Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(316

eurolt)

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

-

-

Hooldustasu perioodil 2010-2013 ei ole põhjendatud: a)võlgnik ei ole AÜ liige; b) AÜ ei ole osutanud teenust: c) poolte vahel ei ole lepingut. detailplaneeringut (summa 67,2 eurot) ei ole tehtud, maa ei ole kinnistusraamatusse kantud. Veetorude renoveerimine (summa 63,93 eurot) ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole AÜ liige ja tal ei ole vett: Maamaks summas 1,15 eurot on valesti arvestatud. Viivised 82,44 eurot perioodil 01.07.2011-27.05.2013 ei ole õigesti arvestatud, kuna viivisemäär ei ole põhikirja ega poolte kokkuleppega kokku lepitud. AÜ ei ole kostjale kunagi arveid väljastanud.

-

-

-

-

Kostjal puuduvad liikmeksoleku eeldused: ta pole maa omanik ja ta pole avaldanud soovi astuda liikmeks. Hageja ei ole kostjalt raha küsinud. Maamaksu arve on esitatud hagejale, mitte kostjale. Kostja ei ole maa omanik. Arve on maamaksu eest 1080 m2, kostja maatükk on 1452m2. Maa suuruse üle on vaidlus (ts asi nr 2-11-42803). Hageja ei ole osutanud kostjale hooldusteenust, poolte vahel ei ole lepingut. Detailplaneeringukulud ei ole kinnitatud üldkoosolekuga, seega hagejal puudub õigus nõuda nimetatud kulusid. Planeeringut ei ole ka tehtud – maa ei ole kantud kinnistusraamatusse kostja nimele. Veetorustiku renoveerimine summas 63,93 eurot ei ole põhjendatud, kuna kostjal ei ole vett, veetorud ei ole ühendatud kostja maatükiga. Samuti ei ole kulu kinnitatud üldkoosolekuga. Kostja vaidleb vastu viivistele ning maamaksu summa 7,70 eurot tasaarvestamisele viiviste katteks. Viivised on valesti arvestatud. Kostjale ei ole arveid esitatud. 7,70 tasus kostja maamaksu katteks.

Kohtu põhjendused

22.07.1995 on kostja esitanud suvilakoopertiiv Xxx esimehele avalduse enda kooperatiivi liikmeks arvamiseks seoses maatüki ostuga Xxx(t lk 158).

-

22.05.1996 on kostja esitanud aianduskooperatiiv Xxx juhatusele avalduse maatüki nr 55 enda nimele kirjutamiseks seoses ostmisega Xxx(t lk 160).

Kohus leiab, et tegemist oli maakasutuse ostu-müügi kokkuleppega, kuna maa omandiõigus ei kuulunud müüjatele. -

AÜ on kantud mittetulundusühingute registrisse 21.03.2000.

-

Perioodil 21.03.2000 – 16.05.2006 oli Ühingu juhatuse liikmeks kostja.

-

Hageja ja Xxx Linnavalitsus on 23.08.2000 sõlminud kokkuleppe (t lk 166), mille kohaselt linn munitsipaliseerib hageja kasutuses olevad maad ja annab need hagejale rendile. Hagejal on õigus läbi detailplaneeringu erastada krunt kehtivate maa maksustamishindade alusel. Kokkuleppele on alla kirjutanud kostja, kui ühistu esimees.

-

01.04.2003 on Xxx linn ja hageja sõlminud asjaõiguslepingu (tõestatud Tallinna notar Sirje Velsberg poolt 01.04.2003, notari ametitoimingute raamatu registri nr 2152/2003 – toimiku lk 170), millega on täidetud 06.12.2001 võlaõiguslikust müügilepingust tulenev kohustus maa (Xxx linnas Xxx, registriosa nr XXX) omandiõiguse ülekandmiseks Xxx linnalt hagejale.

