Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul, kui pooled taotlevad menetlusabi, sealhulgas apellatsioonkaebuse esitamiseks, peab TsMS § 187 lg 6 järgi menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS MiniCredit esitas 30.06.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pxxxxx Sxxxxxxxxxx 222 euro saamiseks. Kohus tegi 15.07.2014. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 08.10.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS MiniCredit esitas 29.10.2014. a Tartu Maakohtule oma nõude Pxxxxx Sxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 186 eurot, millest moodustab 75 eurot tagastamata laenu põhiosa, 10 eurot intress, 75 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 26 eurot tasu meeldetuletuskirjade eest. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise alates hagi esitamisest, s.o alates 29.10.2014. a 1,5% tasumata laenu põhiosalt päevas kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 75 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja hageja kodulehel arvutisüsteemis laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 75 eurot, mis kanti kostja kontole üle 09.09.2011. a. Lepingu tingimuste kohaselt anti kostjale laenu 15-ks päevaks ja kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama hagejale hiljemalt 24.09.2011. a. Lepingu punkti 6 kohaselt tuli laenu puhul 75 eurot, tagastada ühe osamaksena 85 eurot ja intressi kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks 10 eurot. Kostja laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Laenusumma koos intressiga on täies ulatuses hagejale tasumata. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust: 30.09.2011. a ja 12.10.2011. a. Vaatamata hageja meeldetuletustele kostja oma kohustusi ei täitnud. Lepingu punkti 8.4 kohaselt kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga meeldetuletuse tasu 13 eurot. Vastavalt hinnakirjale nõuab hageja kostjalt kahe meeldetuletuskirja eest kokku 26 eurot. Lepingu punktis 13.1 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summalt kalendripäevas. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras. Hageja on arvestanud 27.10.2014. a seisuga viivise suuruseks 1274,64 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist põhinõude ulatuses ehk 75 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest, s.o alates 29.10.2014. a 1,5% tasumata laenu põhiosalt päevas kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 75 eurot. Kohus võttis 21.11.2014. a määrusega hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

Kostja Pxxxxx Sxxxxxxx esitas 18.12.2014. a kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Kostja teatel ei ole ta sõlminud hagejaga väidetavat laenulepingut. Kostja väitel ei ole ta elanud kunagi Tartu linnas nagu on laenulepingus kirjas. Samuti ei ole kostjal olnud e-posti aadressi, sest tal ei ole arvutit ja ta ei oska seda kasutada. Ka lepingus märgitud telefoninumber ei kuulu kostjale. Kostja on töövõimetuspensionär (80%) ja talle on määratud kuni 31.05.2015. a keskmine puue (psüühikahäire). Kostja teatel peteti temalt välja ID-kaart. Kaks meest, kes rääkisid vene keelt, tulid kostja juurde ja kutsusid endaga kaasa Tartusse. Kostja ei oska öelda, kus ta nende meestega käis. Mehed tahtsid temalt allkirja ja lubasid talle osta midagi, ütlesid, et saab haltuura. Kostja ei saanud aru, et tema nimel võeti laenu. Kostja ise ei ole mingit laenu võtnud. Tema sissetulekuks on ainult pension, mistõttu ei ole võimalik laenulepingust tulenevat nõuet täita. Hageja esitas 09.01.2015. a kohtule oma seisukoha kostja vastuväidetele. Hageja leidis, et kostja vastuväited selle kohta, et tema ei ole laenulepingut sõlminud on tõendamata ja ei põhista hagi rahuldamata jätmist. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss ja esitas omapoolsed kompromissitingimused. Kohus edastas hageja kompromissi ettepaneku kostjale ja andis võimaluse esitada sellele oma seisukoht enne kohtuistungit. Kostja hageja kompromissi ettepanekule ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 09.02.2015. a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli temale kätte toimetatud. Kostja ei taotlenud istungi edasilükkamist ega teatanud istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kohtuistungil osales hageja volitatud esindaja kaudu. Hageja jäi hagis esitatu juurde ja taotles asja lahendamist ilma kostja kohalolekuta.

KOHTU SEISUKOHT

nimel on antud kinnitus, et ta on tutvunud laenulepingu tingimustega ja nõustub nende täitmisega. Hageja on 09.09.2011. a kandnud laenusumma 75 eurot kostja pangakontole (tl 34). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et tema ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ja laenusummat enda käsutusse saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole kohtu arvates kogutud tõendite pinnalt võimalik järeldada, justkui kostja hagejaga lepingut sõlminud ei ole. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui oleks tõendatud, et kostja andis hagejalt laenatud rahasumma täies ulatuses või osaliselt kolmandatele isikutele, ei vabastaks see kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Olukorras, kus kostja on sõlminud hagejaga lepingu, on kostja olnud isikuks, kes on võtnud endale täitmiseks kohustused hageja ees. Juhul, kui kostja hinnangul on rahasumma temalt välja petetud ja temal on kahtlus, et seeläbi on tema suhtes toime pandud kuritegu, on kostjal võimalik pöörduda avaldusega politsei poole kriminaalasja algatamiseks. Kriminaalmenetluse käigus on kostjal võimalik nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole. Politsei- ja Piirivalveameti 17.10.2014. a vastuse (tl 15) kohaselt ei ole ajavahemikul 09.09.2011. a kuni 30.06.2014. a laekunud politseile Pxxxxx Sxxxxxxxx avaldust selle kohta, et teda on keegi peksnud ja sundinud võtma AS-ist MiniCredit laenu ning selle jõuga ära võtnud.

teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu punkti 6 (tl 27-30) kohaselt on laenulepingu, mille laenusumma on 75 eurot, tähtaeg 15 päeva ja tagasi makstav kogusumma 85 eurot, krediidi kulukuse määraks 1916 %. Eesti Panga poolt septembris 2011. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 29,90 %. Hageja ja kostja vahelise lepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 64 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa (75 eurot) ja intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a kaheksa protsenti aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja laenusumma, s.o 75 euro tagastamisega olnud viivituses 1252 päeva (25.09.2011. a kuni 27.02.2015. a). VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) on ajas muutunud. Viimane EKP intressimäär enne 01.07.2011. a oli 1,25 %, enne 01.01.2012. a 1 %, enne 01.07.2012. a 1 %, enne 01.01.2013. a 0,75 %, enne 01.07.2013. a 0,50 %, enne 01.01.2014. a 0,25 %, enne 01.07.2014. a 0,15 % ja enne 01.01.2015. a 0,05 %. Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 25.09.2011 – 31.12.2011. a eest 1,66 eurot (75 eurot x 0,0226 % x 98 päeva), perioodi 01.01.2012 – 31.12.2012. a eest 6 eurot (75 eurot x 0,0219 % x 366 päeva), perioodi 01.01.2013 – 15.04.2013. a eest 1,37 eurot (75 eurot x 0,0212 % x 86 päeva), perioodi 16.04.2013 – 30.06.2013. a eest 1,36 eurot (75 eurot x 0,0239 % x 76 päeva), perioodi 01.07.2013 – 31.12.2013. a eest 3,2 eurot (75 eurot x 0,0232 % x 184 päeva), perioodi 01.01.2014 – 30.06.2014. a eest 3,06 eurot (75 eurot x 0,0226 % x 181 päeva), perioodi 01.07.2014 – 31.12.2014. a eest 3,07 eurot (75 eurot x 0,0223 % x 184 päeva) ja perioodi 01.01.2015 – 27.02.2015. a eest 0,95 eurot (75 eurot x 0,0220 % x 58 päeva). Kokku on viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 20,67 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.