19. veebruar 2015 kell 13.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56615
Tsiviilasi
Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) hagi XXXvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
19 254,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nordea Bank AB (välismaine registrikood 516406-0120, asukoht Stockholm 105 71, Rootsi), seaduslik esindaja Nordea Bank AB Eesti filiaal (registrikood 12608043, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepingulised esindajad Taago XXX ja Tuuli XXX (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
20.01.2015
Kohtuistungil osales
Hageja lepinguline esindaja Taago XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXlaenulepingu põhinõue 12 584,84 (kaksteist tuhat viissada kaheksakümmend neli eurot ja 84 senti) eurot, intressid 1 243,65 (üks tuhat kakssada nelikümmend kolm eurot ja 65 senti) eurot, viivis 4 713,54 (neli tuhat seitsesada kolmteist eurot ja 54 senti) eurot, kindlustusmaksed 110,52 (ükssada kümme eurot ja 52 senti) eurot ja teenustasud 63,32 (kuuskümmend kolm eurot ja 32 senti) eurot Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) kasuks.
3.Välja mõista XXX viivis laenulepingu põhinõudelt (12 584,84 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) eurot Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) kasuks.
2-14-56615 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.20.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja deebetkaardi lepingu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (tl 56), millele kehtis alates 21.04.2009 hageja hinnakiri erakliendile (tl 57-69). Lisaks sõlmisid pooled internetipanga lepingu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (tl 55).
2.20.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXXX (edaspidi laenuleping), mille kohaselt andis hageja kostjale remondilaenu summas 214 000 krooni, so 13 677,09 eurot (tl 911). Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena iga kuu 11. kuupäevaks maksegraafiku alusel (tl 12). Laenulepingule kohaldusid hageja eraisiku laenulepingu üldtingimused (tl 34-37) ja Nordea Panga üldtingimused 12/2002 (38-42). Laenulepingu alusel maksis hageja 22.12.2006 kostjale välja laenusumma kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (tl 13).
3.20.12.2006 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks kostjaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek korteriomandile aadressil XXXX , registri osa nr XXXX (tl 15-18).
4.22.01.2009 sõlmitud laenulepingu muudatuse nr 1 kohaselt tuli kostjal alates 2009.a veebruarist tagastada laenusumma osamaksetena iga kuu 18. kuupäeval (tl 14).
5.12.08.2010 saatis hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja andis kostjale tähtaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning hoiatas, et ütleb erakorraliselt lepingu üles 27.08.2010, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 26.08.2010 (tl 19). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva põhinõude 12 584,84 eurot, intressid 1 243,65 eurot, viivise 4 226,29 eurot, viivise põhinõudelt (12 584,84 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kindlustuspoliisi nõuded 110,52 eurot, arvelduskonto lepingutest tulenev teenustasu nõude 63,32 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2.
7.Hageja märgib, et: • hagi ei ole aegunud; • kostja teenindas laenulepingut kuni 22.05.2009, pärast mida ei võimaldanud kostja hagejale debiteerida laenusumma tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega; • kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles; • kostja ei täitnud laenulepingut tulenevat tagatiseks oleva eseme kindlustuskohustust, mistõttu sõlmis hageja ise kindlustuslepingu ning tasus kindlustusmakseid kostja eest;
2-14-56615 • kostjal tekkis ajavahemikul 23.05.2009-30.09.2011 arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX deebetkaardi ning internetipanga teenustasude võlgnevus.
nr
Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas kohtule 07.01.2015, et palub lahendada asi kirjalikus menetluses või istungil kostja osavõtuta (tl 115). Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
13.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 20.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja deebetkaardi lepingu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (tl 56), millele kehtis alates 21.04.2009 hageja hinnakiri erakliendile (tl 57-69). Lisaks sõlmisid pooled internetipanga lepingu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (tl 55). 20.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXXX , mille kohaselt andis hageja kostjale remondilaenu summas 214 000 krooni, so 13 677,09 eurot (tl 9-11). Kostja kohustus laenu tagastama ja intressi tasuma igakuiste osamaksetena iga kuu 11. kuupäevaks maksegraafiku alusel (tl 12). Laenulepingule kohaldusid hageja eraisiku laenulepingu üldtingimused (tl 34-37) ja Nordea Panga üldtingimused 12/2002 (38-42). Laenulepingu alusel maksis hageja 22.12.2006 kostjale välja laenusumma kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (tl 13). 20.12.2006 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks kostjaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek korteriomandile aadressil XXXX , registri osa nr XXXX (tl 15-18). 22.01.2009 sõlmitud laenulepingu muudatuse nr 1 kohaselt tuli kostjal alates 2009.a veebruarist tagastada laenusumma osamaksetena iga kuu 18. kuupäeval (tl 14). 12.08.2010 saatis hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja andis kostjale tähtaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning hoiatas, et ütleb erakorraliselt lepingu üles 27.08.2010, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 26.08.2010 (tl 19).