-

Kostja kasutab maatükki nr 50 (t lk 175), s.o Xxx(vt lk 124, 19.09.2009 protokoll p 1.2).

Seega maatükk, mida kostja kasutab, kuulub hagejale (vt ka t lk 77, kinnistusraamatu väljavõte Xxx kohta). Kostja on AÜ endise esimehena olnud teadlik AÜ liikmete õigustest ja kohustust ja maakasutuse põhimõtetest. -

Xxx detailplaneering on vastu võetud Xxx linnavalitsuse 07.01.2014 korraldusega nr 5 (t lk 176).

-

Kostja väidab (28.10.2014 vastuses kohtule, et ta on tasunud maa erastamise eest 216 500 EEK-i viidates hageja pangakonto väljavõttele 15.11.2001 ja 16.11.2001 kohta (t lk 169).

Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud panga väljavõte kostja kasutuses olnud maa erastamise eest tasumist. Osundatud panga konto väljavõttest nähtub, et 15.11.2001 ja 16.11.2001 on kostja maksnud hageja pangakontole sularaha kokku 11 330 EEK. Arvestades, et kostja oli 2001 aastal hageja juhatuse esimees, et sularaha sissemakse ei kajasta, mille eest makse on tehtud ning arvestades, et pole tõendatud kostja kasutuses oleva maatüki müügihind, ei saa pelgalt konto väljavõte tõendada kostja poolt viidatud asjaolu. Lisaks märgib kohus, et Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega mistahes kokkulepped hageja ja kostja vahel maatüki omandi võõrandamiseks on seaduses ettenähtud vormi - notariaalselt tõestatud kokkuleppe – järgimata jätmise tõttu tühised (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1) ning hagejal ei ole tühisest tehingust tulenevaid kohustusi kostja ees. -

27.03.2014 vastusega koos on kostjale esitanud kohtule väljavõtte hageja juhatuse 26.09.2006 koosoleku protokollist (t lk 69-70), mille kohaselt on ühingule kahju tekitamise tõttu otsustatud kostja ühingust välja arvata. Ühtlasi on kostjale antud tähtaeg 01.01.2007 talle kuuluvate ehitiste ja istandike äraviimiseks.

-

Harju Maakohtu 30.04.2013 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-12-30332 on tühistatud hageja 06.05.2012 üldkoosoleku otsuse p 3, s.o kostja hageja liikmetest väljaarvamuse osas (t lk 50 jj).

-

Kohtule on esitatud hageja juhatuse 02.07.2013 protokoll, mille kohaselt on otsustatud kostja aiandusühistu liikmetest kustutamine põhikirja p 15 alusel, s.o põhikirja sätete rikkumine või ühistu olulisel määral kahjustamise tõttu (t lk 76).

-

09.03.2000 kinnitatud ühistu põhikirja ( t lk 71 jj) p 1 ja 3 kohaselt on ühistu loodud maakasutajate poolt aiandusega tegelemiseks ja ühisomandis olevate varade kasutamiseks. Ühistu liikmeteks on kõik ühe ühisomandis oleva kinnisasja-aiandusmaa omanikud. (Põhikirja p 7). Ühistust välja astumisel peab liige tagastama tema valduses olevad ühistu varad või hüvitama need rahas (Põhikirja p 12). Põhikirja p 15 ja 16 kohaselt võib liikme ühistust välja arvata ühistu kahjustamise tõttu olulisel määral ning ühistu liige loetakse välja arvatuks juhatuse otsuse tegemise päevast arvates.

-

Hageja leiab, et kostja on ühistu liige alates ühistu asutamisest kuni 02.07.2013, mil ühistu juhatus otsustas kostja oma liikmete hulgast välja arvata (t lk 144, hageja 13.10.2014 täiendused hagile).

-

Kostja 27.10.2014 vastuses (t lk 154) ei avaldata seisukohta selles osas, kas kostja ise peab end ühistu liikmeks. Kostja ei kinnita ega lükka ümber ühistu maa kestvat kasutamist enda poolt.

