2-14-60074
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.märtsil 2015.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-60074
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi Fred Rikk`i ja Kristi Rikk`i vastu võla ja viivise solidaarses nõudes
Hagihind
926.77 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712 Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, asukoht xxxxx xxx xxx xxxxxx xxxxx, e-post: x Kostjad: 1.Fred Rikk, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx, e-post: x 2.Kristi Rikk, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx
esindajad
Menetluse liik
Lihtmenetlus
1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista Fred Rikk`ilt ja Kristi Rikk`ilt solidaarselt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks põhivõlgnevus 541.44 eurot (viissada nelikümmend üks eurot ja 44 senti) ja viivis 385.33 eurot (kolmsada kaheksakümmend viis eurot ja 33 senti).
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-60074 kannavad kostjad solidaarselt. 2.OÜ Paide Elamuhooldus põhjendatud menetluskulu on 175 eurot hagihinnalt tasutud riigilõiv ja eurot 497.20 eurot lepingulise esindaja tasu. 3.Välja mõista Fred Rikk`ilt ja Kristi Rikk`ilt solidaarselt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks eurot 672.20 eurot (kuussada seitsekümmend kaks eurot ja 20 senti) hageja menetluskulu hüvitamiseks. 4.Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates
2-14-60074 otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt olid xxxxx xxxxx xxxx x asuva korteri nr x omanikud ajavahemikus 20.09.2012 kuni 07.09.2014 ühisomanikena Fred Rikk ja Kristi Rikk. Hagiavalduse kohaselt osutas OÜ Paide Elamuhooldus antud ajavahemikul eelnimetatud korteri osas haldusteenust, mille eest kostjad kui vastava korteri omanikud ja reaalsed kasutajad on kohustatud tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjad ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning hageja on arvestanud kostjate võlgnevust osutatud teenuse eest perioodil jaanuar kuni august 2014. Hageja möönab, et esialgselt esitati arved kostjatele, mis olid koostatud eelmise xxxx x asuva korteri nr x korteriomaniku CK nimele, kuid kostjad ei olnud hagejat teavitanud korteriomaniku vahetamisest ning pärast korteriomaniku vahetust on arved esitatud õigetele kostjatele. Hagejad ei ole ka eitanud, et kasutasid hageja poolt osutatud haldus- ja kommunaalteenust ning said arved kõnealuse korteri teenuste kohta kätte, kuigi arvetel oli eelmise kortreiomaniku nimi. Seega nõustub kohus hagejaga, et hagejale teenuste eest tasumise kohustusest ei vabasta asjaolu, et hageja esitas kostjatele ekslikult arved, mis olid koostatud eelmise korteriomaniku nimele. Fred Rikk on 07.01.2015 vastuses kohtule avaldanud nõusolekut kommunaalarvete tasumiseks, seega võtnud hageja nõude põhivõla osas õigeks. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 541.44 eurot põhivõlga ning 385.33 eurot viivist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Aasa 5 korteriomanike 15.05.2012 üldkoosoleku otsuse p 6.34 kohaselt on viivise määraks 0,5% tasumata summalt päevas. Kuigi kostjad ei olnud eelnimetatud 15.05.2012 üldkoosoleku otsuse tegemise ajal veel korteri nr 2 omanikud, tuleneb KOS § 8 lg-test 3 ja 4 üldkoosoleku otsuse kehtivus ka kostjate suhtes. Et kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostjad viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja 1 on leidnud, et
2-14-60074 viivisenõudeks puudub seaduslik alus, kuid jätnud oma vastuväited sisustamata. Samas ei ole kostjad hageja nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud ning kohus leiab, et nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 165 lg 3 järgi juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel märgib kohus menetluskulude jaotuse ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlusosaliste poolt menetluskulude nimekirja esitamist ja vastaspoole menetlsukulude kohta seisukoha esitamist. Antud tsiviilasjas on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja tasu. Vajadus riigilõivu 175 euro tasumiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud kokku 497.20 eurot. Kostja 1 on leidnud, et lepingulise esindaja kulutused on ebamõistlikult suured, kusjuures hageja ei ole kostja poole pöördunud kokkuleppe saavutamiseks ei enne hagiavalduse esitamist ega ka kohtumenetluses. Kohus leiab, et kostja 1 vastuväited hageja menetluskulude suuruse osas ei anna alust lepingulise esindaja tasu vähendamiseks. Hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude detailse koosseisu ja kinnitanud, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja on vastuväidete esitamisel piirdunud üksnes arvamusega kulude ebamõistliku suuruse kohta, kuid millised on konkreetsed vastuväited, jääb arusaamatuks. Hagiavaldus on kostjate vastu esitatud juba 31.10.2014 ning antud tsiviilasjast ei nähtu, et kostjad oleks teinud kõik endastoleneva menetluskulude kokkuhoidmiseks, sealhulgas kompromissi sõlmimiseks olukorras, kus kompromissi sõlmimine oleks olnud otstarbekas eelkõige nende endi huvides. Hageja on arvestanud lepingulise esindaja kulusid lähtudes kulutatud ajale 6 tundi ja 29 minutit töötasuga 76.69 eurot kokku summas 497.20 eurot. Lepingulise esindaja tasu taotlus lähtudes asja keerukusest ja sellele kulunud ajast on põhjendatud. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad solidaarselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.