Tsiviilasi nr 2-17-10462
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.08.2017, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-10462
Tsiviilasi
Pxxxxx Sxxxxxxxx hagi täiteasjas nr 084/2015/1441 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Hageja: PxxxxxxSxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; e-post: x Kostja: AS Minicredit (pankrotis) (registrikood: 11551909) seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp ([email protected], [email protected]), volitatud esindaja Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ; [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Jätta läbi vaatamata Pxxxxx Sxxxxxxxx hagi täiteasjas nr 084/2015/1441 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Asjaolud ja menetluse käik
Hageja esitas kohtule 07.07.2017 hagiavalduse täiteasjas 084/2015/1441 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt võeti tema nimel 2011.a AS-st Minicredit laenu. Hageja ei saanud aru, kuidas teda ära kasutati. Samuti ei osanud ta hiljem raha sissenõudele reageerida, et vaielda, sest kohtutäituri kirjad on keerulised. Laenuvõtmise juhtumit kirjeldas hageja järgmiselt. Kevadel 2011 hakkas hageja minema Kxxxxxxxe poodi. Auto tuli vastu, millest astus välja Mxxxx Nxxxxx ja ütles, et on mingi tööots. Hageja sõnul läks ta teadmatusest kaasa. Autos oli kaks võõrast meest ja Mxxxx oli tee pealt kaasa kutsutud. Nad sõitsid Tartusse panga juurde. Võõras mees helistas vene keeles naisterahvale ja andis hagejale ühe paberilehe. Paberil olid vist pangakoodid ja paberi pidi ta panka andma, mida hageja tegi. Siis andsid nad hagejale mingi raamatu, kuhu hageja pidavat allkirja andma. Midagi läks nässu ja hageja viidi koos Mxxxxxxx eemale jõe äärde. Hageja lootis, et nad jäetakse rahule, kuid võõrad viisid nad uuesti panga juurde ja käskisid kirjutada. Seekord läks korda, mida hagejalt ja Mxxxxxxx taheti. Hageja sõnul kartsid nad võõraid ja tegid, mida neilt taheti. Kostja esitas 24.07.2017 vastuse hagiavaldusele, milles leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastuse kohaselt esitas kostja 30.02.2014 Pärnu Maakohtule maksemäsu kiirmenetluse avalduse hagejalt 222 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-14-23535). Tartu Maakohus rahuldas kostja hagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 121,70 eurot ning viivise alates 28.02.2015 tagastamata laenu põhiosalt (75 eurot). Tartu Maakohtu 27.02.2015.a lahend asjas nr 2-14-23535 jõustus 30.04.2015. Kuna hageja kohtuotsusest tulenevat kohustust ei täitnud, siis pöördus kostja lahendi täitmiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur algatas hageja suhtes 2015 aastal täitemenetluse täiteasjas nr 084/2015/1441. Tänase päevani ei ole kohtutäiturile laekumisi toimunud. Täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend, mistõttu saab jõustunud kohtulahendi osas vastuväiteid esitada üksnes siis, kui alus, millel nad põhinevad, on tekkinud pärast lahendi jõustumist. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla ainult asjaolud, mis on toimunud pärast 30.04.2015. Hageja kirjeldatud sündmused on aga toimunud aastal 2011 ehk enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Samad alused ja hageja kirjeldused toimunud sündmuste kohta olid teada juba siis, kui menetluses oli tsiviilasi nr 2-14-23535 ja kostja esitas selles menetluses samad vastuväited. Tartu Maakohus on oma 27.02.2015.a lahendis leidnud, et hageja esitatud vastuväited on tõendamata. Järelikult ei ole hageja käesoleval juhul esitanud asjaolusid, mis võiksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, sest need asjaolud on juba eelnevalt tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud menetlusdokumendid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldused ei ole täidetud. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Kohus tegi kindlaks, et täitemenetlus 084/2015/1441, mille lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on algatatud Tartu Maakohtu 27.02.2015.a otsuse täitmiseks. Tartu Maakohtu 27.02.2015.a lahend asjas nr 2-14-23535 jõustus 30.04.2015.a. Hageja ei ole seda vaidlustanud. Nimetatud lahendis on kostja (käesolevalt hageja) vastuväidetena kirjeldatud samu asjaolusid, mis esitati käesolevas hagiavalduses, kuid kohus ei saanud nendega arvestada, sest kostja (käesolevalt hageja) oma väiteid ei tõendanud. Seega on kostja saanud oma vastuväited nõudele juba varasemas kohtumenetluses esitada. Käesolevas menetluses on hageja esitanud nõude alusena uuesti samad asjaolud, ja need asjaolud olid tekkinud enne maakohtu 27.02.2015.a lahendit. Seega on kohus juba varasemalt samade asjaolude pinnalt teinud lahendi, mis on jõustunud. Hageja ei ole käesoleva hagiga esile toonud ühtegi täiendavat asjaolu, mis oleks tekkinud täitedokumendi jõustumise järgselt, so pärast 30.04.2015.a. Hagis kirjeldatu on samane tsiviilasjas 2-14-23535 esitatule. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et TMS § 221 lg 2 sätestatud eeldus on täitamata ning hagejal ei ole võimalik taotletavat eesmärki – tunnistada sundtäitmine lubamatuks- saavutada. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et uuel pöördumisel tuleb hagejal kindlasti juhinduda TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg 3-5 asjaolusid ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus andis 19.07.2017.a määrusega hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning vabastas ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab aga, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna käesolevalt ei ole hageja riigilõivu tasunud, ei ole talle ka midagi tagastada, kuid kohus jätab hagejalt ka riigilõivu välja mõistmata. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud hagejalt välja mõista kostja kulutused lepingulisele esindajale õigusabi eest summas 336 eurot (KM-ga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindajal on käesoleva tsiviilasjaga kostja esindamiseks kulunud 2 h 20 m tasumääraga 120 €/h, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab, et arvestades kostja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud.
Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 280 eurot (2h20m x 120€/h), millele lisandub käibemaks 20%, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kokku seega 336 eurot.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.