Kohtu hinnangul taandab kostja küsimuse pelgalt õigusteoreetilisele tasandile ning viitab sellele, et õiguslikult pidi tema liikmelisus lõppema hageja juhatuse 26.09.2006 otsusega. Samas märgib kostja oma 27.10.2014 vastuse p 3, et temal on maakasutusõigus seaduse alusel ning ta on nõus tasuma liikmelisusest tulenevaid kulusid, kui talle võõrandatakse maa tasuta. -

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) 2006 aastal ( juhatuse 2006 aasta otsuse tegemise ajal) kehtinud redaktsiooni § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.

-

MTÜS § 16 lg 2 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.

AÜ juhatusel oli pädevus arvata kostja ühistu liikmete hulgast välja, kuid pooled ei ole käitunud nii nagu nad loeksid juhatuse 26.09.2006 otsuse siduvaks ja kehtivaks. Seega loeb kohus kostja ühistu liikmeks järgmistel põhjustel: a) Kostja on ise pidanud end ühistu liikmeks ja jätkuvalt kasutanud hagejale kuuluvat maatükki Xxx esitades 12.09.2011 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-11-2011 hagi tagamise avalduse ja hagi AÜ vastu kinnistu tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise kohustamiseks Xxx maatüki osas (t lk 91 jj).

b) Kostja on 03.08.2012 esitanud Harju Maakohtule hagi tsiviilasjas nr 2-12-30332 AÜ vastu 06.05.2012 otsuse tühistamiseks, millega kostja arvati ühistu liikmete hulgast välja. Kohtuotsuse p 18 on tuvastatud, et kostja on jätkuvalt olnud ühistu liige ning seda on tunnustanud ka hageja. c) MTÜS § 17 lg 2 kohaselt isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale. Kostja pole AÜ-le vara tagastanud. AÜ jätkab kostjalt liikmesusest tulenevate maksete nõudmist. Pooled on käitunud pärast 2006 aasta otsust nii, nagu seda otsus poleks vastu võetud – kostja ei ole hagejale viimasele kuuluvat maatükki tagastanud, on jätkanud selle kasutamist ja nõudnud endale kohtu vahendusel õigusi, mis saavad kuuluda ainult ühistu liikmele – tsiviilasjas nr 2-112011 nõudnud tema poolt kasutatava kinnistu võõrandamist endale ja tsiviilasjas nr 2-12-30332 nõudnud enda lugemist ühistu liikmeks seoses väljaarvamise tühisusega. d) Pooled on jätkanud ühistu liikmesusest tulenevat õigussuhet sellega, et kostja on jätkanud hageja maa kasutamist ja hageja ei ole selleks takistusi teinud. e) Lisaks leiab kohus, et poolte õigussuhetes peab esinema järjepidevus, mis tähendab seda, et õigussuhte osaline ei saa valida liikmeks olemist või mitteolemist vastavalt sellele, kuidas see talle vaadeldaval ajahetkel kasulik on. Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-30332 on tühistatud kostja välja arvamine AÜ-st. Otsuse aluseks on tuvastus, et kostja oli ühistu liige. Otsus on jõustunud edasikaebamiseta. 6.2 Kostja on kohustatud täitma ühistu liikmesusest tulenevaid kohustusi. Seda järgmistel kaalutlustel: MTÜS § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. AÜ põhikirja p 12 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt liikmemaksu ja sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses. AÜ põhikirja p 19 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid ning tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid. 6.2.1

-

-

Hageja 22.10.2006 toimunud üldkoosoleku protokolli (t lk 120) kohaselt on otsustatud järgmist:

Alates 2007 aastast on hoolduse summa 250 EEK /15,8 eur. Veetrassi eest koguda igalt krundilt 640 EEK /40,9 eur (need, kes ei maksa, ei saa ühendust veetrassiga ning need kes hilinevad maksega, tasuvad alates 01.09.2007 1000 EEK/ 63,9 eur. Vee ettemaks on 200 EEK/ 12,8 eur.

