Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3 642 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva (02.09.2014) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 449,97 eurot, samuti viivis alates 03.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled sõlmisid kliendilepingu, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust, st konsulteerima kostjat äri-, lepingu- ja võlaõiguses. Õigusteenust osutas vandeadvokaat Raul Talts. Hageja väljastas 03.12.2012 kostjale osutatud teenuse eest arve summas 2 782 eurot tasumise tähtajaga 10.12.2012. Kostja tasus arvest 700 eurot. Kostja võlgneb põhivõlana arve 201212003 osaliselt tasumata jätmisega 2 082 eurot. Hageja väljastas 26.06.2013 kostjale osutatud õigusteenuse eest arve summas 1 560 eurot, tähtajaga 03.07.2013. Kostja ei ole arvet hagi esitamise aja seisuga tasunud. Hageja esitas 02.07.2014 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. Kostja vastus Kostja hinnangul on hagejaga saavutatud kokkulepe võlgnevuste tasumiseks. Kokkulepe sõlmiti ekirja teel vahemikus 03.09.-16.09.2014 ja kokkuleppe kohaselt kuulub advokaadibüroole tasumisele kokku 3 500 eurot kahe osamaksena. Kostja on 3 500 eurot tasunud, seega esineb alus jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, millist teenust on kostjale osutatud, arvete juures puuduvad tööde loetelud, kust peaks osutatud teenused ilmnema. Kohtuistungil 05.02.2015 jäi hageja oma nõude juurde. Kostja jäi oma seisukohtade juurde, et pooled on saavutanud kompromissi ja kostjat esindanud XXX on kokkulepitud summa 3 500 eurot tasunud. Kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud suuline kliendileping õigusteenuse osutamiseks, mis seisnes kostja konsulteerimises erinevates õigusvaldkondades. Advokatuuriseaduses (AdvS) § 55 lõikest 4 tulenevalt võib kliendileping olla sõlmitud suuliselt, kui õigusteenust ei osutata kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Seega on antud juhul lubatud suulise lepingu sõlmimine. Kostja ei ole kliendilepingu olemasolu kohta vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus poolte vahel kliendilepingu olemasolu tõendatuks. Vastavalt AdvS § 53 lõikele 3 kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudub vaidlus, et hageja esitas 03.12.2012 kostjale arve nr 201212003 summas 2 782 eurot tasumise tähtajaga 10.12.2012 (tl 31). Kõnealusel arvel märgitud summast tasus kostja 07.12.2012 700 eurot. Kostja jättis tasumata 2 082 eurot. Hageja esitas 26.06.2013 kostjale osutatud õigusteenuse eest arve nr 201306037 summas 1 560 eurot tasumise tähtajaga 03.07.2013 (tl 32). Kostja jättis arve tervikuna tasumata. Kostjale 03.12.2012 esitatud arve selgitusest nähtub, et hageja vahendusel on vandeadvokaat Raul Talts konsulteerinud kostjat äri- ja lepinguõiguses. Kuivõrd hageja on kliendilepingut täitnud ja tõendatud ei ole pretensioonide esitamine, tuleb VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldada, et lepingut on täidetud nõuetekohaselt. VÕS § 627 lg 1 mõttest tuleneb, et isegi juhul, kui käsunduslepingus ei ole tasus kokku lepitud, tuleb seda siiski maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Eelkõige võib seda eeldada, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Seega tuleb eeldada, et professionaalist käsunditäitja täitis käsundi vaid tasu eest. Kostja on arve osalise tasumisega tunnistanud hagejalt arvel märgitud õigusteenuse saamist ja hageja õigust saada teenuse eest tasu. Arve summa ega õigusteenuse sisu osas kostja ühtegi pretensiooni esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja teavitanud, et ta täiendavalt hageja osutatavat õigusteenust kasutada ei soovi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on õigustatult jätkanud kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist ka pärast kostjale 03.12.2012 esitatud arve kostja poolt osaliselt tasumata jätmist. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval või tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on kohtule esitanud poolte vahel perioodil 03.09.2014-19.10.2014 (tl 52-59), mis kostja hinnangul tõendab poolte vahel saavutatud kokkulepet võlgnevuse tasumise osas. Kostja hinnangul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale koguvõlana 3 500 eurot kahe osamaksena. Kostja on 3 500 eurot hagejale tasunud ning leiab, et on hageja ees võlgnevuse tasunud. Hageja kostja sellise käsitlusega ei nõustu, leides, et pooled ei ole kostja võla osas kompromissi saavutanud. E-kirjavahetusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on hageja osutatud õigusteenust kasutanud nii kostja esindajana kui ka isiklikult eraldi. Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud kirjavahetus poolte kokkulepet, vaid üksnes edastab infot kompromissi saavutamiseks läbirääkimiste pidamise kohta. Poolte kokkulepet kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja on võla tasumise tõendamiseks esitanud kohtule ka maksekorralduse (tl 69) 2 000 euro tasumise kohta. Maksekorraldusest ei selgu, millise konkreetse võlgnevuse katteks nimetatud summa on kantud. Kuivõrd maksjaks on XXX mitte äriühingust kostja, asub kohus seisukohale, maksekorraldus ei tõenda kostja poolt võlgnevuse tasumist. Kostja huvides on maksekorraldusega tehtava makse sisu korrektselt selgitada. Hageja on omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning esitanud teenuse osutamise eest arved summas 2 782 eurot ja 1 560 eurot. Arves nõutava summa osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd kostja on oma kohustust rikkunud, kuulub 4 342 eurot kostjalt väljamõistmisele.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kohaselt võib viivisemäär olla seadusjärgne või eraldi kokku lepitud. Kliendilepingust ei selgu, et pooled oleksid viivisemääras eraldi kokku leppinud. Hageja on viivist arvestanud alates arvetel märgitud summade sissenõutavaks muutumisest vastavalt 11.12.2012 (esimene arve) ja 04.07.2013 (teine arve) kuni hagi esitamiseni 02.09.2014. Hageja arvutuste järgi kujuneb viivisesummaks 449,97 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on esitanud nõude mõista välja viivis kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi ka selles osas ning mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise protsendina päevas põhivõlgnevuselt (3 642 eurot) alates 03.09.2014 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja ei nõua viivist põhinõuet ületavas summas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3 642 eurot, viivise 449,97 eurot ning viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1. Kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab asja lahendanud kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul ei takista menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist. Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot, mille puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Kostjal menetluskulud puuduvad. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud kostja kanda, on põhjendatud hageja menetluskulude summas 350 eurot kostjalt väljamõistmine. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.