kuuma vee süsteemi avariilise seisukorraga, või oli tegemist mingi muu kõrvalise mõjuga süsteemile, mille eest kostja ei kanna vastutust. Hagejal puuduvad tõendid ka selle kohta, et kuuma vee süsteem oli avariilises seisukorras. Hageja ei esitanud eksperthinnangut, mis tunnistaksid lekke tekkimise põhjust ja veevärgi torude tehnilist seisukorda või muid tõendeid, mis seda kinnitaksid

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja R R vahel oli 18. jaanuaril 2011. a sõlmitud kindlustusleping kehtivusega 23. november 2011 kuni 22. november 2012 ja seda, et 19. novembril 2012. a toimus korteris XXX sooja vee torustikus avarii, mille tagajärjel sai kahjustada kindlustatud XXX viimistlus. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on kindlustusvõtjale R R välja maksnud kindlustushüvitise 2213,90 eurot. Kohus nõustub hageja poolt esitatud asjaolude ja nõude õigusliku käsitlusega. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui seda tekitatakse seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu üheks eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Riigikohus leidis 14. juuni 2004. a otsuse nr 3-2-1-76-04 p-s 25, et korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Eluruumi remondiks korteriühis4(5)

2-14-7448 tuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Antud vaidluses vastutab kostja korteriomanike ees püstiku purunemisest tekkinud kahju eest. Püstiku purunemisega seotud asjaolusid ja purunemise põhjusi kostja ei vaidlustanud. Püstiku purunemise ajast ja asjaoludest sealhulgas tekitatud kahjust oli kostja teadlik, mida tõendab tema poolt

(digitaalallkirjaga) Andres Hallmägi kohtunik 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.