Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-53976
Tsiviilasi
Roland Harjaksi hagi Oleg Jevsejevi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3464,57 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Jevsejevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. oktoober 2014
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Oleg Jevsejev (ik: XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Svetlana Jevsejeva ja Tatjana Kalin Vastustaja (hageja): Roland Harjaks (ik: XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. märtsi 2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Roland Harjaksi hagi Oleg Jevsejevi vastu võlgnevuse 2379,23 eurot ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Roland Harjaksi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Roland Harjaks (hageja) esitas 03.10.2012 maakohtule Oleg Jevsejevi (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 2856,68 eurot, sh 01.10.2012 seisuga põhinõue 2379,23 eurot ja viivis korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel 477,45 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas KÜ X (korteriühistu) 16.03.2011 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 16.05.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis korteriühistu nõude kostja vastu 1414,15 euro saamiseks ja menetluskulu 47,93 euro hüvitamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-11-11731). 03.06.2011 esitas korteriühistu maakohtule hagiavalduse kostjalt võlgnevuse 1414,15 eurot väljamõistmiseks. 25.06.2012 sõlmis korteriühistu hagejaga nõude loovutamise lepingu, mille objektiks on korteriühistu nõudeõigus kostja vastu. Nõudeõigus läks hagejale üle lepingu sõlmimise hetkest. Viru Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-11-11731 vastu korteriühistu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasjas nr 2-11-11731 menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Korteriühistu haldab X elumaja. Kostjale kuulub majas korteriomand nr X. Kostja on saanud kätte kõik talle korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude arved. Kostja ei ole esitanud arvete õigsuse suhtes pretensioone, kuid ei ole võlgnevust tasunud. Hageja selgitas täiendavalt, et nõude aluseks on korteriühistu poolt X korteriomanike ühisuse majavalitsejalt üle võetud nõudeõigus summas 1185,29 eurot, millest korteriomanike ühisuse majavalitseja loobus korteriühistu kasuks. Majavalitsejalt üle võetud nõue on ilma viiviseta. Korteriühistu 2011 jaanuari koosoleku otsusega on kõik arvelduste alused reglementeeritud. Korteriühistu 08.12.2010 üldkoosoleku otsuse p-ga 6.2 määrati hooldusmaks, mille suuruseks on 7,50 krooni ruutmeetri kohta.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on tõendamata. Kostjal puudub võlg korteriühistu ees ja korteriühistu on seda oma tõendiga kinnitanud. Hageja nõutud summa ei ole tõendatud raamatupidamisdokumentidega. Hageja nõue tuleneb korteriühistu õiguseellase väidetavast nõudest. Korteriühistu asutamisel 12.11.2011 ei kontrollitud korteriomanike võlgnevusi korteriühistu õiguseellase ees ja ei toimunud võlgade üleandmist korteriühistule. Nõude loovutamise leping on ebaseaduslik, sest Svetlana Harjaksil puudus õigus nõude loovutamise lepingut sõlmida. Korteriühistu 06.08.2012 erakorraline üldkoosolek otsustas, et endise juhatuse liikme S. Harjaksi ja hageja vahel sõlmitud leping on tühine. Korteriühistu juhatus