6.2.2 Hageja 19.09.2009 üldkoosoleku protokolli (t lk 124) kohaselt on otsustatud järgmist:

-

Elamukrundid annab ühistu liikmete omandisse tasuta, välja arvatud krundid nr 50 ja 51 (Kummeli 4 ja 6). Nendele kruntidele lisatud maa eest tuleb maksta. Notariaalse lepingu sõlmimise eelduseks on võlgnevuste puudumine.

6.2.3 Hageja 08.05.2010 üldkoosoleku protokolli ( t lk 130) kohaselt on otsustatud jagada kinnistud Xxx ja Xxx 6 (eeldab detailplaneeringut). -

Ühistu põhikirja p 12 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt liikmemaksu ja sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses.

-

Hageja nõue põhineb kolmel arvel: a) Arve nr 50, 02.05.2011 (t lk 28) maamaksu eest 2010 ja 2011, hoolduse eest 2010 ja 2011, detailse planeerimise ja veetorustiku renoveerimise eest. Kokku 253,02, millest on maha arvatud ettemaks 118,87 eurot. Tasuda jääb 134,15 eurot. Tasu hoolduse ja veetorustiku renoveerimise eest vastab üldkoosoleku 22.10.2006 otsusele. Xxx 4 detailplaneering on vastu võetud Xxx linnavalitsuse 07.01.2014 korraldusega nr

Hageja 09.11.2014 menetlusdokumendiga on esitatud tõendid selle kohta, et kostja oli võlgnevusest ja arvetest teadlik (vt kostja 22.07.2013 vastus hageja nõudele ning ühistu liikmete kinnitus. AÜ on saatnud kostjale ka teateid võlgnevuse kohta (27.05.2013 teade, t lk 96). -

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Kohus leiab, et kostjal on hageja maa kasutamisest ja ühistu liikmesusest tulenevad AÜ põhikirja ja üldkoosoleku otsustega kindlaks määratud rahalised kohustused hageja ees.

7.2 Kohtu hinnangul ei selgu üldkoosoleku otsusest kostja kohustus tasuda detailplaneeringuga seotud kulusid. Hageja nõue võib tuleneda sellest, et hageja on tasunud need summad kostja eest ehk kostja on alusetult säästnud. Sellist väidet ei ole aga hageja esitanud ega tõendanud. Seetõttu jätab kohus nõude detailplaneerimise eest tasuda, rahuldamata. 7.3 Kohtu hinnangul on kostja kohustatud maksma veetorustiku renoveerimise eest vastavalt üldkoosoleku otsusele 63,93 eurot. 7.4 Maarendi ja maamaksu eest tuleb kostjal 2010-2013 aasta eest kokku tasuda 208,87 eurot (vt ka kostja 23.01.2015 menetlusdokument). Kostja aga leiab, et ta ei pea seda summat maksma, kuna tasaarvestab selle oma nõudega hageja vastu. Seega saab väita, et kostja sisuliselt ei vaidle nõudele vastu. Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväited ettemaksu tasumise kohta 118,87 eurot, kuna selle on hageja juba arvest nr 50, 02.05.2011 maha arvanud. Vastavalt 17.05.2014 maksekorraldusele (lk 135) on kostja tasunud 2013 maamaksu hagejale summas 78,50 eurot (s.o pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 3.12.2013). Kohus arvestab sellega võlgnevuse välja mõistmisel. Samuti on kostja 06.08.2013 tasunud maamaksu eest 7,70 eurot. Hageja on arvestanud selle summa haginõudest maha, kuid seda viivise katteks, mitte maamaksu nõude katteks. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Seega tuleb kostja maamaksu ja maarendi kohustusest lugeda täidetuks kokku 86,20 eurot (78,50 + 7,70).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista: a) maakasutuse eest rent ja maamaks 2010 - 2013 aasta eest kokku 122,67 eurot (s.o 208,87 – 7,70 eurot, millest tuleb lugeda tasutuks pärast hageja poolt kohtusse pöördumist tasutud 78,50 eurot = 122,67 eurot). b) Hoolduse eest üldkoosoleku otsuse alusel 2010-2013 eest kokku 63,92 eurot. c) Veetorustiku renoveerimise eest üldkoosoleku otsuse alusel 63,93 eurot.

