Osaühingu XXX kaebus Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 30. mai 2014. aasta otsuse nr 1468-o tühistamiseks ja kaubamärgi XXX (taotluse nr XXX) õiguskaitset välistava asjaolu puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Osaühing XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja patendivolinik Ingrid XXX Puudutatud isik: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaudu), esindaja Tanel XXX
Asja läbivaatamine
Avalikul ärakuulamisel 3. detsembril 2014, millel osalesid esindaja patendivolinik Ingrid XXX ja puudutatud isiku esindaja Tanel XXX
RESOLUTSIOON
Osaühingu XXX kaebus rahuldada. Tühistada Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 30. mai 2014. aasta otsus nr 1468-o. Tuvastada, et kaubamärgi XXX (taotluse nr XXX) suhtes puudub kaubamärgiseaduse § 9 lõike 1 punktist 3 tulenev õiguskaitset välistav asjaolu. Jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, v.a kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, mille tagastamist võib avaldaja taotleda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib Eesti Vabariik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
2-14-56620 Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes määruse peale edasi kaevates. Avaldaja saab taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist pärast käesoleva määruse jõustumist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
1.Osaühing XXX(edaspidi „avaldaja”) esitas 29. augustil 2014 kohtule kaebuse, millega taotles Justiitsministeeriumi juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (edaspidi „TOAK”) 30. mai 2014. aasta otsuse nr 1468-o (edaspidi „vaidlustatud otsus”) tühistamist ja kaubamärgi XXX (taotluse nr XXX, edaspidi „vaidlusalune kaubamärk”) suhtes kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p-st 3 tuleneva õiguskaitset välistava asjaolu puudumise tuvastamist.
2.Kohus võttis kaebuse 1. septembri 2014. aasta määrusega menetlusse ja kaasas menetlusse Eesti Vabariigi (TOAK kaudu, edaspidi „puudutatud isik”),. Puudutatud isik esitas
15.septembril 2014 avalduse kohta arvamuse ja avaldaja esitas 25. septembril 2014 seisukoha arvamuse kohta. Kohus kuulas menetlusosalised suuliselt ära 3. detsembril 2014.
KOHTUEELSE MENETLUSE KÄIK JA VAIDLUSTATUD OTSUS
3.Avaldaja esitas 3. oktoobril 2010 Patendiametile (edaspidi „PA”) taotluse vaidlusaluse kaubamärgi sõnalise kaubamärgina registreerimiseks klassis 32 kaupade õlu; mineraal- ja gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid; puuviljajoogid ja puuviljamahlad; siirupid ja teised joogivalmistusained ja klassis 33 kaupade alkoholjoogid (v.a õlu) suhtes.
4.PA 2. mai 2013. aasta otsusega nr 7/XXX (edaspidi „PA otsus”) jäi avaldaja taotlus rahuldamata. PA asus seisukohale, et registreerimisest tuleb keelduda KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel, sest vaidlusalune kaubamärk on üksnes kaupade geograafilist päritolu näitav tähis.
5.Avaldaja esitas 6. juunil 2013 PA otsuse peale kaebuse TOAK-ile, kes jättis vaidlustatud otsusega kaebuse rahuldamata ja PA otsuse muutmata. TOAK põhjendas vaidlustatud otsust muu hulgas järgmiselt: − XXX on kaupade geograafilise päritolukoha nimi, mis tähistab küla ja sadamat LääneVirumaal, samuti Lääne-Viru maakonna XXX valla teatavat piirkonda, so XXX poolsaart, sh XXX neeme (kunagist XXX saart); − XXX kui geograafilise koha nimi on ajaloos tuntud Eesti põhjaranniku kunagise suurima kalurikülana, rannakaubanduskeskusena, purjelaevaehitajate, kalurite ja piiritusevedajate jt poolest. XXX külas tegutsevad piiripunkt, jahi- ja paadisadam, kauplus „SuPer Alko”, ettevõte XXXOÜ (elektroonika ja elektrijuhtme või -kaabli tootmine), tuletorn, külamaja, raamatukogu, sadamakõrts jms. XXX küla on tuntud kui puhke- ja vabaaja veetmise ning kultuuriürituste toimumise paigana. XXX Sadama veebilehel on avaldatud XXX 2013. aasta suveperioodil toimuvate kultuuriürituste ajakava, mis on kättesaadav eesti, soome ja inglise keeles. Sellest järeldub, et informatsioon XXX ja seal toimuva kohta on avalik. XXX poolsaarel tegeletakse muu hulgas tänapäeval Eestile traditsioonilise metsa- ja põllumajandusega ning põllumajandusliku väiketootmisega sh kartuli-, teravilja- ja puuviljakasvatusega. XXX