tühistas nõude loovutamise lepingu 05.09.2012. Kostja vaidlustas ka kohtule esitatud arveid ning väitis, et korteriühistu ei arvestanud kostja esitatud vee- ja gaasimõõtja näite.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17. märtsi 2014 otsusega R. Harjaksi hagi O. Jevsejevi vastu KÜ X majandamiskulude nõudes ning mõistis O. Jevsejevilt välja R. Harjaksi kasuks majandamiskulud 2379,23 eurot, viivise 477,45 eurot ja viivise protsendina põhinõudest (2379,23 eurot) 0,07% päevas alates hagi esitamisest 3. oktoobrist 2012 kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustub maakohus Riigikohtu seisukohaga (3-2-1-35-05, p 17), et kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Tsiviilasja materjalides (II kd, lk 4-7) on olemas nõude loovutamise leping ja kinnitus nõude loovutamise kohta, kuid ei ole korteriühistu teadet kostjale, et nõue on loovutatud uuele võlausaldajale (hagejale). Kostja sai nõude loovutamisest teda siis, kui esitati hagi kohtusse. Hagi võeti menetlusse 04.03.2013. Alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest võis kostja tasuda võla uuele võlausaldajale, hagejale, ning korteriühistu ei saanud enam kostjale täitmisnõuet esitada, mistõttu väljastaski korteriühistu 24.10.2013 teatise, et kostjal puudub võlg korteriühistu ees. Enne hagimaterjalide kättetoimetamist võis kostja tasuda võlga ka korteriühistule. Kostja ei väitnud, et on tasunud võla korteriühistule, vaid väitis, et tasus kommunaalteenuste eest vahetult neid teenuseid osutavatele firmadele. Hageja selgitas kostjale, et sellega on haginõudes arvestatud. Nõude loovutamise lepingu vormistamise asjaolude kohta on M.K ja S. Harjaksi ütlused vastuolulised. Kuna S. Harjaks on hagejaga seotud isik, siis tuleb S. Harjaksi ütlusi hinnata kriitiliselt. M.K ei saanud tulla kohtusse ütlusi andma. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga ja teiste andmete puudumisel (keegi menetlusosalistest ei ole vaidlustanud lepingute ehtsust) tuleb asuda seisukohale, et lepingud on ehtsad. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlga. Mitteasjakohased on ka kostja vastuväited, mille järgi on korteriühistu koosolekul otsustatud, et enam ei kasutata hageja teenuseid võlgnevuste sissenõudmisel. Seni, kuni ei ole toimunud nõudeõiguse tagasiloovutamist korteriühistule, on hagejal õigus nõuda võlgu sisse. Hageja on esitatud kostja võladokumentidega (I kd, lk 72-90) usutavalt ära põhjendanud kostja võla suuruse. Kostja vaatamata kohtu ettepanekule võla tasumise kohta tõendeid ei esitanud. Analüüsides kostja vastuväiteid võla arvestuse ja selle aluseks oleva vale põrandapinna kohta, viitas maakohus Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12 (p 12) ning leidis, et kostja vastuväited on mitteasjakohased, põhistamata, paljasõnalised ja tõendamata. Kohus luges korteriühistu juhatuse koosoleku protokollidega ja üldkoosoleku protokollidega tuvastatuks, et korteriühistu on majandamiskulud kindlaks määranud õigesti ning hagejal on õigus nõuda korteriomanikelt (sh kostjalt) majandamiskulude tasumist kehtiva seadusandlusega sätestatud korras. Esitatud korteriühistu raamatupidamisdokumentidega on tuvastatud, et põhinõue 2379,23 eurot sisaldab korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-tes 1 ja 2 nimetatud majandamiskulusid, mida kostja on kohustatud hagejale tasuma.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.O. Jevsejev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. märtsi 2014 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on korteriühistu poolt nõude loovutamine hagejale õigustühine. Apellant viitab Riigikohtu seisukohale otsuses nr 3-2-1-192-12 (p 13) ja leiab, et asjaolu, et tollane korteriühistu juhatuse liige S. Harjaks andis võlgnevused üle oma abikaasale, s.o hagejale, ei anna iseenesest sellele tehingule õiguslikku jõudu. Võla üleandja ja vastuvõtja peavad seda võlgnevuse tehingulist üleminekut veel kinnitama. Samas on siin oluline huvide konflikt, sest nõude loovutaja ja vastuvõtja on abikaasad ning töötavad mõlemad Harjaks ja Partner Õigusbüroo OÜ-s, seega nende ärihuvid kaaluvad üle korteriühistu huvid võlgnevuse kättesaamiseks. Nõude loovutamise otsustamine on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg-st 2 ja § 19 lg 1 p-st 4 tulenevalt korteriomanike üldkoosoleku otsustada, mida antud juhul tehtud ei ole; 2) puudub hageja nõudel õiguslik alus, sest hageja on esitanud kohtule korteriühistu nimel enne korteriühistu moodustamist tekkinud nõuded, mille kostjalt väljanõudmiseks puudub korteriühistul seaduslik alus. Apellant viitab