Hallimäe AS hagi Eesti Vabariigi vastu Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.01.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hallimäe AS (registrikood 10298880, Haanja küla, Haanja vald 65101 Võrumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige Priidu Isak Kostja: Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (registrikood 70004459, Viljandi mnt 18b, Tallinn 11216), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.01.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.28.11.2013 otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata Hallimäe AS (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) vastu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.10.2014 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus 18.12.2014 määrusega keeldus. Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2014 otsus jõustus 18.12.2014.
2.06.01.2015 esitas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt sisalduvad hageja menetluskulude dokumentides järgmised kulud: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 125 eurot, täiendava riigilõivu tasumine summas 50 eurot, AS Kurmik
01.08.2013 arve nr 140 480 eurot, kohtu määratud ekspertiisi teostamise tasu 1100 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulude kandmiseks esitatud OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo 12.05.2014 arve 240 eurot. Hageja märkis, et kokku on kulud ilma käibemaksuta 2050 eurot ja koos käibemaksuga 2170 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja palus määrata kostja poolt hüvitatavaks summaks 2050 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 14.01.2015 vastuväite hageja menetluskuludele summas 400 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja leidis, et hageja avalduses märgitud AS Kurmik kulud summas 480 eurot (sh käibemaks) ei ole põhjendatud ega vajalikud. Kostja märkis, et AS Kurmik arvesaatelehe nr 140 sisuks on märgitud ekspertiis Suure Munamäe puhkekoha kuivkäimla rekonstrueerimise kohta. Hageja ei ole märkinud, millise menetluskuluga on AS Kurmik arve näol tegemist. AS Kurmik kulu ei ole käsitletav ei kohtukuluna ega kohtuvälise kuluna, mistõttu tuleb jätta rahuldamata. Kostja leidis, et juhul, kui hageja on pidanud silmas, et tegemist on eksperdikuluga TsMS § 143 p 1 mõttes, siis kostja nimetatuga ei nõustu, sest AS Kurmik näol ei ole tegemist TsMS ega KES § 27 mõistes isikuga, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele. Nimelt ei ole AS Kurmik ei riiklikult tunnustatud ekspert, menetleja poolt eksperdiks määratud muu isik ega ekspertiisiasutus. Kuivõrd AS-i Kurmik dokumendi näol ei ole tegemist eksperdikuluga TsMS-i mõttes, siis puudub alus nimetatud summa väljamõistmiseks kostjalt.
4.Kostja märkis, et isegi juhul, kui hageja on pidanud silmas, et tegemist on dokumentaalse tõendi või asitõendi saamise kuluga TsMS § 143 p 2 mõttes, siis kostja nimetatud kulu väljamõistmisega ei nõustu, sest kulu on ebavajalik ja põhjendamatu. Kostja leidis, et ASilt Kurmik dokumendi hankimine ei olnud poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ega mõistlik, sest käesolevas asjas määrati ekspertiis riiklikult tunnustatud eksperdi poolt. Samuti nähtub, et ei maakohus ega ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud ega arvesse võtnud AS-i Kurmik koostatud dokumenti, mistõttu ei olnud vastav dokument hageja seisukoha kinnitamiseks vajalik ega mõistlik. Kostja leidis, et ASile Kurmik tasutud kulud summas 400 eurot (lisandub käibemaks) ei ole vajalik ega mõistlik kulu tsiviilasjas nr 2-13-11163, mistõttu palus kostja jätta nimetatud summa kostjalt välja mõistmata. Esimese astme kohtu määrus
5.21.01.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2050 eurot.
6.Kohus tugines määruses TsMS § 174 lg-le 1, § 178 lg 1 p-le 2 ja § 175 lg-le 1. Kohus märkis, et Riigikohus tunnistas asjas 3-2-1-153-13 26.06.2014 määrusega TsMS § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ning seetõttu ei kontrolli kohus lepingulise esindaja kulude vastavust kulude piirmääradele.
7.Samuti märkis kohus, et kuna vaatamata kohtu hoiatusele esitas hageja vastuväite üksnes AS Kurmik arvele nr 140, siis loeb kohus, et kostja on hageja menetluskulude nõude muus osas (so 2050-400=1650 euro ulatuses) omaks võtnud. Seetõttu kontrollis kohus üksnes AS Kurmik arvega nr 140 kaasneva hageja menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust.