Nõude detailplaneerimise eest tasumiseks jätab kohus rahuldamata.

Kostja 23.01.2015 tasaarvestuse avalduse jätab kohus tähelepanuta, kuna : kohus on arvestanud kostja poolt maamaksu ja maarendi tasumise makseid, hageja omakorda on arvestanud kostja poolt tehtud ettemakset summas 118,87 eurot. Detailplaneeringu toimingute tasumiseks esitatud nõude järab kohus rahuldamata. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on oma 25.01.2015 menetlusdokumendis esitanud vastuväited tasaarvestusele.

10 VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. -

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise seisuga 25.01.2015 summas 56,34 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt (kohus jätab rahuldamata arves nr 50 märgitud detailplaneeringute tasumiseks esitatud nõue summas 67,20 eurot), siis kohus vähendab selle arvel ka hageja viivise nõuet.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis seisuga 25.01.2015 summas 44,65 eurot. -

Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud intressimääras, kuni hetkeni, mil viisi moodustab põhinõudest 99%, arvestades esimeses järjekorras taustuks viivised ja seejärel põhivõlgnevuse.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.01.2015.a. kuni põhivõla tasumiseni arvestusega, et viivisenõude arvestus lõpeb, kui viivis moodustab 99% põhinõudest. Kohus on seisukohal, et TsMS § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 tulenevalt saab kohus teha otsuse vaid esitatud nõuete osas. Kuna hageja soovib viivisearvestuse lõpetamist juhul, kui viivis on võrdne 99%-ga põhinõudest, siis kohus sellest ka lähtub. Erinevate kohustuste täitmise järjekorra osas esitatud nõude jätab kohus rahuldamata, sest VÕS § 88 lg 1 kohaselt on erinevate kohustuste täitmise korral võlgnikul õigus määrata, millise osa kohustusest ta täidab juhul, kui poolte vahel ei ole teistsugust kokkulepet. Antud juhul poolte vahel sellekohased kokkulepped puuduvad. Ülejäänud tõendeid ja poolte väiteid kohus asjasse puutumatuse tõttu ei käsitle. Menetluskulude jaotus

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ning 80 % ulatuses kostja kanda.

kuludega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). Seega kohus vähendab nimetatud teenuse osas hageja ajakulu 30 minuti võrra. 15.4 Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja ajakulu seoses hageja kontaktidega ning dokumentide skaneerimisega. Ka nimetatud toimingud ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Kohus vähendab nimetatud teenuste osas hageja ajakulu 15 minuti võrra. 15.5 Ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud teenused on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja põhjendatud. Samuti on teenustele kulunud aeg arvestades tsiviilasja keerukust kohtu seisukohalt mõistlik. 15.6 Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole esitanud tõendeid menetluskulude kohta (arveid). Kohus märgib, et seadus ei nõua arvete esitamist kohtule. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud taotlus koos nimekirjaga küllaltki detailne ning seega puudub kohtul vajadus küsida eraldi dokumente õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta, s.h arveid. 15.7 Seega on hageja menetluskulu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli hageja esindaja tunnitasuks 100 eurot/tund. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna esindaja tasu summas 400 eurot (s.o 80 % 500 eurost) ning riigilõiv summas 60 eurot, kokku 460 eurot.

kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 316 eurot (460-144).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.