Riigikohtu seisukohtadele otsuses nr 3-2-1-19212 (p 13) ning leiab, et enne korteriühistu moodustamist tekkinud võlgnevused ei läinud KÜS § 16 lg 4 alusel automaatselt üle korteriühistule, vaid nõuete ülevõtmine tuli kolme kuu jooksul korteriühistu moodustamisest otsustada üldkoosoleku poolt korteriomandiseaduse (KOS) §-s 8 sätestatud korras; 3) hindas kohus tõendeid valikuliselt ja ebaobjektiivselt. Kohus jättis tähelepanuta kostja esitatud olulised tõendid, s.o korteriühistu endise juhatuse esimehe V.Bi ja korteriühistu raamatupidaja tõendi selle kohta, et kostjal võlgnevused korteriühistu ees puuduvad, samuti tõendi selle kohta, et võlgnevuse loovutamise leping S. Harjakase ja hageja vahel tunnistati 06.08.2012 üldkoosoleku otsusega kehtetuks ning et nõuete loovutamise otsustas S. Harjaks ainuisikuliselt, eirates korteriühistu juhtorgani otsuste kollektiivse vastuvõtmise printsiipi. Kohus jättis kohaldamata kostja viidatud asjakohased materiaalõiguse sätted ja kohaldas hageja huvides seadusesätteid, millega hageja ei ole oma nõudeid põhjendanud. Kohus ei olnud erapooletu ning rikkus poolte võrdsuse ja tsiviilmenetluse võistlevuse põhimõtet ning TsMS § 230 lg-t 1. Kohus ei teinud kindlaks hageja nõuete õiguslikku alust ja esitatud tõendite tõepärasust. Kohus rajas otsuse kehtetule võlgnevuse omandamise lepingule ning kontrollimata nõuetega arvetele. Kõik rahalised kohustused peavad olema KOS § 13 kohaselt põhjendatud ning TsMS § 230 lg 2 ja § 235 järgi tõendatud ning õiguslikult põhistatud. Hageja pole oma nõude alust ja asjakohasust tõendanud ning hageja nõue tuleks jätta läbi vaatamata. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Otsusest ei nähtu, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et hagi on põhjendatud (tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused). Kohus ei ole selgitanud, miks kohus ei nõustunud kostja faktiliste väidetega, taotlusega jätta tähelepanuta tühine nõude loovutamise leping ja kontrollimata sisuga arved (vastuses hagiavaldusele kostja märkis, et hageja poolt 07.06.2013 kohtule esitatud dokument ei saa olla tõendiks ning samuti jäävad arusaamatuks võlgnetavate summade tekkimise alused ja arvestamise metoodika; tõendiks ei saa olla tabelite ja summadega 04.06.2013 koostatud dokument, sest puudu on koostaja allkiri ja rekvisiidid); 4) on Riigikohus leidnud, et kohtunik peab taanduma ka siis, kui ta ise sisemiselt leiab, et saab lahendada kohtuasja erapooletult, kuid mitmesuguste objektiivselt nähtavate ja/või teadaolevate asjaolude pinnalt on võimalik selles vähemalt kahelda.
5.R. Harjaks vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kohaldas kohus õigesti materiaalõigusnorme ning kaalus poolte argumente ja tõendeid; 2) on väär kostja väide, et korteriühistu juhatuse liige andis nõudeõiguse üle ilma nõude üleminekut kinnitamata. Hageja on esitanud nõude üleminekut kinnitava loovutamisdokumendi. Samuti on hageja teavitanud kostjat nõudeõiguse üleminekust.
Korteriühistu põhikirjas ei ole juhatuse liikme tegevusele piiranguid seatud, samas teine juhatuse liige oli nõude loovutamise asjaoludega kursis. S. Harjaks ei ole rikkunud MTÜS § 18 lg-st 2 ja § 19 lg 1 p-st 4 tulenevat piirangut, seda enam, et nõudeõiguse loovutamise leping on sõlmitud turuhinnast oluliselt kallimalt, st loovutajale soodsamalt (turuhind korteriühistute nõuete puhul on inkassofirmades 70% põhinõudest); 3) loovutas majavalitseja korteriomanike ühisuse võlgnevuse korteriühistule. Loovutamisdokument on kohtule esitatud ja selle on ka kostja kätte saanud. Kuna majavalitseja vastutab oma isikliku varaga korteriomanike ühisuse võlgade eest, siis majavalitseja oli oma isiklikest vahenditest tasunud korteriomanike ühisuse võlgnevused, sh kostja võlgnevuse. Kostja ei tasunud kütte eest mitte vastavalt eluruumi üldpinna osatähtsusele, vaid oluliselt vähem; 4) kuna korteriühistu loobus nõudeõigusest kostja suhtes, siis kostja ei saagi olla võlgu korteriühistule. Kostja on võlgu hagejale, kelle suhtes