Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2015, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
InfraRoad OÜ hagi OÜ Oscarrehvid vastu võla ja kahjuhüvitise saamiseks Harju Maakohtu 24.09.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
InfraRoad OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
23 978,89 eurot
Istugi toimumise aeg
26.01.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja InfraRoad OÜ (registrikood 12058683), esindaja advokaat Kristjan Tamm Kostja OÜ Oscarrehvid (registrikood 10667231), esindaja vandeadvokaat Iivi Otto
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.09.2014 otsus ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule.
2.InfraRoad OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel arutamisel. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2013 töövõtulepingu nr 02/07/2013 Läike tee 8, Mõigu, Harjumaa (hagis ilmselt ekslikult Läike 8, Tallinn) territooriumil asfalteerimistööde teostamiseks vastavalt hageja hinnapakkumisele nr 98(1)-2013. 06.08.2013 saatis hageja kostjale e-kirjaga akti tehtud tööde ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks. Pooled leppisid e-kirjavahetuses kokku, et tööde ülevaatus toimub reedel 09.08.2013. 13.08.2013 teavitas kostja, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest hageja ei ole puhastanud rehvitöökoja territooriumil asuvaid kaevusid ning puurimistulemuste järgi ei ole proovikehade paksus ja jäävpoorsus nõuetekohased. 12.09.2013 olid vaegtööd teostatud ning hageja saatis kostjale akti nr 1 ja arve nr 1073 summas 76 574.29 eurot. Kostja tasus arve nr 1-073 osamaksetena. 04.11.2013 tegi kostja viimase osamakse 452.81 eurot selgitusega „Arve 1-073 miinus nõue 20 121.48 31.10.2013“. Kostja jättis tasumata 22 628.11 eurot. 01.11.2013 saatis kostja hagejale 31.10.2013 nõudekirja leppetrahvi tasumiseks summas 20 121.48 eurot seoses tööde hilinenult üleandmisega. 28.11.2013 esitas hageja kostjale nõude võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja ei ole oma väidetavat nõuet tasaarvestanud. Hageja teavitas kostjat 04.11.2013, et ei aktsepteeri leppetrahvinõuet. 28.11.2013 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja, milles nõudis põhivõlgnevuse 22 628.11 euro ja viivise tasumist. Hageja hinnangul tuleb töö lugeda vastuvõetuks alates 09.08.2013. Hageja pidi rajama asfaldikatendi paksusega 10 cm, pooled on hiljem seoses asfaldikihi paksusega kokkuleppeliselt teinud mahaarvestusi. Kostja poolt väljatoodud puudused olid esitatud hilinemisega, töövõtulepingu nr 02/07/2013 p-s 11 kokkulepitud tähtaegu mitte järgides. Esinenud puudused olid väheolulised ja ei takistanud töö vastuvõtmist. Kostja ei saa leppetrahvi nõuda, kuna kostja keeldus alusetult hagejalt töid vastu võtmast. Kostja leppetrahvinõue on esitatud hilinenult, üllatuslik ja ebaproportsionaalne. Hageja palus alternatiivselt leppetrahvi vähendada. Kostja ei ole teinud tahteavaldust leppetrahvinõude tasaarvestamiseks hageja nõudega. Seoses kostja lepingurikkumisega on hageja kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulusid nõudekirjade koostamisele, kompromissläbirääkimistes osalemisele ning kompromisslepingu vormistamisele 1 412.30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 20 121.48 eurot, viivise 1345.97 eurot, viivise põhinõudelt (20 121.48 eurolt) 10% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kahjuhüvitise 1412.30 eurot, viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni ja menetluskulud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole keeldunud alusetult tööde vastuvõtmisest. Hageja asfalteeris kinni kostja rehvitöökoja territooriumil olnud 4 kaevu ja 1 pumpla, mistõttu ei saanud kostja platsi sihtotstarbeliselt kasutada, kaevude puhastamine ja ülestõstmine olid olulised puudused töös. Hageja pidi vastavalt hinnapakkumisele rajama asfaldikatendi paksusega 11 cm. Puudustest teavitamine 13.08.2013 oli tähtaegne. Kostja võttis tööd vastu 24.09.2013. Kostja on teavitanud hagejat leppetrahvi
