Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-53976
Tsiviilasi
Roland Harjaksi hagi Oleg Jevsejevi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3464,57 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Jevsejevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. oktoober 2014
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Oleg Jevsejev (ik: XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Svetlana Jevsejeva ja Tatjana Kalin Vastustaja (hageja): Roland Harjaks (ik: XXXXXXXXXXX)
esindajad
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Roland Harjaksi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tühistas nõude loovutamise lepingu 05.09.2012. Kostja vaidlustas ka kohtule esitatud arveid ning väitis, et korteriühistu ei arvestanud kostja esitatud vee- ja gaasimõõtja näite.
1) on korteriühistu poolt nõude loovutamine hagejale õigustühine. Apellant viitab Riigikohtu seisukohale otsuses nr 3-2-1-192-12 (p 13) ja leiab, et asjaolu, et tollane korteriühistu juhatuse liige S. Harjaks andis võlgnevused üle oma abikaasale, s.o hagejale, ei anna iseenesest sellele tehingule õiguslikku jõudu. Võla üleandja ja vastuvõtja peavad seda võlgnevuse tehingulist üleminekut veel kinnitama. Samas on siin oluline huvide konflikt, sest nõude loovutaja ja vastuvõtja on abikaasad ning töötavad mõlemad Harjaks ja Partner Õigusbüroo OÜ-s, seega nende ärihuvid kaaluvad üle korteriühistu huvid võlgnevuse kättesaamiseks. Nõude loovutamise otsustamine on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg-st 2 ja § 19 lg 1 p-st 4 tulenevalt korteriomanike üldkoosoleku otsustada, mida antud juhul tehtud ei ole; 2) puudub hageja nõudel õiguslik alus, sest hageja on esitanud kohtule korteriühistu nimel enne korteriühistu moodustamist tekkinud nõuded, mille kostjalt väljanõudmiseks puudub korteriühistul seaduslik alus. Apellant viitab Riigikohtu seisukohtadele otsuses nr 3-2-1-19212 (p 13) ning leiab, et enne korteriühistu moodustamist tekkinud võlgnevused ei läinud KÜS § 16 lg 4 alusel automaatselt üle korteriühistule, vaid nõuete ülevõtmine tuli kolme kuu jooksul korteriühistu moodustamisest otsustada üldkoosoleku poolt korteriomandiseaduse (KOS) §-s 8 sätestatud korras; 3) hindas kohus tõendeid valikuliselt ja ebaobjektiivselt. Kohus jättis tähelepanuta kostja esitatud olulised tõendid, s.o korteriühistu endise juhatuse esimehe V.Bi ja korteriühistu raamatupidaja tõendi selle kohta, et kostjal võlgnevused korteriühistu ees puuduvad, samuti tõendi selle kohta, et võlgnevuse loovutamise leping S. Harjakase ja hageja vahel tunnistati 06.08.2012 üldkoosoleku otsusega kehtetuks ning et nõuete loovutamise otsustas S. Harjaks ainuisikuliselt, eirates korteriühistu juhtorgani otsuste kollektiivse vastuvõtmise printsiipi. Kohus jättis kohaldamata kostja viidatud asjakohased materiaalõiguse sätted ja kohaldas hageja huvides seadusesätteid, millega hageja ei ole oma nõudeid põhjendanud. Kohus ei olnud erapooletu ning rikkus poolte võrdsuse ja tsiviilmenetluse võistlevuse põhimõtet ning TsMS § 230 lg-t 1. Kohus ei teinud kindlaks hageja nõuete õiguslikku alust ja esitatud tõendite tõepärasust. Kohus rajas otsuse kehtetule võlgnevuse omandamise lepingule ning kontrollimata nõuetega arvetele. Kõik rahalised kohustused peavad olema KOS § 13 kohaselt põhjendatud ning TsMS § 230 lg 2 ja § 235 järgi tõendatud ning õiguslikult põhistatud. Hageja pole oma nõude alust ja asjakohasust tõendanud ning hageja nõue tuleks jätta läbi vaatamata. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Otsusest ei nähtu, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et hagi on põhjendatud (tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused). Kohus ei ole selgitanud, miks kohus ei nõustunud kostja faktiliste väidetega, taotlusega jätta tähelepanuta tühine nõude loovutamise leping ja kontrollimata sisuga arved (vastuses hagiavaldusele kostja märkis, et hageja poolt 07.06.2013 kohtule esitatud dokument ei saa olla tõendiks ning samuti jäävad arusaamatuks võlgnetavate summade tekkimise alused ja arvestamise metoodika; tõendiks ei saa olla tabelite ja summadega 04.06.2013 koostatud dokument, sest puudu on koostaja allkiri ja rekvisiidid); 4) on Riigikohus leidnud, et kohtunik peab taanduma ka siis, kui ta ise sisemiselt leiab, et saab lahendada kohtuasja erapooletult, kuid mitmesuguste objektiivselt nähtavate ja/või teadaolevate asjaolude pinnalt on võimalik selles vähemalt kahelda.
Korteriühistu põhikirjas ei ole juhatuse liikme tegevusele piiranguid seatud, samas teine juhatuse liige oli nõude loovutamise asjaoludega kursis. S. Harjaks ei ole rikkunud MTÜS § 18 lg-st 2 ja § 19 lg 1 p-st 4 tulenevat piirangut, seda enam, et nõudeõiguse loovutamise leping on sõlmitud turuhinnast oluliselt kallimalt, st loovutajale soodsamalt (turuhind korteriühistute nõuete puhul on inkassofirmades 70% põhinõudest); 3) loovutas majavalitseja korteriomanike ühisuse võlgnevuse korteriühistule. Loovutamisdokument on kohtule esitatud ja selle on ka kostja kätte saanud. Kuna majavalitseja vastutab oma isikliku varaga korteriomanike ühisuse võlgade eest, siis majavalitseja oli oma isiklikest vahenditest tasunud korteriomanike ühisuse võlgnevused, sh kostja võlgnevuse. Kostja ei tasunud kütte eest mitte vastavalt eluruumi üldpinna osatähtsusele, vaid oluliselt vähem; 4) kuna korteriühistu loobus nõudeõigusest kostja suhtes, siis kostja ei saagi olla võlgu korteriühistule. Kostja on võlgu hagejale, kelle suhtes muutuvad nõuded nõutavaks lepingust tulenevatel tingimustel ja korras; 5) on kohus täitnud selgitamiskohustust. Kostjale tehti korduvalt ettepanek esitada kohtule võlgnevuse tasumist kinnitav maksekorraldus. Sellist tõendit kostja ei esitanud. Kostja esitas korteriühistu arve jooksva kuu eest, mis ei ole käsitletav võlgnevuse tasumist tõendava dokumendina. Riigikohtu on leidnud (3-2-1-24-02), et kohustise täitmise üldisest mõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski end varustama tõendiga täitmise kohta. Võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik saab seda teha üksnes TsK § 233 lg 3 tõenditega, muud tõendid ei ole asjas TsMS § 93 kohaselt lubatavad; 6) esitas hageja kohtule võlgnevuse ja viivise arvestused, korteriühistu üldkoosolekute otsused majandamiskulude kinnitamise kohta, veekulu arvestamise alused jne. Menetluse käigus ei olnud vaidlust nõude sisu üle, vaidlus oli selle üle, kas kostja on võlgnevuse tasunud või mitte.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.