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõuded on aegunud.
2-14-56615
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.
16.Esiteks annab kohus hinnangu sellele, kas laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles alates 27.08.2010, andes eelnevalt kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks (tl 19). Kuivõrd laenulepingu punkti 4.1 kohaselt (tl 9) tuli laenu põhisumma maksta hagejale tagasi järjestikuste osamaksetena maksegraafiku alusel (tl 12), on tegemist korduvate kohustustega ning seetõttu tuleb enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa maksete ja intressimaksete aegumistähtaja ning selle alguse leidmisele kohaldada TsÜS § 154. Puudub vaidlus ning hageja poolt esitatud laenulepingu nr XXXX tagasimakse ajaloo ja viiviste arvestuse tabelist nähtub, et kostjal tekkis intressi tasumise võlgnevus alates 2009.a märtsikuust ning põhiosamaksete võlg 2009.a juunikuust (tl 26-27). Seega tulenevalt TsÜS §-st 154 enne laenulepingu ülesütlemist 2009.a tekkinud intressi ja põhiosa maksete nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2010 kell 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2012 kell 24.00 ning 2010.a tekkinud intressi ja põhiosa maksete nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2011 kell 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2013 kell 24.00. Riigikohus on 22.11.2011 otsuse nr 3-2-1-153-10 punktis 12 märkinud, et eristada tuleb nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Laenulepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded muutusid VÕS § 399 lg 1 ja § 82 lg 3 ning lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel lepingu ülesütlemisest (vt Riigikohtu 22.11.2011 otsus 3-2-1-153-10, p 12) ning nende nõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg. Seega algas laenulepingu ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud laenusumma tagastamise nõude aegumistähtaeg 2010.a lõpus (so mõistliku aja jooksul pärast 27.08.2010) ning need nõuded oleksid aegunud 2013.a lõpus. Hageja esitas 31.08.2011 kohtutäiturile täitmisavalduse laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks ning hüpoteegi realiseerimiseks (tl 97-98). Seega hageja nõuete, nii enne laenulepingu ülesütlemist kui pärast ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine katkes 31.08.2011 ning algas uuesti 01.09.2011. Hageja laenulepingust tulenevad nõuded oleksid aegunud 31.08.2014. Hagi on esitatud 29.08.2014, seega hageja laenulepingust tulenevad nõuded ei ole aegunud.
17.Teiseks annab kohus hinnangu sellele, kas hageja kindlustusmaksete nõuded on aegunud. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostja eest tagatisvara aadressil XXXX kohustusliku kindlustuspoliisi nr 881498 võlgnevuse kindlustusperioodi 21.06.2012-20.06.2013 eest 10.08.2012 summa 41,04 eurot ja kindlustusperioodi 21.06.2013-20.06.2014 eest 08.07.2013 summa 41,04 eurot (tl 28-30). Lisaks tasus hageja kindlustusperioodi 21.06.2014-20.06.2015 eest 28,44 eurot (tl 31-33). Kuigi toimiku materjalidest ei nähtu, millal hageja kindlustusmakse summas 28,44 eurot tasus, võib kindlustuspoliisi nr XXXX vormistamise kuupäevast, so 26.06.2014 ja sellel märgitud tasumise tähtpäevast, so 03.07.2014 (tl 31) järeldada, et makse tasuti 2014.a. Kuivõrd kindlustussertifikaadi nr 881498 (tl 28) ja kindlustuspoliisi nr XXXX (tl
2-14-56615 31) kohaselt tuli kindlustusmaksed tasuda ühe osamaksena, muutusid need sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast hageja poolt kindlustusmaksete tasumist ning neile kohaldus TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg. Võttes arvesse, et kindlustusmaksed tasuti hageja poolt 2012.a, 2013.a ja 2014.a, ei saanud hagi esitamise ajaks, so 29.08.2014 olla möödunud kolmeaastane aegumistähtaeg. Seega hageja kindlustusmaksete nõue ei ole aegunud.