tasumise nõudest mõistliku aja jooksul ja on tasaarvestanud hageja nõude leppetrahvinõudega, kostja tegi tasaarvestusavalduse 04.11.2013 maksekorralduse ülekandes. Hageja kahjunõue on tõendamata, tekkinud õigusabikulud ebavajalikud ja põhjendamatud. Hageja viivisenõue on alusetu. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis välja kostjalt põhinõude 2 920.71 eurot ja viivise 239.26 eurot ja viivise põhinõudelt 10% aastas alates 24.09.2014 kuni põhinõude tasumiseni hageja kasuks. Kohus jättis kostja menetluskulud 83% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 17% ulatuses kostja kanda. Puudus vaidlus, et hageja pakkus kostjale tööde vastuvõtmist 06.08.2013 ning tööde ülevaatamine toimus 09.08.2013, so reedel. Kostja esindaja TS teavitas 13.08.2014 e-kirjas hagejat, et töös esinevad puudused seoses kaevude puhastuse ja asfaltkihi paksusega. Kohus tuvastas, et asfaltkihi paksus ei vastanud hinnapakkumises toodud 110 mm-le. Puudub vaidlus, et pooled lahendasid proovikehade katsetulemuste küsimuse läbirääkimiste teel ning alandasid vastavalt sellele lepingu tasu. Puudus vaidlus, et hageja asfalteeris kinni kostja platsil 4 kaevu (olme-, drenaaži- ja sadevee kaevud) ja 1 pumpla, milliste lahtikaevamistööd lõpetas hageja 12.09.2013. Nähtuvalt hageja 08.09.2013 ekirjast otsiti kaevud üles metalliotsijaga, asfalt saeti lahti ja asfalteeriti (kaev tõsteti üles, pandi alla asfalti, tihendati labidaga ja löödi kaevuluuk uuesti tasapinda, tihendati kaevu ümbrus vibroga). Tegemist oli oluliste puudustega, mille tõttu oli kostja õigustatud tööde vastuvõtmisest keelduma
(VÕS § 638).
Lepingus kokkulepitust õhema asfaldikihi rajamist ja kaevude kinniasfalteerimist ei saa pidada väheolulisteks puudusteks. Antud juhul ei ole hea usu põhimõtte vastane kostja poolt tööde vastuvõtmisest keeldumine. Töövõtulepingu p 3.2 kohaselt sõlmiti leping arvestusega, et hageja on tööde alal asjatundja, tal on nõutav õigussuhe vastutava(te) spetsialisti(de)ga ning omab kogemusi, mis on lepingu täitmiseks vajalikud, ja teadmisi, mis ehitusettevõtjatel seaduse kohaselt peavad olema. Kostja sai eeldada, et tööd teostatakse kvaliteetselt vastavalt hinnapakkumisele. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus vastava ala asjatundja asfalteerib kinni platsil olevad 4 kaevu ja 1 pumpla. Lisaks ei olnud tööde vastuvõtmine lepitud kokku osade kaupa. Seega ei oma tähtsust hageja väide, et hageja saavutas tööde osas põhivalmiduse 22.07.2013 ja sellekohased tõendid pindmise katendi paigaldamise ja märgistustööde teostamise kohta on asjakohatud. Töövõtulepingu p-s 11.2 nimetatud kahepoolset töö lõpliku vastuvõtmise akti ei ole pooled allkirjastanud. Töövõtulepingu punkti 11.1 kohaselt oli kostja kohustatud kahe tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on motiveeritult keeldunud tööde vastuvõtmisest 2 tööpäeva jooksul arvates hageja poolt 12.09.2013 akti esitamisest. Asjaolu, et pooled pidasid peale 12.09.2013 veel läbirääkimisi hinna alandamise üle seoses asfalti kihi paksusega, ei anna alust keelduda tööde vastuvõtmisest. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis põhjustel võttis ta tööd vastu 24.09.2013, so peaaegu kaks nädalat pärast hageja poolt tööde üleandmise akti saatmist. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse, et 12.09.2013 oli neljapäev, tuleb kohtu hinnangul lugeda tööd vastuvõetuks alates 16.09.2013, so kahe tööpäeva möödumisel akti saatmisest. Hageja nõuab põhinõudena kostjalt 20 121,48 euro väljamõistmist. Tulenevalt töövõtulepingust nr 02/07/2013 ja VÕS § 635 lg-st 1 oli kostjal kohustus nimetatud summa hagejale tasuda.
VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna tööd tuli üle anda hiljemalt 24.07.2013, oleks kolm kuud nimetatud tähtajast möödunud 24.10.2013. Kostja esitas 31.10.2013 kuupäeva kandva leppetrahvi nõude hagejale 01.11.2013. Võttes arvesse käesoleva juhtumi asjaolusid ning Riigikohtu seisukohti, leidis kohus, et kostja ei ole kaotanud õigust leppetrahvi nõuda ning on teinud seda mõistliku aja jooksul. Kuna tööd tuli lugeda vastu võetuks hiljemalt 16.09.2013, on kostja õigustatud arvestama leppetrahvi ajavahemiku 24.07.2013-15.09.2013 eest, so 53 päeva eest. Vastavalt töövõtulepingu punktile 9.3 oli õigus nõuda leppetrahvi iga viitepäeva eest 0,5% lepingulisest tasust. Töövõtulepingu nr 02/07/2013 punkti 7.2 kohaselt oli tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 64 908,58 eurot. Seega oli kostja õigustatud nõudma leppetrahvi 17 200,77 eurot, so 53x64 908,58x0,5/100. Puuduvad VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud alused leppetrahvi vähendamiseks ning hageja väited leppetrahvi ebaproportsionaalsusest on asjakohatud. Kuna töövõtulepingu valmistas ette hageja ise ja määras leppetrahvi protsendi, pidi ta tööde teostamisel arvestama leppetrahviga võimalike tähtaegade rikkumise korral mistõttu ei saanud leppetrahvi nõue hagejale olla üllatuslik. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kostja tasaarvestas hageja nõude leppetrahvi nõudega 04.11.2013 maksekorraldusega. Kostja on maksekorralduse selgituses märkinud „Arve 1-073 miinus nõue 20121,48 31.10.2013“, sellega on kostja selgelt identifitseerinud, millisest arvest kui suure nõude on kostja tasaarvestanud. Kostja leppetrahvinõude dokument kandis kuupäeva 31.10.2013, millise kuupäeva on kostja märkinud maksekorraldusse. Maksekorraldusse märgitud selgitus on suunatud makse saajale, mitte pangale. Kuna kostja on õigustatud nõudma leppetrahvi 17 200.77 euro ulatuses, on hageja nõue summas 20 121.48 eurot tasaarvestatud 17 200.77 euroga ning selles osas on VÕS § 186 p 2 kohaselt poolte võlasuhe lõppenud. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 2 920.71 euro ulatuses. Töövõtulepingu punkti 9.2. alusel on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Alates 28.11.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni so 23.09.2014 on hageja õigustatud nõudma viivist summas 239,26 eurot, so 299 päeva x 10 /365/100x2 920,71. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise 239.26 eurot ja edasi viivise põhinõudelt 2 920.71 eurolt 10% aastas alates 24.09.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud maksekorraldusi, millest nähtuks, et hageja on vastavad advokaadibüroo arved tasunud. Kompromissläbirääkimiste pidamine on mõlema osapoole risk ning selle nurjumisest tekkinud õigusabikulude hüvitamist ei saa panna teisele poolele. Sellest tulenevalt jäi rahuldamata ka viivise nõue. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda. Töö üleandmisel kostjale ei olnud töös 09.08.2013 olulisi puudusi ja töö tuleb lugeda sel kuupäeval vastuvõetuks. Maakohus ei ole arvestanud, kui suur oli kogu töö maht, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ning kui suure osa kogutööst etteheidetud puudused moodustasid. Maakohus on jätnud tuvastamata ka selle, kas väljatoodud puuduste tõttu oli valminud töö resultaat enne puuduste kõrvaldamist kostja poolt eesmärgipäraselt kasutatav või mitte. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustunud hagejaga selles, et töö oli kokkulepitud ajaks kasutatav või miks see asjaolu ei oma töö vastuvõetuks lugemise juures tähtsust.
