lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-56620/18

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-56620/18
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
27.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1687
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTÕAS § 47 lg 5Kaebuse või avalduse tagasivõtmine ja tagasilükkamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 175

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-56620/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56620

Tsiviilasi

Osaühingu XXX kaebus Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 30. mai 2014. aasta otsuse nr 1468-o tühistamiseks ja kaubamärgi VERGI (taotluse nr M201001056) õiguskaitset välistava asjaolu puudumise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Osaühing XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja patendivolinik Ingrid XXX Puudutatud isik: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaudu), esindaja Tanel XXX

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

Rahuldada avaldaja Osaühing XXX19. jaanuari 2015 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaudu) avaldaja Osaühing XXX(registrikood XXX) kasuks välja menetluskulud summas 1 980 eurot (lepingulise esindaja tasu). Kohustada puudutatud isikut Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaudu) tasuma punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt summas 1 980 eurot avaldajale Osaühing XXX viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb avaldajal tasuda riigilõiv 50 eurot, puudutatud isik on riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 176 lg 4Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
TsMS § 6Menetluse aja seadus

2-14-56620

MENETLUSE KÄIK

1.Osaühingu XXX(avaldaja) esitas
29.augustil 2014 kaebuse Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse (TOAK) tühistamiseks ja kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumise tuvastamiseks. Kohus rahuldas avalduse 19. detsembri 2014. aasta määrusega, mis jõustus 6. jaanuaril 2015 edasi kaebamata.
2.Avaldaja esitas 19. jaanuaril 2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on avaldaja kandnud menetluskulusid (sh ka kohtueelse menetluse kulud) kokku summas 3 631,91 eurot (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 27,50 h eest tunnihinnaga 120 eurot, kokku 3 300 eurot, riigilõiv 159,77 eurot ja tõlge teenustööna 172,14 eurot). Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Avaldaja toob esile, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, kus avaldaja esindajal oli õigusabi osutamisel vaja lisaks Patendiameti ja TOAK otsustele analüüsida Euroopa Liidu õigust, Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsuseid, Euroopa Kohtu kohtujuristi ettepanekut ja Eesti kohtute praktikat.
3.Kohus küsis 21. jaanuari 2015 kirjaga puudutatud isiku seisukohta avaldaja avaldusele. Puudutatud isik esitas tähtaegselt 29. jaanuaril 2015 oma seisukohad. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja leiab, et avaldaja avaldus kulude osas ei ole põhjendatud.
4.Puudutatud isiku hinnangul õiglaseks, põhjendatud ja vajalikuks (kohtuväliseks) avaldaja menetluskuluks mitte enam kui 1 780 eurot. Puudutatud isik leiab, et tegemist on keskmisest lihtsama juhtumiga, milles tõendite roll oli ebaoluline ja argumendid on valdavalt juriidilist laadi, sest vaidlus taandus õiguse tõlgendamisele. Avaldaja esindaja on professionaalne õigusabi pakkuja kaubamärgivaidlustes, kellelt võib eeldada Eesti ja Euroopa Liidu õiguse ning Patendiameti, TOAK ja kohtute praktika tundmist. Samuti on kohtumenetlusele ja sellele eelnenud kohustuslikule menetlusele TOAK-is omakorda eelnenud menetlus Patendiametis. Kirjavahetuses Patendiametiga käsitleti samu argumente nagu TOAK menetluses ja kohtus.
5.Puudutatud isik ei nõustu tõlkekulude ja tõlke toimetamise kulude kandmisega. Tegemist on Euroopa Liidu kohtute lahendite väljavõtetega, mis ei oma antud vaidluses tõendi väärtust, vaid liigituvad juriidiliseks argumendiks, mille tundmine nii Patendiameti, puudutatud isiku kui kohtu poolt on eeldatav ning millega arvestamist õiguse kohaldamisel tuleb pidada enesestmõistetavaks isegi juhul, kui avaldaja ei oleks neile viidanud. Seega ei ole need kulutused vajalikud.
6.Puudutatud isik ei pea põhjendatuks kohustuslikus kohtueelses menetlusega seotud kliendi esindamise kulude suurust ja proportsiooni. Lõplike seisukohtade materjal põhineb varem esitatud materjalidel ning ei eelda nelja tundi tööd, vaid sellega seotud kulusid oleks õiglane ja põhjendatud katta kõige enam 120 euro ulatuses. Mis puudutab kaebuse koostamist ja esitamist, siis ka sellele arvestatud kulu ei saa pidada põhjendatuks eelnenud menetlust Patendiametis silmas pidades. Mõistlik on, et ka algse kaebuse koostamisega seotud kulusid ei hinnata üle 600 euro. Eeltoodust tulenevalt on kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud koos riigilõivu summaga 880 eurot. Puudutatud isik ei pea põhjendatuks TOAK otsusega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise aeg. Avalduse koostamise ja esitamise ning puudutatud isiku seisukohtade analüüsimise ja nendele vastamisega seotud kulu tuleks vähendada kokku 720 euroni, arvesse võttes varem toimunud menetlusi, kus avaldaja toetus põhiosas samale argumentatsioonile, samuti seda, et avaldaja esindajad on kutselised õigusabi esitajad, kellelt saab eeldada õigusliku argumentatsiooni tundmist, mistõttu selle alaste allikate tundmaõppimist ja analüüsi ei ole võimalik seostada konkreetse vaidlusega. Seega on põhjendatud ja vajalikeks kohtumenetlusega seotud kuludeks (sisaldab istungil osalemist) puudutatud isiku hinnanul 900 eurot. 2 (4)