2 (7)
2-14-56620
−
−
−
−
−
poolsaare siseosa katab mets nii nagu ka XXX valla kogu territooriumi katavad 72 % ulatuses riigi- ja erametsad, mis on tuntud mustika, pohla ja nt soomuraka kasvualana; õlle pruulimine, alkoholijookide ja -vabade jookide valmistamise ja tarbimise traditsioonid on Eestis sajanditevanused ja on kuulunud mõisa-, küla- ja talukultuuri hulka. Ka Lääne-Virumaal toodetakse tänapäeval klassides 32 ja 33 loetletud jooke (Viru Õlu, Nigula Õlu, Moe Piiritustehas, Võhu Vein jt). TOAK hinnangul on alkoholi- ja alkoholivabade jookidealane ettevõtlus Eestis jätkusuutlik. Seda tänu põllumajandusele sobilikele looduslikele tingimustele, samuti Eesti liberaalsele turumajandusele ja kapitali vabale liikumisele EL-s aga ka tehnoloogiliste seadmete, kohaliku toorme ning jookide tootmiseks vajalike teiste komponentide heale kättesaadavusele; avaldaja ei ole tõendanud, et XXX poolsaarel põllu- ja metsamajanduslikus kasutuses olev maa ei ole sobilik klassides 32 ja 33 loetletud kaupade toormeks oleva teravilja, kartuli, marjade, puuviljade või näiteks maitseainete kasvatamiseks tulevikus. Samuti on tõendamata, et tarbijate jaoks seost XXX küla või poolsaare ja seal kohalikust toormest toodetud klassides 32 ja 33 loetletud kaupade või teenuste vahel ei saa tekkida ka tulevikus; geograafilise koha nime XXX nägemine kaupadel võib tarbijais tekitada positiivseid tundeid XXX kui geograafilise koha suhtes ja õigustatud ootuse, et kohanimega XXX tähistatud õlle pakendites on õlu, mis on pruulitud XXX või vähemalt Lääne-Viru maakonnas tegutsevates aktsiaseltsides Viru Õlu või Nigula Õlu; ei ole välistatud, et lisaks senisele ettevõtlusele, võib tulevikus asjaomaste alkoholi- ja alkoholivabade jookide tootmisalane ettevõtlus laieneda ka XXX vallas asuvale XXX poolsaarele. Asjaomastel ettevõtjatel võib tekkida õigustatud huvi kasutada toodete pakenditel kombineeritud kaubamärke, mis sisaldavad sõna „XXX” kui kauba päritolutähist. Eelnevaga seoses ja toetudes veebilehe www.beersofestonia.com andmetele, leiab TOAK, et geograafilise koha nime „XXX+kuju” sisaldavate kombineeritud kirjeldavate kaubamärkidega tähistatud ja klassis 32 loetletud joogikaubad on avaldaja asjaomases äritegevuses tuntud. Need on avaldajale kuuluvate geograafilise koha nime XXX sisaldavate kombineeritud kirjeldavate kaubamärkidega tähistatud pakendites ja nt õlletoodete puhul pruulitud aktsiaseltsis Saku Õlletehas ja osaühingus A.le Coq. Samas puuduvad näitena toodud aktsiaseltsi Saku Õlletehas ja osaühingu A.le Coq õlletoodetel päritoluline side XXX külaga või poolsaarega, mis (võib eksitada) eksitab tarbijaid ostuotsuste või tarbimiseelistuste kujundamisel. Tarbijad võivad arvata näiteks, et kohanime XXX sisaldava kaubamärgiga tähistatud pakendis olev õlu on pruulitud XXX või XXX traditsioonilise tehnoloogia, retseptuuri, kohaliku vee ja/või toorme baasil XXX külas või poolsaarel; Lääne-Viru maakonnas, kus asub ka XXX küla, on toodetud ja toodetakse tänapäeval alkoholi, alkoholijooke ja alkoholivabu jooke, sh ka väiksemates asulates. TOAK nõustus PA-ga selles, et geograafilise koha nimi „XXX” on kaubamärgina tarbijale mõistetav ja tuntud geograafilist päritolu näitava tähisena. Samuti selles, et kauba eestimaine päritolu on tarbija jaoks oluline, sest kodumaisest toormest valmistatud toidukaupu peetakse kvaliteetsemaks, tervislikumaks. Lisaks on kohaliku päritolu kaupade soetamine teatavasti paljudele tarbijatele enesestmõistetav, sest sellega edendatakse kohalikku ettevõtlust, püsielanike tööga hõivatust, kohalikku eluolu tervikuna jms.