8.Riigikohus on asjas 3-2-1-93-14 oma 03.11.2014 määruse p-s 22 leidnud, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud. Riigikohus märkis, et asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt
kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Riigikohus lisas, et samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks. Kohus leidis, et AS Kurmik arvele nr 140 (kd III lk 4) vastavad menetluskulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes ning seega on tegemist asja läbivaatamise kuludega. Kohus märkis, et kostja tellis 2012 novembris Accurato Fassaadid OÜ-lt ekspertarvamuse (I kd lk-d 32-35), mis kinnitas pooltevahelises vaidluses kostja seisukohti. Kohus leidis, et sellises olukorras oli hagejal mõistlik ja vajalik oma seisukohtade kinnitamiseks tellida ise ekspertiis. Kohtu poolt määrati ekspertiis 16.09.2013 ning järelikult hiljem, kui hageja esitas kohtule enda tellitud ekspertarvamuse (kd I lk-d 196-199). Hilisemast ekspertiisi määramisest kohtu poolt ei järeldu, et varasem ekspertiisi tellimine hageja poolt oli ebavajalik. Kohus lisas, et Harju Maakohus viitas oma 28.11.2013 otsuse p-des 70-72 AS Kurmik ekspertarvamusele ning seega on ebaõige kostja väide, et kohus ei ole nimetatud ekspertarvamust üldse arvesse võtnud. Ühtlasi leidis kohus, et hageja poolt tellitud ekspertarvamuse sisu ja mahtu arvestades on maksumus 400 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Seetõttu leidis kohus, et AS Kurmik arvele nr 140 vastavad hageja menetluskulud summas 400 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud hageja menetluskulud on põhjendatud summas 2050 eurot.
Määruskaebus
10.05.02.2015 esitas kostja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 21.01.2015 määruse osas, millega mõisteti kostjalt välja AS-i Kurmik arvamusega seotud kulud summas 400 eurot ja teha uue määruse, millega jätta hageja nõue AS-i Kurmik arve nr 140 summas 400 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
11.Kostja on seisukohal, et AS-i Kurmik kulu ei ole vajalik ega põhjendatud kulu TsMs § 174 lg 1 mõttes ning ei ole käsitletav kohtukuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, mistõttu on kohus määruse tegemisel rikkunud menetlusõigusnorme. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-14 leidnud, et asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Seega tuleb ka dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul kontrollida nende vajalikkust ja põhjendatust. Kostja on seisukohal, et AS-ilt Kurmik dokumendi hankimine ei olnud poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik, põhjendatud ega mõistlik. Kohus on rikkunud TsMS § 174 lg-t 1 ja tuginenud ebaõigesti TsMS § 143 p-le 2.
12.Maakohus on AS-i Kurmik arvamuse kohta 28.11.2013 otsuse p-des 71-72 märkinud: „Kohus leiab, et antud arvamuses toodud järeldus ei ole korrektne [...] Kuivõrd standardsete pottide kasutamist projektis ette ei nähtud, on eksperdi järgnevad järeldused meelevaldsed. [...], kuid kohus ei pea arvamust usaldusväärseks selles esinevate oluliste eksimuste tõttu.” Sisuliselt on kohus järeldanud, et AS-i Kurmik arvamus ei ole usaldusväärne ning see on oluliste eksimustega. Arvestades, et arvamus ei ole usaldusväärne ning otsuse tegemisel seda arvesse ei ole võetud, leiab kostja, et dokumendi hankimine ei olnud hageja seisukohtade kinnitamiseks vajalik ega mõistlik. Seda enam, et käesolevas asjas määrati ekspertiisi läbiviimine kohtumenetluses riiklikult tunnustatud
eksperdi poolt. AS-ilt Kurmik tellitud arvamus ei olnud vajalik, sest see oli oma sisult ebaõige ja oluliste eksimustega. Äärmiselt ebaõiglane ning põhjendamatu oleks jätta dokumendi, mis ei olnud hageja seisukohtade kinnitamiseks vajalik ning mille sisu oli ebaõige, kulud vastaspoole kanda. Vastaspool ei peaks vastutama hageja ebavajalike ning ebaõigete dokumentide esitamisega kantud kulude kandmise eest. Vastus määruskaebusele
Hageja leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
Edasine menetluse käik
14.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 21.01.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tellitud ekspertarvamuse kulud summas 400 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt AS Kurmik arvele nr 140.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et AS Kurmik arvele nr 140 (kd III lk 4) vastavad menetluskulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes ning seega on tegemist asja läbivaatamise kuludega. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt võib hageja poolt tellitud ekspertarvamuse sisu ja mahtu arvestades pidada maksumust 400 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks ja põhjendatuks.
18.Vaidlusaluste kulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale ei võimalda jõuda ka määruskaebuse väited seoses maakohtu 28.11.2013 otsuses tehtud järeldustega hageja tellitud ekspertarvamuse ebausaldusväärsuse ja selles esinevate oluliste eksimuste kohta, kuivõrd viidatud maakohtu otsuse on Tallinna Ringkonnakohus 08.10.2014 otsusega tühistanud. Ringkonnakohtu otsuse punktis 20 on kohus viidanud muu hulgas ka hageja poolt tellitud eksperdiarvamuses tuvastatule. Olukorras, kus kostja tellis 2012. aasta novembris Accurato Fassaadid OÜ-lt ekspertarvamuse, mis kinnitas kostja seisukohti, peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule hageja poolt oma seisukohtade kinnitamiseks ekspertiisi tellimist mõistlikuks ja vajalikuks. Eelnevat ei väära ka asjaolu, et pärast poolte tellitud ekspertarvamusi on maakohus vaidlusaluste asjaolude tuvastamiseks pidanud vajalikuks määrata ehitustehnilise ekspertiisi.
19.Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohtule hageja poolt tellitud ekspertarvamuse kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise osas diskretsioonipiiride ületamist ette heita, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.