2-14-56620

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist mõistliku aja jooksul. TsMS § 176 lg 4 ja 5 sätestavad, et menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja avaldus vastab eeltoodud nõuetele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt Riigikohtu juhisele toimub ka käesolevas asjas kulude nimekirja esitamine ja kättetoimetamine menetlust lõpetanud lahendi ajal kehtinud korras (11. veebruari 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22), avaldus tuleb aga lahendada kehtiva menetlusõiguse järgi (TsMS § 6).
8.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja ja kohustusliku kohtueelse menetluse käiguga. Siiski ei ole avaldaja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.
9.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
2.oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Avaldaja esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja puudutatud isik ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Avaldaja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel on avaldaja registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega mõistab kohus kulud välja lähtudes tunnitasu määrast 120 eurot ilma käibemaksuta.
10.Hüvitatava menetluskulu hulka kuulub esindajatasu kohtumenetluses (TsMS § 144 p 1), aga samuti seaduses sätestatud kohtueelses menetluses (TsMS § 144 p 4). Kohtu hinnang avaldaja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Toiming ja ajakulu taotluses

TOAK otsusega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine

kaebuse ettevalmistamine ja esitamine

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 1:30 29.08.14 avalduse ettevalmistamise 4:00 ja koostamise põhjendatud ja piisav ajakulu on 4 h arvestades asjaoluga, 6:00 et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega ning pooled on enne läbinud kohtueelse menetluse 3 (4)

2-14-56620 Nr Toiming ja ajakulu taotluses

puudutatud isiku seisukoha analüüs ja kirjaliku arvamuse esitamine

istungiks ettevalmistamine kohtuistungil osalemine TOAK-le Patendiameti otsuse peale esitatud kaebuse ettevalmistamine ja esitamine tõlgete toimetamine

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 2:30 25.09.14 seisukoha koostamine 2:30 põhjendatud toiming ja ajakulu

1:30 põhjendatud toiming ja ajakulu 1:30 põhjendatud toiming ja ajakulu 8:30 ajakulu põhjendatud osaliselt, kuivõrd avaldaja oli varasemalt läbinud Patendiameti menetluse 2:00 ei ole vajalik ega põhjendatud kulu, vt määruse p 11 seisukohtade ettevalmistamine ja 4:00 eeldatav ajakulu on 4 h ( =480 / esitamine TOAK-ile 10.02.2014, 120), põhjendatud ja vajalik sellest alus: TOAK kiri 7.01.2014 1468/k1 h arvestades, et avaldaja jäi

varasemate seisukohtade juurde

1:30 1:30 6:00

0:00 1:00

Kokku (tund: minut) 27:30 Kokku (tund: minut) 16:30 (tundides) 27,50 (tundides) 16,50

11.Lisaks nõuab avaldaja riigilõivu hüvitamist summas 159,77 eurot lähtudes TOAK-ile kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse §-st 175. Avaldaja taotleb nimetatud kulu hüvitamist TsMS § 144 p 4 ning tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 38 lg 1 ja lg 2 alusel. Kohus leiab, et nimetatud kulu ei kuulu hüvitamisele. TÕAS § 47 lg 5 p-d 1 ja 2 sätestavad juhud, millal on kaebuse esitajal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist. Juhul, kui TOAK oleks avaldaja kaebuse rahuldanud, siis ei saaks ta taotleda TOAK-ilt riigilõivu tagastamist. Seega ei olnud seadusandja eesmärk võimaldada sellise riigilõivu tagastamist kaebuse esitajale ka juhul, kui TOAK otsus tühistatakse kohtus.
12.Avaldaja taotletud tõlkekulusid ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatud menetluskuluks, mida teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et tõlgitud tekstid pidid olema menetlejatele, sh kohtule niigi kätte- ja arusaadavad. Kohus ei käsitlenud kohtulahendeid dokumentaalsete tõenditena ega nõudnud kohtulahendite tõlgete esitamist.
13.Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 980 eurot (lepingulise esindaja tasu 16,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis). Rahuldamata jääb taotlus 1 651,91 euro ulatuses ( = 3631,91 – 1980). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
14.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus avaldaja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii avaldaja kui ka puudutatud isiku vaatekohast ületab kohtulahend rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis võivad maakohtu hinnangul mõlemad menetlusosalised esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, kohtunik 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.