Asfaldikihi paksusega seotud erimeelsuste osas pidasid pooled läbirääkimisi 14.08.2013 – 04.09.2013. Arvestada tuleb seda, et kostja nõudis esialgu mahaarvestust 19 % ulatuses lepingu hinnast, kuid lõplikult lepiti kokku 0,97 % ulatuses, sest kostja oli varasemalt lähtunud valest arvutusmetoodikast. Aja võrra, mil kostja nõudis hagejalt alusetult suurt mahaarvestust, ei saa tööde vastuvõtmise aeg edasi nihkuda. Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 112 lg-t 1 ja § 638. Kuivõrd esinenud puudused ei takistanud kostjal töö kasutamist, siis ei saanud need olla olulisteks puudusteks, mis said olla aluseks töö mittevastuvõtmiseks ja kogu tasu mitteväljamaksmiseks. Kostja poolt ette heidetud kaevude puhastamine on eristatav hageja poolt teostatud asfalteerimistööst, aluste ehitamisest, kaevetöödest ja markeerimistöödest. Kaevude puhastamine ei seostu viimatinimetatud töödega. Seega kokkulepitud töö oli jagatav osadeks ning kostja oleks pidanud vähemalt muud töö osad hagejalt vastu võtma ja nende eest ka tasuma. Kaevude puhastustööde väärtus moodustas kogutööst 1,1%. Sellise väärtusega puuduste esinemine ei saanud olla aluseks kogu makstava tasu kinnipidamiseks. Asjaolu, millises asfaltkihi paksuses pooled kokku leppisid, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise aspektist tähtsust, sest pooled leppisid kokku mahaarvestuses. Leppetrahvi nõue ei ole esitatud heauskselt. Hageja võimaldas kostjal töö eest tasuda osade kaupa ning kostja esitas leppetrahvi nõude alles pärast makseraskustesse sattumist ja kokkulepitud graafiku rikkumist. Hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks pidanud kostja teavitama hagejat oma leppetrahvi rakendamise soovist enne maksegraafiku võimaldamist, mitte siis, kui seda enam täita ei suudetud ning tekkis võimalus võlgnevuse jääki leppetrahvi nõudega tasaarvestada. Oma käitumisega ei jätnud kostja muljet, et oleks pärast tööde lõpetamist soovinud hageja vastu leppetrahvi nõuet esitada. Maakohus jättis ebaõigesti tasaarvestamata hageja alternatiivse leppetrahvi vähendamise taotluse. Maakohus pidas põhjendatuks hageja trahvimist 26,5% ulatuses olukorras, kus töö (asfaltplats) oli kokkulepitud ajaks kostja jaoks kasutatav, puuduste maht moodustas kogu tööde mahust väga väikese osa (alla 2% lepingu kogumaksumusest) ning kostjale ei tekkinud viivituses tõttu mingit kahju. Kostja pole tõendanud kahju tekkimist. Samuti ei olnud rakendatud leppetrahv proportsionaalne rikkumise iseloomuga. Kostja poolt pangale tehtud maksekorraldusele märgitud matemaatilist tehet ei saa tõlgendada tahteavaldusena tasaarvestada vastastikkuseid nõudeid. Kui seda saaks tõlgendada tasaarvestuse tahteavaldusena, siis on see tahteavaldus tehtud valele isikule – hageja asemel pangale. Maakohus on jätnud alusetult välja mõistmata viivised. Isegi kui kostja tasaarvestas hageja nõudega oma leppetrahvinõude 04.11.2013 maksekorraldusega, siis oleks viivise nõude väljamõistmine olnud põhjendatud alates kohtu poolt tuvastatud tasu sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestuse tegemiseni kogu tasaarvestuse eelse võlgnevuse ulatuses. Maakohus lähtus viivisenõude rahuldamisel tasaarvestuse järgsest põhinõudejäägist 2 920.71 eurot. Kostja oli aga tasaarvestuse kehtivuse korral maksmisega viivituses kogu tasaarvestuse eelse nõude jäägi osas, sest kogu nõude jääk oli varasemalt muutunud juba sissenõutavaks. Õige ei ole kohtu seisukoht, et hageja ei ole õigusabikulude kandmist tõendanud, kuna hageja ei ole esitanud selle kohta maksekorraldusi. Kostja ei vaidlustanud nimetatud arvete tasumist. Maakohus ei selgitanud, et hageja peaks sellist mittevaidlusalust asjaolu tõendama. Hageja kantud kohtueelne õigusabikulu on põhjendatud. Kui hagi kasvõi osaliselt rahuldati, siis on ilmne, et kostja oli hagejale võlgu. Võla sissenõudega seotud õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 kohaselt hageja kahjuks.
Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada (TsMS § 657 lg 1 p 3). I
7.Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, millal muutus töövõtulepingujärgse töövõtja tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ehk millal oli kostjal kui tellijal kohustus töö vastu võtta. Vaidluse all on küsimus, kas tööl esinenud puudused andsid kostjale õiguse keelduda töö eest tasumisest. Seejuures tuli maakohtul hinnata, kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Pooled vaidlesid samuti, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, kas kostja tasaarvestas oma nõude hageja tasunõudega ning kas kostja leppetrahvi nõue kuulub hageja taotluse alusel vähendamisele.
8.Et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuli kindlaks teha, millised tööd pidi hageja tegema ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed tööd pidi hageja tegema tee ehituse tööettevõtu raames ehk millised olid asfalteerimistööde erinevad etapid, seejuures millised olid kaevukaantega seonduvad tööd.
9.Hageja räägib üldsõnaliselt territooriumi asfalteerimistöödest. Selgust selles osas ei anna ka pooltevahelise lepingu (I kd, tl 8-10, 71-82) p-des 2.1. ja 4.1. sisalduvad kokkulepped, mille kohaselt oli lepingu objektiks kostja rehvitöökoja territooriumi asfalteerimine koos kaasnevate töödega (viide lepingu p-le 4) /.../, mis on määratletud punktis 4.1. Lepingu p 4.1. kohaselt oli töövõtjal kohustus teostada hinnapakkumises nr 98(1)-2013 fikseeritud tööd. Hinnapakkumisele lepingu lisana viitab ka lepingu p 12.1, mille kohaselt oli lepingul 5 lisa. Neid maakohtu menetluses hageja ei esitanud, aga esitas kostja oma 06.05.2014 menetlusdokumendi lisana koos digitaalallkirjadega lepinguga (I kd, tl 71-82). Ringkonnakohus ei saa tõendite pinnalt hakata hageja hagi sisustama, vastavad asjaolud tuleb hagejal esile tuua. Kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb.
10.Seoses kaevukaantega ei ole hageja selgitanud, kas tegemist oli puudustega tööde või vaegtöödega, hageja viitab hagiavalduse p-s 3.1. mõlemale mõistele. Kuigi mõisted võivad olla kattuvad, on ringkonnakohtu hinnangul vaegtöö käsitletav tegemata tööna (töö on vajaka) ja puudustega töö ebakvaliteetselt tehtud tööna. Kuivõrd selliste tööde puhul on oma spetsiifika, millele hageja ka hagis üldsõnaliselt viitab (hagiavalduse p 20), tulnuks hagejal selgitada asfalteerimistööde tavapärast metoodikat, nt kas tavapärane on kaevukaante eelnev kinniasfalteerimine, kas eelnevalt märgistatakse kaaned või otsitaksegi neid tavapäraselt metalliotsijaga. Seetõttu pole võimalik hinnata, kas kostja etteheidetav puudus – kaevukaante kinniasfalteerimine (ilma kaevude asukohta hiljem teadmata), on ebaoluline või mitte.
11.Hageja väited töö hea kvaliteedi kohta olid maakohtus vastuolulised, sest nagu hageja isegi märgib, saab hinna alandamises kokku leppida vaid puudustega töö vastuvõtmisel. Ühelt poolt leiab hageja, et käesoleva vaidluse lahendamise aspektist pole tähtsust, millises asfaltkihi paksuses pooled kokku leppisid, sest pooled leppisid kokku mahaarvestuses. Teisalt püstitab apellant ise küsimuse asfaltkihi nõutava paksusega seonduvalt, leides, et kostja oli varasemalt lähtunud valest asfaltkihi paksuse arvutusmetoodikast ja hinna alandamisest teatamisele järgnev aeg, mil pooled rääkisid läbi
mahaarvestuse metoodikas ja ulatuses, ei saa mõjutada tööde vastuvõtmise aega. Ringkonnakohus nimetatud väidetega ei nõustu. Hinna alandamise kokkuleppe puhul on selle ulatus oluline tingimus. Hageja ei ole usutavalt põhistanud, et hinna alandamises saavutati kokkulepe juba 13.08.2013 ilma selle ulatuses kokku leppimata (VÕS § 27 lg 1).
