2-14-33073/16 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 Riigilõivude tasumisel tuleb kasutada kohtust või avalikust e-toimikust saadud unikaalset viitenumbrit. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tuvastatud asjaolud: 21.11.2013 sõlmisid kostja ja XXXAS osamaksetega tasumise müügilepingu raamlepingu nr XXX, mille alusel laenas kostja hagejalt 782,60 eurot XXXAS-ilt kauba ostmiseks. Kostja kinnitas, et on teadlik, et müüja on faktoorile (XXX AS) loovutanud kõik raamlepingust ja lepingust tulenevad nõuded. Kostja pidi laenu koos intressiga tagastama osamaksetega. Kostja kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kuna XXX AS-il ei õnnestunud kostjalt võlga kätte saada, loovutas XXX AS nõude kostja vastu hagejale ja teavitas sellest 27.08.2014 kirjaga kostjat. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 782,60 eurot ja viivise 23,76 eurot (perioodi 13.08.2014 – 29.12.2014 eest) ning kahju hüvitamiseks 193,64 eurot. VÕS § 401 lg 1- 3 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Hageja on esitanud kohtule krediidilepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi. Põhivõlgnevus VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli lepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes krediidisumma 782,60 eurot tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 782,60 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamisest Hageja nõuab kostjalt kahjuna 193,64 euro väljamõistmist. Hageja leiab, et kuna tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, siis tal tekkis kahju võla sissenõudmiseks suunatud tegevusest (inkassoga käenduslepingu sõlmimisest). Võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1131, mille järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1131 lg 4 kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. Kõnealuse laenulepingu sõlmis kostja tarbijana, mistõttu kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmine on tulenevalt VÕS § 1131 lg 4 keelatud. Eelnevat tõttu jääb hageja nõue summas 193,64 eurot hüvitamiseks rahuldamata. Viivis Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 23,76 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast ja on arvestanud viivist alates 13.08.2014-29.12.2014. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 80% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja menetluskuluks avalduse järgi on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulu 270 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kokku 481 eurot. Arvestades, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa maakohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olla suuremad kui 50 eurot. kokku on maakohtu hinnangul kandnud hageja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid summas 261 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 80%, mis teeb summa 208,80 eurot.