3 (7)
2-14-56620
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Avaldaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ja vaidlusaluse kaubamärgi suhtes õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamist. Avaldaja põhiväited on järgmised: − kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid tuleb tõlgendada lähtuvalt nende aluseks olevast avalikust huvist; − avalik huvi geograafiliste nimede kättesaadavuse säilitamiseks on tingitud nende võimest kajastada asjaomaste kaupade ja teenuste võimalikku kvaliteeti ja muid omadusi ja võimest mõjutada erineval moel tarbijate eelistusi, näiteks sidudes kaubad ja teenused positiivseid tundeid esile kutsuda võiva kohaga. Sellest avaliku huvi definitsioonist lähtuvalt on Euroopa Kohus kehtestanud kriteeriumi, et kaubamärgina registreerimise keeld ei laiene mitte igasugustele geograafilistele nimetustele, vaid ainult neile, mille puhul koht on tarbijatele tuntud asjakohaste kaupade või teenuste poolest või on mõistlik eeldada, et tarbijate jaoks võib selline seos koha ja kaupade või teenuste vahel tekkida tulevikus; − Euroopas on mitmed kohanimed registreeritud ka kaubamärgina; − PA ega TOAK ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis välistaksid vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise, samuti on TOAK ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise.
7.Menetluskulud palub avaldaja panna puudutatud isiku kanda.
8.Puudutatud isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta vaidlustatud otsuse muutmata. Puudutatud isik jäi menetluses põhimõtteliselt samadele seisukohtadele nagu on väljendatud vaidlustatud otsuses (eespool p 5). Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldaja kanda või jätta menetlusosaliste endi kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse selles materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja tuvastab avaldaja taotlusele vastavas ulatuses õiguskaitset välistava asjaolu puudumise. Menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku kanda.
10.Avaldaja taotleb TOAK otsuse tühistamist. Sellise kaebuse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 151 ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 63 lg 1 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
11.Vaidlus käesolevas asjas keskendub küsimusele, millistel asjaoludel saab KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel keelduda kaubamärgina registreerimast geograafilisi tähiseid. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ja ka kohus nõustub sellega, et XXX tähistab nii küla kui ka piirkonda Lääne-Virumaal, mille asukoht on ajaloos teataval määral seotud alkoholikaubandusega ja mille ümbruses on võimalik klassidesse 32 ja 33 kuuluvate, sh vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotluses loetletud kaupade tootmine. Erinev on aga menetlusosaliste nägemus sellest, kas see koos teiste PA ja TOAK menetluses tuvastatud asjaoludega annab aluse keelduda vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest.
12.Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandit reguleerivate normidega (Riigikohtu 5. mai 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-29-09, p 12 teine lõik, ja selles viidatud 30. märtsi 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-
4 (7)
2-14-56620 4-06, p 22). KaMS-ga on Eesti õigusesse üle võetud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv 89/104”), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon, ELT L 299, lk 25). Lisaks sisaldab sarnast regulatsiooni ühenduse kaubamärgi osas nõukogu 26. veebruari 2009 määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, ELT L 78, lk 1), millega asendati nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146; edaspidi „määrus nr 40/94”). Kohaldatava õiguse tõlgendamisel on asjakohane juhinduda Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikast eelviidatud liidu õiguse sätete kohta. Menetlusosalised on dokumentides nende kohtute lahenditele ka viidanud.