18.Kolmandaks annab kohus hinnangu sellele, kas kostjaga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX sõlmitud deebetkaardi lepingust (tl 56) ja internetipanga lepingust (tl 55) tulenevad teenustasude nõuded on aegunud. Hagiavalduse täpsustuse (tl 53) kohaselt tekkis arvelduskonto igakuiste teenustasude võlgnevus summas 63,32 eurot ajavahemiku 23.05.200930.09.2011 eest. Kuivõrd tegemist oli igakuiste tasudega, kohaldub nimetatud teenustasu võlgnevuse aegumisele TsÜS § 154. Seega hakkas 2009.a tekkinud teenustasu võlgnevuste aegumistähtaeg kulgema alates 01.01.2010 kl 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2012 kell 24.00. 2010.a tekkinud teenustasu võlgnevuste aegumistähtaeg algas 01.01.2011 kell 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2013 kell 24.00 ning 2011.a tekkinud teenustasu võlgnevuste aegumistähtaeg algas 01.01.2012 kl 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2014 kell 24.00. Võttes arvesse, et 20.12.2006 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise leping tagas kõiki kostjaga sõlmitud ja sõlmitavaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid (tl 15-18), katkes ka teenustasude nõuete aegumine 31.08.2011 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega. Hageja poolt 31.08.2011 esitatud täitmisavaldus oli esitatud ka hageja teenustasude võlgnevuse sissenõudmiseks summas 61,08 eurot (tl 97). Aegumistähtaeg algas uuesti 01.09.2011 ning oleks lõppenud 31.08.2014. Seega täitmisavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud teenustasu nõuded ei ole hagi esitamise hetkeks aegunud. Kohus märgib, et teenustasude nõude, mis tekkis pärast 31.08.2011 täitmisavalduse esitamist, so 01.09.2011-30.09.2011 aegumistähtaeg algas 01.01.2012 kell 00.00 ning oleks lõppenud 31.12.2014 kell 24.00. Kuna hagi on esitatud 29.08.2014, ei ole ka nende teenustasude nõue aegunud.
19.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXX alusel oli kostjal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 12). Laenulepingu punkti 5.1 kohaselt arvutati kostja poolt laenu jäägilt tasumisele kuuluvat intressi määra alusel, mis oli summa järgmistest: i) baasintressimäär, milleks oli panga poolt noteeritav baasintressimäär Nordea Prime vastavalt valuutale, millele lisandus ii) marginaal 1,2% p.a. Laenulepingu punkti 5.2 kohaselt lepingu sõlmimise hetkel oli intress kokku 4,4% aastas (tl 9). Laenulepingu üldtingimuste § 4 lg 2 alusel kuulus iga kalendrikuu laenu tagasimaksemise tähtpäeval tasumisele laenusummalt laenuintress, mida arvestati § 4 lg 1 alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis oli toodud välja laenulepingu punktides 5.1-5.3 (tl 34). Laenulepingu üldtingimuste § 3 lg 5 kohaselt loeti laenulepingust tulenevad kostja maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui kostja lõi hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluva summa laenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki või kontoga seotud krediidilimiiti (tl 34). Puudub vaidlus, et kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. Hagiavalduse kohaselt teenindas kostja laenulepingut kuni 22.05.2009 ning tasus laenulepingu põhisummast tagasi kokku 1 092,25 eurot (tl 26-27), mistõttu on kostjal tagastamata laenusumma 12 584,84 euro ulatuses, so 13 677,09-1 092,25. Hageja poolt esitatud laenulepingu nr XXXX tagasimakse ajaloo ja viiviste arvestuse tabelist nähtub, et kostjal tekkis intressi tasumise võlgnevus alates 2009.a märtsikuust ning seisuga 27.08.2009 oli intressivõlg 1 243,65 eurot (tl 26-27). Asjaolu, et kostja ei võimaldanud pärast 22.05.2009 hagejal debiteerida laenusumma tagasimakseid ja intressimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega, nähtub kostja pangakonto väljavõttest perioodil 23.05.2009-30.09.2011 (tl 20-25). Kostja ei ole tõendanud, et ta tagastas hagejale laenu suuremas ulatuses kui 1 092,25 eurot ning tasus intresse suuremas ulatuses kui hageja poolt toodud laenulepingu täitmise tabelist (tl 26-27) nähtub. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhi- ja intressinõue põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt
2-14-56615 kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 12 584,84 eurot ja intressinõue summas 1 243,65 eurot.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas. Laenulepingu üldtingimuste § 3 lg 6 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel tuli kostjal tasuda hagejale viivist, mida arvestati tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodu määrale (tl 34). Hageja nõuab kostjalt hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 4 226,29 eurot (tl 26-27, tl 120). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Viivise tasumise kohustus tuleneb ka laenulepingust. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivised edasiulatuvalt põhinõudelt (12 584,84 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 01.07.2014 kuni 31.12.2014 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,15% aastas ja alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas. Alates hagiavalduse esitamisest, so 29.08.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 18.02.2015 on 174 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 487,25 eurot, so 8,15/365/100x12584,84x125+8,05/365/100x12584,84x49. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 4 713,54 eurot, so 4 226,29 + 487,25 ning edasi viivis põhinõudelt 12 584,84 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
21.Laenulepingu üldtingimuste § 8 lg 1 kohaselt oli kostjal kohustus laenulepingu tagatiseks olev pandi ese kindlustada hageja poolt aktsepteeritava kindlustusandja juures panka rahuldavatel tingimustel. Laenulepingu üldtingimuste § 8 lg 8 sätestas, et kui kostja ei sõlmi tähtaegselt ülaltoodud nõuetele vastavat kindlustuslepingut või jätab täitmata kindlustuslepingu jõushoidmiseks või kindlustushüvitise väljamaksmiseks vajaliku kohustuse, oli hagejal õigus kostja arvel sõlmida ülaltoodud kindlustusleping, tasuda kindlustusmakse või täita muu kindlustuslepingu sõlmimiseks või jõushoidmiseks või kindlustushüvitise väljamaksmiseks vajalik kostja kohustus (tl 35-36). Hageja nõuab kostjalt lisaks laenulepingu tagatiseks oleva vara, so korteri asukohaga XXXX eest tasutud kindlustusmaksete hüvitamist kogusummas 110,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja laenulepingu üldtingimuste § 8 lg-st 1 tulenevat kindlustuskohustust, mistõttu sõlmis hageja kindlustuspoliisi kostja eest ja tasus kostja eest kohustusliku kindlustuspoliisi nr 881498 võlgnevuse perioodi 21.06.2012-20.06.2013 ja perioodi 21.06.2013-20.06.2014 eest kokku 82,08 eurot (tl 28-29) ja kohustusliku kindlustuspoliisi nr XXXX võlgnevuse kokku summas 28,44 eurot (tl 31-32). Vastavate summade tasumist tõendavad kindlustusandjate kinnituskirjad (tl 30 ja 33). Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis nõuetekohaselt laenulepingu üldtingimuste § 8 lg-st 1 tulenevat kindlustuskohustust. Seetõttu on hagejal õigus nõuda tulenevalt laenulepingu
2-14-56615 üldtingimuste § 8 lg-st 8 hageja poolt tasutud kindlustusmaksete hüvitamist. Hageja nõue kindlustusmaksete hüvitamiseks summas 110,52 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
22.Hageja nõuab kostjalt lisaks arvelduskonto teenustasude võlgnevust summas 63,32 eurot, mis tekkis ajavahemikul 23.05.2009-30.09.2011. Hagiavalduse selgituste kohaselt perioodil 23.05.2009-31.12.2009 rakendas hageja kostjale 25%-list soodustust ning seega oli vastavalt hinnakirjale (tl 57-69) pangakaardi igakuine hooldustasu 11,25 krooni, so 0,72 eurot ja internetipanga igakuine hooldustasu 15 krooni, so 0,96 eurot. 01.01.2010 soodusperiood lõppes ning seega alates 01.01.2010 oli pangakaardi igakuine hooldustasu 15 krooni, so 0,96 eurot ja internetipanga igakuine hooldustasu 20 krooni, so 1,28 eurot (tl 53). Deebetkaardi lepingust, internetipanga lepingust ning neile kohalduvast hinnakirjast (tl 57-69) tulenevalt oli kostjal igakuine pangakaardi ja internetipanga hooldustasu tasumise kohustus. Asjaolu, et kostja ei võimaldanud pärast 22.05.2009 hagejal debiteerida teenustasude makseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega, nähtub kostja pangakonto väljavõttest perioodil 23.05.200930.09.2011 (tl 20-25). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teenustasusid perioodil 23.05.200930.09.2011 muul viisil hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja teenustasude nõue summas 63,32 eurot tõendatud ja põhjendatud.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhinõude 12 584,84 eurot, intressid 1 243,65 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 4 713,54 eurot, viivise põhinõudelt 12 584,84 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.02.2015 kuni põhinõude tasumiseni, kindlustusmaksed 110,52 eurot ja teenustasud 63,32 eurot. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
25.Alates 01.01.2015 jõustunud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 750 eurot (tl 125). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.