muutuvad nõuded nõutavaks lepingust tulenevatel tingimustel ja korras; 5) on kohus täitnud selgitamiskohustust. Kostjale tehti korduvalt ettepanek esitada kohtule võlgnevuse tasumist kinnitav maksekorraldus. Sellist tõendit kostja ei esitanud. Kostja esitas korteriühistu arve jooksva kuu eest, mis ei ole käsitletav võlgnevuse tasumist tõendava dokumendina. Riigikohtu on leidnud (3-2-1-24-02), et kohustise täitmise üldisest mõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski end varustama tõendiga täitmise kohta. Võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik saab seda teha üksnes TsK § 233 lg 3 tõenditega, muud tõendid ei ole asjas TsMS § 93 kohaselt lubatavad; 6) esitas hageja kohtule võlgnevuse ja viivise arvestused, korteriühistu üldkoosolekute otsused majandamiskulude kinnitamise kohta, veekulu arvestamise alused jne. Menetluse käigus ei olnud vaidlust nõude sisu üle, vaidlus oli selle üle, kas kostja on võlgnevuse tasunud või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab R. Harjaksi hagi O. Jevsejevi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud R. Harjaksi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõue kostja vastu põhineb 25.06.2012 nõude loovutamise lepingul, millega korteriühistu loovutas hagejale nõude kostja vastu (põhivõlg 2379,23 eurot + viivised).
7.1.Vastavalt VÕS §-le 172 võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale , kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja esitas nõude loovutamise lepingu asja materjalide juurde 22.11.2013 kohtuistungil. Puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale varasemalt nõude loovutamise lepingu edastanud. Korteriühistu üldkoosolek (I kd, t.l 27) on 06.08.2012 otsustanud, et vaidlusalune nõude loovutamise leping on tühine ning korteriomanikud peavad edaspidi maksma kommunaalteenuste eest korteriühistu arveldusarvele. Kostja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et kõik maksed kommunaalteenuste eest on ta tasunud korteriühistu arvele. Arvestades eelmärgitut, on kostja selline käitumine kommunaalteenuste eest tasumisel kooskõlas VÕS §-s 172 sätestatuga ning VÕS § 169 lg 1 kohaselt on tegemist täitmisega õigele isikule, mis VÕS § 76 lg 3 kohaselt lõpetab kohustuse.
7.2.VÕS § 171 lg 1 kohaselt võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega on kostjal õigus esitada vastuväide, et nõue on täitmise tõttu lõppenud. Korteriühistu 24.10.2013 teatis (I kd, t.l 140) tõendab, et korteri nr X omanikul O. Jevsejevil ei ole võlgnevusi korteriühistu ees alates korteriühistu moodustamisest. Korteriühistu ei ole üle võtnud ka oma õiguseellase (korteriomandi ühisuse) võlgnevusi ning seetõttu puudub alus õigusvaidluste pidamiseks O. Jevsejevi suhtes seoses tema väidetavate võlgnevustega. Korteriühistu raamatupidaja 23.11.2012 tõend (I kd, t.l 62) kinnitab samuti, et 01.11.2012 seisuga puudub X korteris kommunaalteenuste võlgnevus. V.B 07.10.2011 vastusest (II kd, t.l 45) nähtub, et korteriühistu asutamisel ei võrreldud võlgnevusi ning võlgnevusi ei antud edasi korteriühistule. Hageja ei ole tõendanud, et eelmärgitud korteriühistu juhatuse liikmete ja raamatupidaja tõendid ei vastaks tegelikkusele. Lisaks nähtub 03.09.2012 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-11-11731 (I kd, t.l 60 pöördel), et korteriühistu seadusliku esindaja kinnituse kohaselt on viimase esitatud arve alusel O. Jevsejevi võlgnevus fikseerunud ja vastavalt kokkuleppele on O. Jevsejev nõus maksma võlgnevuse kolme kuu jooksul. Ülaltoodu tõendab, et kostja on tasunud võlgnevuse korteriühistule ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt sama kohustuse täitmist. Seetõttu tuleb jätta R. Harjaksi hagi O. Jevsejevi vastu rahuldamata. Maakohus on jätnud kostja vastuväited ja neid kinnitavad tõendid arvestamata ning sellest tulenevalt ebaõigesti rahuldanud hagi. Maakohtu otsuse põhjendused ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele.
8.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.