12.Asfaldi kvaliteedi mittenõuetekohasusest ei saa ringkonnakohtu hinnangul tööde vastuvõtmisest keeldumisel rääkida alates hetkest, kui selles osas saavutati kokkulepe hinna alandamises. Kuna pooled saavutasid kokkuleppe, lõppes õigussuhe nimetatud osas VÕS § 186 lg 4 mõttes.
13.Toimiku materjalidest nähtuvalt on pooled kokkuleppe aja osas erinevatel seisukohtadel. Maakohus on tuvastanud, et pooled lahendasid selle probleemi läbirääkimiste teel ja alandasid hinda, kuid ei ole määratlenud, millal selline kokkulepe saavutati. Nimetatu võib omada tähendust juhul, kui kaevukaantega seonduv osutub mitteoluliseks puuduseks ja tööd tuli vastu võtta pärast hinna alandamise kokkuleppe saavutamist. Hageja on seisukohal, et kokkulepe saavutati 13.08.2013 (hageja 27.05.2014 menetlusdokument p 2.1.13 ). Kostja on seisukohal, et kokkulepe hinna alandamises saavutati alles 18.09.2013 (kostja 1. augusti 2014 menetlusdokument p 1.1). Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul nimetatud osas seisukoht võtta. II
14.Alles seejärel saab lahendada kostja tasaarvestusena esitatud leppetrahvi nõude. Kui maakohus tuvastab, et kostjal oli õigus keelduda erinevates etappides tööde vastuvõtmisest, omab tähendust seisukoht mõistliku aja suhtes. Kuigi maakohus ei ole leppetrahvi nõude esitamise eeldusi nõuetekohaselt välja selgitanud, on maakohus õigesti sisustanud VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku aja mõistet ja leidnud, et leppetrahvi nõue esitati käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul ka siis, kui see esitati mitte täpselt kolme kuu möödumisel leppetrahvi nõude tekkimisest, vaid 7 päeva hiljem (nõue tekkis 24.07.2013 ja leppetrahvi nõue esitati 31.10.20133).
15.Samas pole maakohus andnud hinnangut hageja väidetele, et leppetrahvi nõue ei esitatud kooskõlas hea usu põhimõttega (hageja tuli vastu kostjale ja võimaldas tasuda arvet osade kaupa, kostja esitas leppetrahvi nõude alles siis, kui sattus raskustesse maksegraafiku täitmisel). Nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel välja selgitada, mida peab hageja silmas üldsõnalise väite „maksegraafiku võimaldamise“ all. Kas pooled leppisid kokku võlgnevuse ajatamises või ositi tasumises või tolereeris hageja kostja sellist tegevust. Kostja ei ole omaks võtnud hageja väidet, et vastavasisuline kokkulepe poolte vahel sõlmiti.
16.Pooled on eri meelt tööde osadeks jaotamise osas. Kui töö oli osadeks jaotatav ja asfaltkatte kvaliteedi osas saavutasid pooled kokkuleppe, on asfaltkatte kvaliteedi osas leppetrahvi nõude esitamine välistatud.
17.Maakohus leidis õigesti, et hageja on rakendanud maksekorraldusele nr 3252 matemaatilist tehet märkides oma kujundusõigust ja teinud tasaarvestuse avalduse. Seega on maakohus kohaldanud selles osas õigesti VÕS §-s 198 sätestatut ja leidnud, et maksekorralduse kirjendiga tehti tasaarvestus hagejale ja mitte pangale. III
18.Juhul kui asja uuel arutamisel selgub, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, tuleb maakohtul võtta seisukoht leppetrahvi vähendamise taotluse osas. Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 162 lg-s 1 sätestatut. Kohus ei ole kaalunud võlgniku ja võlausaldaja huve. Ainuüksi see, et hageja valmistas ette lepingu, milles sisaldub leppetrahvi kokkulepe, ei anna alust leppetrahvi vähendamata jätmisele.
19.Maakohtu menetluses on pooled tuginenud kahele väitele, mis võivad omada tähendust hageja leppetrahvi vähendamise taotluse lahendamisel: väidetava puudustega / vaegtöö maht arvestades teostatud töid ja kostja õigustatud huvi kasutada rehvitöökoda eesmärgipäraselt. Nii näeb eelviidatud norm ette, et arvestada tuleb eelkõige hageja poolt kohustuse täitmise ulatust ja teise lepingupoole huvi.
