Kohtuistungi toimumise aeg või viide kirjalikule menetlusele
Kohtuistung 30.01.2015
9,
10402
Tallinn,
e-post:
Kohtumääruse resolutsioon:
1.Lõpetada XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper likvideerib XXXOÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper alates XXXOÜ äriregistrist kustutamisest.
Määrata XXXOÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX (isikukood XXX, elukoht
XXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 837 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 115,62 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.Välja mõista riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks ning määrata hüvitatav summa OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi (pangakonto number XXXXXXXXXXXX Swedbank AS).
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.XXXOÜ (võlgnik) esitas 30.12.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja 09.01.2015 täiendavad dokumendid. Kohus võttis 13.01.2015 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi (ajutine haldur).
2.Ajutine haldur esitas 29.01.2015 ajutise halduri aruande koos lisadega. Aruande kohaselt võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul varad puuduvad, kohustusi summas 59 508,76 eurot. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgniku selgituse kohaselt põhjustasid alalise maksejõuetuse maksuvõlgnevus Maksu-ja Tolliametile ning veekahjustuse saanud kaup. Võlgnik on seisukohal, et alaline maksejõuetus kujunes välja 2014.aastal. Ajutine haldur asus esialgu seisukohale, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 22 lg 2 mõttes, mis seisnes käibemaksuseaduses sätestatud kohustuste rikkumises, mille tagajärjel tekkis maksuvõlg, mida võlgnik tasuda ei suutnud. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt augustis 2014.a. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur kalkuleeris pankrotimenetluse kulude võimalikuks suuruseks 3200 eurot. Kohtuistungil jäi ajutine haldur esitatud aruande juurde. Võlgniku esindaja selgitas, et peale parandatud deklaratsiooni esitamist oli maksuvõlgnevus ajatatud. Võlgnik maksis Maksuametile 1500 eurot kuus ja lootis, et olukord muutub. Kahjuks olukord ei muutunud. Maksejõuetus kujunes välja 2014.a. augustis. Võlgnikule võiks ette heita et ta kohe pankrotiavaldust ei esitanud, kuid võlgnik maksis tasapisi võlgu ja lootis teha uue äriplaani. Võlgnik lootis, et tulevad muud äriideed, aga ei tulnud.
3.Kohus määras 03.02.2015 teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 3200 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 17.02.2015. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud.
4.Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 9,3 töötunni eest 837 eurot ja hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 115,62 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks 190,52 eurot. Juhul, kui menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palus ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest tasu ja kulude hüvitis 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus määrata
OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Äriühingu pangakonto number XXXXXXXXXXXXXX. II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama §-i lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva §-i lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul vara ei ole. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.
6.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
7.Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXXi (isikukood XXX, elukoht XXX).
8.PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 9,3 töötundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 9,3 töötunni eest 837 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 115,62 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks 190,52 eurot.
9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur taotles lähtudes PankrS § 23 lg-st 6 määrata ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus büroole, mille kaud ajutine haldur tegutseb. Kohus mõistab välja riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepper`ile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitatav summa kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
10.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.