13.Kohus käsitleb esmalt kaebuse lahendamise piire. Nimelt on vähemalt osa PA ja TOAK otsustes märgitud asjaolusid sellised, mis viitavad vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest keeldumisele KaMS § 9 lg 1 p 6 alusel (eespool p 5 alates viiendast taandest). Sellele õiguslikule alusele kummaski otsuses ei viidata. Menetlusosalised olid ärakuulamisel üksmeelsed, et kohus ei saa käesolevas menetluses asuda kontrollima sellist kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust, mida senises menetluses eelkõige PA ei ole nimetanud. Seevastu Euroopa Kohus on leidnud, et iga kaubamärgivaidlust lahendav organ – sh kohus – peab arvestama kõigi asjas tähtsust omavate faktiliste asjaoludega ja tingimustega (12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-363/99: Koninklijke KPN Nederland, ECLI:EU:C:2004:86, p-d 36–37, ja 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-239/05: BVBA Management, ECLI:EU:C:2007:99, p-d 47 ja 48). Viidatud kohtupraktika järgi ei ole kaebust läbi vaatav siseriiklik kohus piiratud varasema ametiasutuse otsuse struktuuri ega ulatusega ja saab näiteks otsustada õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise või puudumise üksnes osade kaupade kohta ka siis, kui varasem otsus on tehtud kogu taotluse kohta tervikuna. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Siiski leiab kohus, et sellise kaebuse korral, milles avaldaja soovib üksnes tuvastamist, et tema taotletava kaubamärgi suhtes puudub KaMS § 9 lg 1 p-st 3 tulenev õiguskaitset välistav asjaolu, ja kui PA otsuses ei ole muudele keeldumise alustele tuginetud, siis ei saa kohus hinnata, kas esineb muid vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid. Vastasel juhul ei toimiks kaubamärgi registreerimistaotluse läbivaatamine enam seaduses selleks ette nähtud korras. Järelikult kontrollib kohus kaebust lahendades ainult seda, kas vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest tuleb keelduda KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel.
14.KaMS § 9 lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa tähis mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas vaidlusalune kaubamärk koosneb ainult geograafilist päritolu näitavast tähisest. Avaldaja ei tugine sellele, et ta soovib kaubamärgiga osutada geograafilisele päritolule ja menetluses ei ole ka tuvastatud, et sõna „XXX” võiks näidata üksnes geograafilist päritolu. Samas ei ole vaidlust asjaolus, et sama sõna, st vaidlusaluse kaubamärgi kogu sõnaline osa ühtib kohanimega. Sellest järeldab kohus, et sõna „XXX” on vähemalt sobilik geograafilise päritolu näitamiseks ja sellise kaubamärgi puhul tuleb kontrollida, kas esineb vastav KaMS § 9 lg 1 p-s 3 sätestatud absoluutne õiguskaitset välistav asjaolu.
5 (7)
2-14-56620
15.Registreerimiseks ega sellest keeldumiseks ei ole piisav üksnes võrreldav varasem PA ega ühenduse kaubamärkide registreerimisel Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, edaspidi „OHIM”) praktika. Euroopa Kohtu hinnangul tuleb kaubamärgi registreerimistaotluse läbivaatamisel võtta muu hulgas arvesse sarnaste taotluste kohta tehtud otsuseid ning uurida eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samaväärne otsus või mitte (vt direktiivi 89/104 art 3 lg 1 osas 12. veebruari 2009. aasta määrus liidetud kohtuasjades C-39/08 ja C-43/08: Bild digitaal ja ZVS, ECLI:EU:C:2009:91, p 17, ning analoogia korras nt määruse nr 40/94 art 7 lg 1 kohta 10. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas C-51/10 P: Agencja Wydawnicza Technopol vs. OHIM, ECLI:EU:C:2011:139, p 74). Samas peab õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte kohaselt iga registreerimistaotluse kontrollimine olema range ja täielik, vältimaks kaubamärkide alusetut registreerimist (21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-64/02 P: OHIM vs. Erpo Möbelwerk, ECLI:EU:C:2004:645, p 45, ja 9. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-265/09 P: OHIM vs. BORCO-MarkenImport Matthiesen, ECLI:EU:C:2010:508, p 45). See kontroll tuleb läbi viia igal konkreetsel juhul. Tähise registreerimine kaubamärgina sõltub erikriteeriumidest, mis on kohaldatavad asjaomastele faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks, kas asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (vt selle kohta direktiivi 89/104 art-ga 3 seoses 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-218/01: Henkel, ECLI:EU:C:2004:88, p 62, ning määruse nr 40/94 art 7 lg 1 kohta eespool viidatud kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol, p 77). Seega ei saa käesolevas asjas kaebust rahuldada avaldaja väite põhjal, et Euroopa Liidus on pelgalt kohanimest koosnevaid sõnalisi kaubamärke registreeritud.