20.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kui suur oli kogutöö maht, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ning kui suure osa kogutööst etteheidetud puudus – kaevukaante kinniasfalteerimine – moodustas ning kas väljatoodud puuduste tõttu oli valminud töö resultaat enne puuduste kõrvaldamist kostja poolt eesmärgipäraselt kasutatav või mitte.
21.Hageja ei ole hagis esile toonud kogutööde ja vaegtööde või puudustega tööde mahtu ega maksumust. Esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik ilma puudusteta teostatud tööde mahtu määratleda ja seda puudustega või vaegtöö mahuga võrrelda. Hageja on väitnud, et vaegtööde osakaal oli 5 % või 1,1 % tööde kogumaksumusest, seda millegagi põhistamata. Asja uuel arutamisel tuleb anda pooltele võimalus sellekohaseid väiteid selgitada ja tõendada.
22.Hageja on väitnud, et plats oli probleemideta kasutatav ja kostja keeldus 09.08.2013 alusetult tööde vastuvõtmisest. Kostja on maakohtu menetluses väitnud, et kaevude kinniasfalteerimise tulemusena ei olnud territooriumi ja pumplat võimalik sihtotstarbeliselt kasutada (kostja vastuse p 3.1.2), takistatud oli ligipääs platsil asunud rehvitöökojale (samas p 3.2). Kui ringkonnakohus kostjal täpsustada palus, milles seisnes sihtotstarbelise kasutamise võimatus, selgitas kostja, et kaevukaantega seotud tööde tõttu seisis hageja tehnika territooriumi juurdepääsu ees ning territooriumile ei olnud ligipääsu. Samuti vaidlesid pooled parandustööde kestuses. Hageja väitis, et tööde kestus on hinnanguliselt kuus tundi. Kostja väitel oli ligipääs territooriumile ehitustehnika platsil asumise tõttu suletud kuni 12.09.2013. Asja uuel arutamisel tuleb anda pooltele võimalus oma väiteid selgitada ja tõendada. Nimetatust võib oleneda, kas esineb seaduslik alus leppetrahvi vähendamiseks. IV
23.Tasaarvestuse hindamisel on maakohus jätnud ekslikult kohaldamata VÕS § 197 lg-s 2 sätestatud. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja poolt arvestatud viivise väljamõistmine oleks olnud põhjendatud alates kohtu poolt tuvastatud tasu sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestuse tegemiseni 04.11.2013 kogu tasaarvestuse eelse võlgnevuse ulatuses. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega tuleb võimaliku tasaarvestuse korral asja uuel arutamisel teha kindlaks, millal võis kostja oma nõude hageja nõudega tasaarvestada ehk millal muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks, mitte millal kostja konkreetse nõude tasaarvestas. Ringkonnakohtul pole seda võimalik kuupäevaliselt määratleda, kuna maakohus pole leppetrahvi nõude esitamise eeldusi välja selgitanud (vt ringkonnakohtu otsuse p 12). V
24.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja õigusabikulude nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Maakohus on nimetatud osas kohaldanud vääralt menetlusõigust, leides et hageja peab tõendama temale esitatud arvete tasumist. Hageja esitas advokaadibüroo arved ja spetsifikatsioonid (I kd, tl 36-44), mis tõendavad hagejal maksekohustuse ehk võlasuhte tekkimist VÕS § 2 lg 1 mõttes. Asjaolu, kas hageja arved on tasunud, ei oma tähendust. Nõude oleks kostja vastuväiteid hinnates saanud põhjendatud ulatuses rahuldada ka ilma tasumist tõendavate dokumentide esitamiseta hageja poolt. Kui esitatud kuludokumendid ei ole kohtu arvates kulude tõendamiseks
piisavad, võib ta nõuda täiendavate dokumentide esitamist. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul hinnata, kas kulutused olid vajalikud ja põhjendatud.
25.Kuna maakohus ei tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, millistes konkreetsetes töödes pooled kokku leppisid, kas lepingu objekti oli võimalik sihipäraselt kasutada ka vaidluses käsitletud puudustega, milline oli teostatud tööde maht võrreldes väidetava vaegtöö või puudustega tööga, pole maakohtu otsus olulises osas põhjendanud ja see tuleb tühistada. Kuna asjast tuleb teha uuesti eelmenetluse toimingud (TsMS § 392 lg 1, p-d 1-4), on mõistlik saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
26.Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.