Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-14-62661
Määruse tegemise aeg ja koht
26.veebruar 2015, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Kohtuasi
KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi K Š vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse avalik teatavaks 26.02.2015 kohtukantselei kaudu tegemine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu (KÜ) Tallinna mnt 21 Narva (rk 800228928) Hageja seaduslik esindaja: Jelena Pahhomova Hageja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko Kostja: K Š (IK XXX), elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin, e-post: [email protected]
Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
Tartu Ringkonnakohus 22.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-8284 rahuldas K Š avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis korteriühistult Tallinna mnt 21 Narva menetluskuludena avaldaja kasuks välja 411 eurot. Hageja maksis väljamõistetud menetluskulud täielikult kostja isiklikule arveldusarvele 27.10.2014. Kostja esitas 14.11.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse. Kohtutäitur arestis 04.12.2014 hageja arvelduskonto 562,15 euro ulatuses, sealhulgas 151,15 eurot kohtutäituri tasu ja täitekulud, ning kandis 411 eurot kostjale üle. Kohtutäitur tagastas 13.01.2015 hagejale täiteasjas nr 066/2014/2357 sissenõutud 411 eurot. Hageja leiab, et kostja esitas avalduse sundtäitmise alustamiseks pahatahtlikult, kuna nõue oli täies ulatuses enne avalduse esitamist rahuldatud. Hageja palub hagi rahuldada, millega soovib täitemenetluse kulude jätmist sissenõudja kanda.
Kostja võtab õigeks, et hageja poolt kostja kasuks kohtulahendi alusel väljamõistetud 411 eurot laekus kostja isiklikule pangakontole 27.10.2014, s. o enne kostja poolt kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamist. Kostja vastusest tulenevalt esitas ta 14.10.2014, ootamata ära kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist, hagejale ühistu raamatupidaja kaudu kirjaliku ettepaneku kanda 411 eurot kostja abikaasa M Š pangaarvele. Hageja kostja ettepanekule ei vastanud ning kandis 411 eurot kostja isiklikule arveldusarvele, mida kostja alates 2011 aastast ei kasuta ega jälgi seetõttu kontol toimuvat. Viibides hageja süül teadmatuses võlgnevuse rahuldamise suhtes, pöördus kostja kohtutäituri poole. 12.01.2015 kandis kostja oma abikaasa arvelduskontole laekunud 411 eurot tagasi kohtutäituri pangakontole. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata kuna täitemenetluse lubamatus tekkis hageja süül ning täitemenetluse kulud peab seetõttu kandma hageja. Menetluskulud käesolevas asjas jätta hageja kanda. Hageja, vastuseks kostja seisukohale, leiab jätkuvalt, et kohtutäiturile 411 euro tagastamisega on kostja tunnistanud hageja vara suhtes toimunud täitemenetluse lubamatust ning poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja on nõutud summa kostjale enne täitemenetluse alustamist hüvitanud. Hageja leiab, et kostja pole tõendanud väidet kirjaliku ettepaneku hagejale kättetoimetamise kohta, kuid isegi vastupidisel juhul ei omaks nimetatud asjaolu tähtsust asja lahendamisel TMS § 221 lg 1 alusel kuna väidetav kirjalik ettepanek ei sisalda otsest keeldu rahalise kohustuse täitmiseks kostja pangakontole. Kuna täitemenetlust täiteasjas nr 066/2014/2357 lõpetatud ei ole, jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb rahuldada . Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. 2(3)
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 2 järgi, kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja pole seda otseselt keelanud. VÕS § 91 lg 3 järgi rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja on kohustuse täitnud otse kostja isiklikule pangakontole enne täitemenetluse alustamist ning sundtäitmine oli seetõttu lubamatu. Vaidlus käib selle üle, kas kohustuse täitmisel on hageja käitunud VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt, täites kohustuse kostja kontole, mille krediteerimist kostja ei soovinud. Kohus järeldab sellest, et kostja sooviks on vabaneda täielikult või osaliselt täitemenetluse kulude tasumisest, sest täitemenetluse lubamatuse tingis hageja poolne hea usu vastane käitumine raha kandmisel kontole, mille kostja väidetavalt oli keelanud. Kohus leiab, et iseenesest võib võlausaldaja määrata keelu kasutada võla tasumiseks mõnd talle kuuluvat kontot, kuid raha kandmisel sellele kontole, millele kanda ei oleks tohtinud, on tegemist siiski VÕS § 91 lg 3 mõttes kohustuse täitmisega, kuigi mittekohase täitmisega, kui leiab tuvastamist, et pooled on täpses maksmisviisis kokku leppinud. Õiguskaitsevahendina on sellisel juhul võlausaldajal kahju hüvitamise nõue võlgniku vastu. Antud juhul kohus kokkulepet maksmise viisi suhtes ei tuvastanud, samuti pole kostja täitmise vastuvõtmisest keeldunud, millest tulenevalt oli kohustus hageja poolt VÕS § 76 lg 4 kohaselt täielikult täidetud. Kohus ei pea asjas tähtsust omavaks tuvastada asjaolu, kas kostja kirjaliku ettepaneku raha pangakontole kandmise kohta on hageja tegelikult ka kätte saanud või mitte. Kui täpses maksmisviisis pole kokku lepitud, tuleb eeldada, et võlgnik võib oma rahalise kohustuse täita ükskõik millisel viisil, mis pole vastuolus hea usu põhimõttega ega väljakujunenud tavadega. Asjaolu, et väidetavale ettepaneku jättis hageja vastamata, pole tegemist hea usu põhimõtte rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt oli hageja makse lubatav ja kostja on kinnitanud konto krediteerimist. Kostja poolt mitte soovitud kontole kohustuse täitmine ei muuda täitmist olematuks. Seega on täidetud TMS § 221 lg 1 eeldused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.