16.Kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjuste tõlgendamisel tuleb lähtuda nendest igaühe aluseks olevast üldisest huvist. Iga keeldumispõhjuse hindamisel arvesse võetud üldine huvi võib väljendada või isegi peab väljendama asjaomasest keeldumispõhjusest olenevaid erinevaid kaalutlusi (vt Euroopa Kohtu 15. märtsi 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-90/11 ja C-91/11: Strigl ja Securvita, ECLI:EU:C:2012:147, p 22, samuti selles viidatud
29.aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjas C-456/01 P ja C-457/01 P: Henkel vs. OHIM, ECLI:EU:C:2004:258, p-d 45 ja 46, ning 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-329/02 P: SAT.1 vs. OHIM, ECLI:EU:C:2004:532, p 25).
17.Vastavalt Euroopa Kohtu juhisele (direktiivi 89/104 art 3 lg 1 punkti c rakendamise kohta) tuleb geograafilist päritolu näitava tähise puhul eelviidatud üldise huvi väljaselgitamiseks kontrollida, kas tähis viitab kohale, mida asjaomane üldsus käesoleval ajal seostab registreerimistaotluses märgitud kaupadega või võib sellise seose tekkimist tulevikus mõistlikult eeldada (4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97: Windsurfing Chiemsee, ECLI:EU:C:1999:230, p 31). Üldsuseks tuleb käesoleval juhul lugeda alkoholivabade jookide osas kogu Eesti elanikkond ja alkoholijookide puhul täiskasvanud elanikud – selles küsimuses olid menetlusosalised ärakuulamisel ka üksmeelsed. Erinevalt PA-st ja TOAK-ist asub kohus seisukohale, et puuduvad asjaolud ja tõendid, mis võimaldaks tuvastada kirjeldatud seose olemasolu või eeldada selle tekkimist tulevikus. Pelgalt põllumajanduslikust ja ajaloolisest võimalusest asuda kõnealuses kohas tootma registreerimistaotluses märgitud kaupu, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et Eesti elanikud seostaksid kohanime XXX alkoholivabade ja täiskasvanud lisaks ka alkoholijookidega või et sellise seose tekkimist saab tulevikus mõistlikult eeldada. Põhimõtteliselt on valdav enamus Eesti territooriumist sobiv kõnealuste kaupade tootmises, sh tooraine kasvatamiseks, samuti leidub mitmetes kohtades – eelkõige aga mõisates ja rannaaladel – ajaloolisi seoseid alkoholitootmisega. Kohtu hinnangul peab eespool viidatud kohtuotsuses Windsurfing Chiemsee kirjeldatud seos olema kaubamärgi sõnalist osa moodustava kohanime puhul teataval viisil eriline ja tulenema vastava koha tuntusest, tähtsusest, ajaloolisest eripärast vms,
6 (7)
2-14-56620 mida asjaomane üldsus selgelt eristavana tajub ja kirjeldatud seose loomisel aluseks võtab. Käesolevas asjas ei ole PA ega TOAK tuvastanud asjaolusid, mis viitaks erilisele seosele niisuguses tähenduses. Ka kohtumenetluses ei ole vastavaid asjaolusid esile toodud ja kohus ei tähelda neid omal algatusel. Kui kirjeldatud seost ei saa tuvastada, siis puudub ka alus keelduda vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel. Järelikult tuleb kaebus rahuldada, vaidlustatud otsus tühistada ja tuvastada viidatud normist tuleneva õiguskaitset välistava asjaolu puudumine.
18.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel 3 500 eurot.
19.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teine lause alusel puudutatud isiku kanda. Kohus ei nõustu puudutatud isiku käsitlusega, et kulude sellist jaotamist takistab TOAK kui vaidlust läbi vaatava organi roll. Puudutatud isikuna osaleb menetluses riik, kes peab ühtlasi tagama kaubamärgi registreerimistaotluste õige lahendamise. Kuna kohus asub seisukohale, et avaldaja taotlus ei ole lahendatud õigesti, siis on õiglane jätta kohtumenetluse kulud riigi kui menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse muu hulgas tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral. Seega saab avaldaja pärast kohtumääruse jõustumist taotleda lõivu tagastamist.
20.Käesoleva kohtumääruse peale saab Eesti Vabariik esitada TsMS § 660 lg 3 esimese lause alusel määruskaebuse. Kuigi puudub otseselt norm, mis näeks ette määruskaebeõiguse TsMS § 475 lg 1 p 151 ja TÕAS § 63 lg 1 alusel lahendatavates asjades, siis on senises kohtupraktikas kaebeõigust läbivalt jaatatud. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 1 esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud.
21.Juhindudes KaMS § 60 lg-st 3 saadab kohus määruse ärakirja teadmiseks Patendiametile. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.